www.militaar.net

Aga ongi sedasi et organites on kõik palju õnnelikumad kui lubad end sõnakuulelikult maha tampida. Hoidku selle eest et sa kellegil mingi suvalise kättejuhtunud junniga pea lõhki lööd. Karistuseks ketukas ülejäänute käest "et sa nii ülbe oled", preemiareis reanimatsiooni ning paar aastat kinnimaja ettekavatsetud tapmise eest. Neurootiline? Ei ole. See on tegelik elu. Selles firmas pisut olduna kõrvalt nähtud küll.

Satakas kirjutas:eks ta võib olla muidugi mõlemat pidi, aga isegi kui pollar soovis parimat, tutvustades võimalusi tegelikust oluliselt rangematena, poleks ta seda teha tohtinud sest hädakaitse reegleid sellistena kirjeldades võib tekkida olukord, kus rünntava elu, tervis jmt satub ohtu kuna tähtis ametiisik on talle selle kohta väärinfot andnud.

ma arvan, et pollar ei tohiks mingil juhul sellist omaloomingut levitada. parem seletagu ära nii, nagu see päriselt on ja edasi vastutab kodanik oma tegude eest ise, seda enam, et relvaluba taotledes kontrollitakse tema teadmisi neil teemadel niikuinii.

Paraku on nii, et arvestades algallikat - eelkirjutaja sõnul korrapidaja ja vallakonstaabel, ei tasu tõesti nüüd tulla ütlema et mitte "lihtsalt politseinik". Kui küsimus on hinnangu andmises mingile sündmusele, siis tasuks pöörduda juriidilise kõrgharidusega, eelistatavalt samas valdkonnas- antud juhul kriminaalõiguses praktiseeriva juristi poole. .

Minu arusaamise kohaselt on:

Hädakaitse ja hädaseisund seaduses üheselt lahti kirjutatud. VAHETU OHT ELULE VÕI TERVISELE. Kui õues on joobes inimene, misssugune on tema poolt see vahetu oht? Kui ta käitub agresiivselt ja reaalselt ohustab sinu elu või tervist - anna lõuga, tina, mida iganes mis antud situatsioonis on asjakohane, et ennast kaitsta. Sul on vääramatu õigus kaitsta ennast ja ka teisi inimesi keda ohustab kurjategija.

Kui keegi ohustab/lõhub sinu vara, siis on sul õigus kutsuda politsei. Samuti on sul õigus inimene korrale kutsuda. Kui ta on juba toime pannud mingi süüiteo millegi lõhkumisega, siis teda ka kinni pidada politsei saabumiseni. Loomulikult ei tohi sa teda ju vigastada, kui ta kinnipidamisele allub ja sind ei ründa. Kui ründab, tekib hädakaitsesituatsioon ja tegutseda tuleb sellele vastavalt.

Kui nüüd rääkida sellest et keegi kusagil ütles kellelegi, et "sõidan üle, järgmist päeva sa ei näe jne" siis no .. kui iga korra eest kroon antaks oleks ma arvan kõik turvamehed, patrullpolitseinikud ja ka baaritöötajad vist päris jõukad inimesed. Lihtsalt hülgemölal ja vahetul ohul on vahe. Sellest tulenevalt ka politseinike tõlgendused.

Politseinike soovitused on arvatavasti sellised sest, et kui õues on kamp inimesi kes ajavad möla ja see teine inimene kes majast afektiseisundis väljub, siis keegi saab kindlasti viga. Kui keegi saab viga siis see on juba igavene jama.

Tegelikult on sul majaperemehena minu arusaamise kohaselt muidugi õigus minna välja, teavitada inimesi sellest et nad viibivad eramaal ja paluda neil lahkuda. Kui nad ei lahku, kutsu politsei. Kui tulevad kallale - jällegi - hädakaitse, tegevus reguleeritud seaduses. Kui sul on ette teada, et inimesed on kurjade kavatsustega, siis mina püsiks turvaliselt toas ja helistaks sealt politseisse.

