www.militaar.net

Veiko Palm kirjutas:Et asi selge oleks - kliimasoojenemise peatamise meetmetega mitteühinemiseks on riikidel lauale jäänud tegelikult ainult kaks olulist argumenti.

Esiteks toob see (reeglina) kaasa riigi konkurentsivõime vähenemise, sest tööstus tuleb ümber korraldada.
-----
Teiseks (ja selle esimese argumendi järellaines) toob see kaasa nende ühiskondade elustandardi languse.

Veiko Palm kirjutas:Kuid lõppkokkuvõttes peame ikkagi küsima, et mis mille üle kaalub? Tuksis keskkond või lühiajaliselt parem elu?

Castellum kirjutas:

Veiko Palm kirjutas:Et asi selge oleks - kliimasoojenemise peatamise meetmetega mitteühinemiseks on riikidel lauale jäänud tegelikult ainult kaks olulist argumenti.

Esiteks toob see (reeglina) kaasa riigi konkurentsivõime vähenemise, sest tööstus tuleb ümber korraldada.
-----
Teiseks (ja selle esimese argumendi järellaines) toob see kaasa nende ühiskondade elustandardi languse.

See on muidugi naljakas, et just sõjaväelane unustab ära sellise argumendi:
https://www.err.ee/987921/poola-kavatse ... lgeolekule

Veiko Palm kirjutas:… Minu probleem selles väitluses on hoopis teine - kui aktivistid (asjast mitteteadvad inimesed, nagu mina või valdav enamus foorumlastest, või hoopis valdav enamus kaasarääkijatest) kõrvale jätta, siis spetsialistid (kliimateadlased) kipuvad ikkagi selles väitluses praktiliselt tervikuna ühel pool seisma. Seal "teisel pool", ehk inimtekkelise kliimasoojenemise eitajate pool, eriti spetsialiste ei leidu...

teeline35 kirjutas:Praeguse paarisaja aastase täpsemalt salvestatud ilmastikuperioodi põhjal teha järeldusi varasemate või hilisemate aastasadade või isegi -tuhandete kohta usaldusväärselt pole võimalik.

Ei ole me nüüd nii tublid midagi. Näiteks CO2 heitmete kogus elaniku kohta on meil üks kõrgemaid maailmas - napilt jääme esikahekümnest välja.

Kui metsi on nimetatud Maa kopsudeks, siis märgalasid võib oma rolli tõttu võrrelda neerudega....

...Näiteks sood mõjutavad globaalset kliimat, sidudes taimede fotosünteesil CO2 ning emiteerides CH4 ja N2O. Looduslikus toimivas soos hoitakse kinni seega suur hulk süsinikku. Kui ala kuivendatakse, siis see süsinik eraldub CO2-na atmosfääri ja mõjutab oluliselt kliimat. Kuivendatud turbaalad on Eestis põlevkivitööstuse järel teiseks kasvuhoonegaaside tekitajaks. Siit tulenebki vajadus hoida looduslikult toimivaid turbaalasid ning taastada kuivendusega rikutud soid.

Maailmas on palju metsarikkaid riike. Maailmatasandil räägitakse metsadega seoses eelkõige neist riikidest, kus metsamaa pindala on tänu riigi suurele territooriumile märkimisväärne: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA jt. Üksiku riigi puhul on oluliseks näitajaks aga metsasus või metsamaa pindala ühe elaniku kohta ning see, kuidas metsa ja metsast saadavat puitu osatakse kasutada riigi hüvanguks. Järgnevalt võrdleme kahe erineva arengutasemega kuid metsarikka riigi - Soome ja Vietnami metsasid, nende majandamist ja rolli riigi majanduses....

...Soome ja Vietnam on enam-vähem sarnase pindalaga riigid, vastavalt 338 tuhat km2 ja 331 tuhat km2, kuid rahvaarv on Soomes vaid 5 miljonit ja Vietnamis 96 miljonit.

Soomes on metsamaa pindala 22,2 mln ha, mis tähendab, et riigi territooriumist katab mets 75%. Vietnamis on metsa 14,8 mln ha ehk 47,6% pindalast.

Kui arvestada aga riigi rahvastikku, siis on Soomes iga elaniku kohta metsamaad oluliselt rohkem (4,4 ha/in kohta) kui Vietnamis (0,15 ha/in kohta).