Igal seitsmel juhul - minul on oma jurist olemas. Igaks elujuhtumiks. Olgu hädakaitse, lahutus või keeruline kinnisvaratehing.

Üks juhtum millest olen kuulnud (= kuulujutt) oli selline, kus pargitud auto kõrvale sõitis teine auto, kust väljus seltskond nö noori.
Noored olid peatunud seisvale autole liiga lähedal ning neil tekkis raskusi väljumisega, mille tõttu hakati pargitud autos istuvat meest sõimama ja autot jalgadega taguma.

Mees väljus autost, võttis relva kabuurist ning jäi langetatud relvaga ootele. Pätid taandusid ning sõitsid seejärel hoopis minema.

Satakas kirjutas:eks ta võib olla muidugi mõlemat pidi, aga isegi kui pollar soovis parimat, tutvustades võimalusi tegelikust oluliselt rangematena, poleks ta seda teha tohtinud sest hädakaitse reegleid sellistena kirjeldades võib tekkida olukord, kus rünntava elu, tervis jmt satub ohtu kuna tähtis ametiisik on talle selle kohta väärinfot andnud.

ma arvan, et pollar ei tohiks mingil juhul sellist omaloomingut levitada. parem seletagu ära nii, nagu see päriselt on ja edasi vastutab kodanik oma tegude eest ise, seda enam, et relvaluba taotledes kontrollitakse tema teadmisi neil teemadel niikuinii.

Ega mingit konkreetset retsepti ega nöuanet ei olegi,köik söltub olukorrast.
Soomes oli juhtum,kus vandile tulid külla 2 söpra ja nöudsid trepikojas tungivat sisselaskmist raudkangi ja kuvaldaga.
Söbrad hakkasid ust löhkuma ja vant kihutas läbi ukse 2 lasku.
Önneks läks köik hästi,üks kuul lendas mööda ja teine viis ühel söbral sörmeotsa minema.

Kuidas oleks pidanud toimima antud olukorras:
1.Politseisse helistama(vöimalus oli kodus telefoni näol)
2.Tule avama alles siis kui tontidel oleks ukseraam kaelas ja nad oleks juba korteris sees tööriistad käes !

NB. Prioriteet on ELU ja TERVIS,sest ukse löhkumine on avalikku korra rikkumine ja selle eest ei saa pätti karistada omal käel "mahalaskmisega!"
Kui tänaval kaklusse laskumise asemel on vöimalus minema joosta, siis sa pead minema jooksma,mitte palvankaga ründaja surnuks lööma!

Purjus olemisel ei ole enam tänapäeval mingit tähtsust.
Kunagi ta oli süüd raskendav/kergendav asjaolu(söltuvalt riigi alkoholipoliitikast)
Igasugust joovet loetakse süüdivust alandavaks asjaoluks ainult sellisel juhul kui sind on enese teadmata joovastatud.
Aga kui ise oled ennast süüdimatuseni täis tömmanud,siis seda lihtsalt ei arvestata kriminaalöiguse seisukohast.(asi tehti lihtsamaks.)

okaloka kirjutas:
Minu arusaamise kohaselt on:

Hädakaitse ja hädaseisund seaduses üheselt lahti kirjutatud. VAHETU OHT ELULE VÕI TERVISELE.

Pea pisut hoogu ja vaata Karistusseadustiku. Tsiteerin:

§ 28. Hädakaitse

(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.

(3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

Enam ei räägita elust ja tervisest vaid õigushüvedest. Iga uus seadus on eelnevast tavainimesele keerulisem mõista. Minu subjektiivne arvamus.

USP kirjutas:Mees väljus autost, võttis relva kabuurist ning jäi langetatud relvaga ootele. Pätid taandusid ning sõitsid seejärel hoopis minema.

raske öelda, aga mulle tundub, et suhteliselt ainuõige teguviis. kui sul on tunnistajad taga, siis läheks võimalikul ründajal väga raskeks ära põhjendada, miks ta niisuguses olukorras ikkagi rünnakut alustas. igasugune temapoolne ofensiivne samm oleks käsitletav teadliku provokatsioonina relva kasutamisele ja hilisem püüd ennast kuidagi välja vabandada a'la "ah, ma niisama läksin ja ärplesin ta nina all" oleks tervele mõistusele täiesti hoomamatu. muidugi...kohtus VÕIB küll igasuguseid asju sündida...

Öigushüve ongi elu ja tervis,vara vabadused ja kohustused!
Riik peab kaitsma sinu öigushüvesid ja ainult temal on öigus määrata karistusi pättidele.
Probleem ongi selles,kust läheb see piir,kustkohast isiku hüvede kaitsmine läheb karistamiseks üle!

Tõenäoliselt kõige ebaprohvetlikum postitus siin foorumis (postitatud: 03 Juul, 2008 14:47)

krizz kirjutas:

Gordon kirjutas:Pole me midagi pantvangis.
Eestlase tuimast loomusest on ikka kohati kasu ka - kui meil siin marurahvuslased oleks peale aprilli pogromme tegema hakanud, siis oleks naabritele hea põhjus antud meile "külla" tulekuks.
Ma arvan, et parim kodanik on see, kes ei aja seadustes näpuga järge oma õiguste kohta, vaid kes teab ka, et tal on kohustused oma kodumaa ja kaaskodanike ees.

Grusiinid küll vene "rahuvalvajaid" ei hellita. Antakse vajadusel kasvõi püssipäraga, rebitakse pagunid maha ja antakse muidu piki pead (jah maha vist pole kedagi lastud). Mõelda - vene sõdureid, ja väike Georgia...Ja pole keegi neile "külla" tulnud.

Asi on julguses, selles, palju me endist ja oma riigist lugu peame.

Pole mõtet väriseda. Ehk aprilliski oleks hädakaitse korral tapetud sarnased tegelased tulevikus kainemalt tegutsema pannud.

Kodu kaitsest selline artikkel. Lugu ei ole küll tulirelva kasutamise kohta.
http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa ... d=65386374

Lugeja: pätt pääses puhtalt, aga mina sain kriminaalasja kaela
13. detsember 2012

Saue vallalehe artikkel Laagris toimunud sissemurdmistest ärgitas mitmeid lugejaid jagama oma mõtteid ja kogemusi seoses kodu läheduses ringi luuravate varastega, kellest mõned on lausa nii nahaalsed, et ei hooli ka sellest, kui pererahvas varguse ajal kodus on.

Mitmed inimesed olid kokku puutunud olukorraga, kus vargad potentsiaalsetele "külastuskohtadele" luuret teevad: "Luigel käisid samuti akna taga kuskil kell 7.30 - ootasid, millal pererahvas kodunt ära läheb. Koeri nad ka ei karda ja on väga nahaalsed - jätavad jäljed lume peale ja valgustavad taskulambiga akendesse. Hea, et mees oli kodus ja ta hirmutas nad ära. Kui ma helistasin politseisse, öeldi, aga mida te tahate - vargust ju ei ole toimunud - sissemurdjad niimoodi toimivadki... Ma olin šokis - niimoodi siis meie politsei meid kaitseb ja kui ma ütlesin, et võib-olla tulete ja vaatate, lume peal on jäljed või pakkusin, et ma pildistan ise jälgi, siis selle peale politsei vastas, et mis see meile annab - see ei ole tähtis."

Teine lugeja nii lihtsalt ei pääsenud ning majja tunginud varas suutis peremehele palju ebameeldivusi tekitada: "Kuna olen erksa unega, siis kuulen kõike läbi une. Naine läks ülakorrusele magama, jäin tv-d vaatama, mingi hetk jäin magama tugitooli ning tv lülitub peale käivitamist automaatselt kolme tunni möödudes välja - säästurežiim. Ühel hetkel avasin silmad ning seljataga pimeduses keegi kohmitses arvuti kallal. Kargasin püsti ja andsin korralikult kitlipeale, tubli kodanikuna kutsusin politsei ja teatasin sissemurdjast. Kuu hiljem sain kriminaalasja kaela, sest peksin pätil nina lõhki ja murdsin tal ribi. Õiglust taga ajades näitas Eesti politsei kõrgeimat taset - sissemurdmisest märke pole, ju oli teie sõber ja läksite tülli ning peksite ta läbi. Mina pole elusees teda näinudki, aga pätt väitis suurt sõprust. Uksed on kodus olles lukust lahti, enam muidugi pole pärast seda intsidenti. Pätt pääses puhtalt, aga mina mitte. Järgmine kord ma politseid ei kutsu, vaid lahendan asja teisiti! Õppetund kogu eluks!"

... oleks hädakaitse korral tapetud sarnased tegelased tulevikus kainemalt tegutsema pannud.

Kainelt teises ilmas?

See "teine lugeja" tundub mulle ikka suht rumal tüüp. Ei tohiks olla raske politseile selgitada, et jäid õhtul teleka ette magama ja kaabakas hiilis olukorda ära kasutades lahtisest uksest sisse. Ergu unega peremees kuulis kolistamist ja ärgates nägi kaabakat oma asjades sorimas ning pidas ta kinni. Kinnipidamisel osutas kaabakas vastupanu ja sai seetõttu pisut kannatada, politsei kutsus peremees ise. Lihtne ju? Sissemurdmise jälgede puudumine on sellega selgitatud, kaabaka füüsilised kannatused samuti, "suureks sõbraks" olemise või mitteolemise saab samuti välja selgitada mõndade lihtsate spetsiifiliste küsimuste esitamisega kaabakale nimede, kuupäevade ja ühiste läbielamiste kohta. Lihtne ju? Härra "teine lugeja" pidi uurija juures olema kas lihtsalt vait või oli tal erakordselt kehv advokaat.

ega tappa pole raske ka 22 kal-ga.

Isikikult minu arvamus, aga kas pole tegu pisut vildaka filosoofiaga? Siis mis on primaarne- enesekaitse või tapmine? Kuskil taolises arutelus lugesin, et väikese kaliibriga relvad on küsitavad nimelt seepärast, et peab nimelt tapmise peale välja minema, samas kui suuremal kaliibril piisab ründe lõpetamiseks lihtsalt tabamusest....samas- kui paljud relvaomanikest o enesekaitsesituatsioonis suutelised kaalutletult sihtima ja tabama Vabandust OT pärast.

Lemet kirjutas:

ega tappa pole raske ka 22 kal-ga.

Isikikult minu arvamus, aga kas pole tegu pisut vildaka filosoofiaga? Siis mis on primaarne- enesekaitse või tapmine? Kuskil taolises arutelus lugesin, et väikese kaliibriga relvad on küsitavad nimelt seepärast, et peab nimelt tapmise peale välja minema, samas kui suuremal kaliibril piisab ründe lõpetamiseks lihtsalt tabamusest....samas- kui paljud relvaomanikest o enesekaitsesituatsioonis suutelised kaalutletult sihtima ja tabama Vabandust OT pärast.

arvestades eesti kohtute õiguspraktikat saab relva kasutamisel enesekaitseks olla vaid üks eesmärk - ründaja tapmine, soovitavalt ühe tabamusega, iga muu lõpuga lahendus on rünnatavale reegline väga ebameeldivate tagajärgedega.

Nii et ka isand mx on veendumusel, et enesekaitse mõte on sihilik tapmine?

mx77 kirjutas:arvestades eesti kohtute õiguspraktikat saab relva kasutamisel enesekaitseks olla vaid üks eesmärk - ründaja tapmine, soovitavalt ühe tabamusega, iga muu lõpuga lahendus on rünnatavale reegline väga ebameeldivate tagajärgedega.

Loll jutt suhu tagasi! Kuivõrd kohtuotsused on avalikud ja saadaval, siis palun lugupeetaval tuua loend kriminaalasjadest kus enesekaitset teostanud isik on süüdi mõistetud seetõttu, et ründaja jäi ellu vms. Eesti kohtupraktika ei ole enesekaitsjate suhtes vaenulik ja kui keegi väidab vastupidist, siis palun tuua konkreetsed kontrollitavad näited.