Metsad moodustavad Eesti maismaa pindalast 56%, millega oleme Euroopa Liidus viiendal kohal.
ELi kõige metsasem riik on Soome, kus mets katab 77% riigi maismaaterritooriumist. Järgnevad Rootsi 75, Sloveenia 65 ja Hispaania 57 protsendiga, teatas Eurostat seoses 20.-24. oktoobril tähistatava Euroopa metsanädalaga.

Suhteliselt kõige metsavaesemad riigid ELis on Malta, Iirimaa, Holland ja Suurbritannia.

Metsad katavad keskmiselt 42% ELi maismaaterritooriumist ja nende kogupindala ühenduse 27 riigis on 177 miljonit hektarit. Pindalalt on metsa kõige rohkem Rootsis, Hispaanias ja Soomes - vastavalt 31, 28 ja 23 miljonit hektarit. Eesti on 2,4 miljoni hektariga ELi 27 liikmesriigi seas 16. kohal. Lätis on metsa rohkem ja Leedus vähem kui Eestis.

Läti edestab metsamaterjali tootmiselt Leedut ja Eestit rohkem kui kaks korda. 5,4 miljoni kuupmeetrise kogutoodanguga 2006. aasta oli Eesti ELi riikide seas 18. kohal.

Eesti, kuigi metsade pindalalt maailma mastaabis väike, on andmas oma panust ülemaailmsete elurikkuse säilitamise, süsiniku sidumise ning puidutootmise eesmärkide saavutamisel. Avaldatud tabelis asume UNECE piirkonna riikide seas metsamaa pindalalt elaniku kohta Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi ja Norra järel auväärsel kuuendal kohal. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub 337 tihumeetrini.

Mets katab üle poole Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid looduslikke ja majanduslikke rikkusi. Suurt tähelepanu pööratakse Eestis ka metsade kaitsele – kaitstavate metsade 30%-lise osakaaluga edestame tublisti naaberriike. Näiteks Lätis on 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest kaitse all.

Hapnikuvaru on piiratud. Õhuhapnik on meie planeedi tähtsaim loodusvara. Hoolimata sellest ei uurita ega kontrollita hapniku tarbimist ja taastootmist üldse, rääkimata statistilisest arvestusest.

Tööstuses ja looduses tarbitava ning toodetava hapnikukoguse hinnangute alusel oleks vaja kõikides riikides pidada korrapäraselt statistilist arvestust. Praegu seiratakse hapniku sisaldust õhus järjepidevalt kolmes USA Vaikse ookeani vaatlusjaamas (Havai, San Diego ja Samoa) ning Austraalias (Cape-Grim). Ilmselt tuleb välja arendada ülemaailmne õhuhapniku seirevõrk, mis hõlmaks kõiki mandreid ja kliimavöötmeid ning võimaldaks koguda tõetruid üldandmeid õhuhapnikus toimuvate muudatuste kohta.

Eriti huvitav ülesanne on välja selgitada radiolüütilise hapniku tekkimise võimalik osa Maa hapnikubilansis tänapäeval, et koostatavad õhuhapniku bilansid oleksid täpsed.

....fossiliseeruva süsiniku arvel saab hapniku hulk Maa atmosfääris suureneda vaid ligi kaheksakümne miljoni tonni võrra aastas. See moodustab umbes 0,04 protsenti praegu aastas taimestiku toodetud hapnikuhulgast. Seda on liiga vähe, et luua Maale hapnikurikas atmosfäär ja ühtlasi korvata maakoore kivimite porsumiseks kuluvat tohutut hapnikukogust. Sellepärast on meil alust oletada, et leidub veel mingi võimas mittebioloogilise hapniku allikas.

Radiolüüs – kivimites ja vees sisalduvate radioaktiivsete elementide radiolüütiline lagunemine vesinikuks ja hapnikuks α- ja β-kiirguse toimel – on tõenäoliselt fotosünteesi kõrval ainus võimalik viis toota hapnikku.

Kui võrrelda Fanerosoikumi jooksul fotosünteesi käigus toodetud hapniku hulka – 24,3·1015 tonni – samal ajavahemikul vee radiolüüsil maakoores (180·1015 tonni) ja ookeanides (8,5·1011 tonni) toodetud hulgaga, siis näeme, et radiolüüsi hapnikuhulk ületab fotosünteesi hapnikukoguse ligi seitse korda. Nüüdisatmosfääri hapnikuhulk 1,158·1015 tonni moodustab ainult 0,6 protsenti Fanerosoikumi jooksul fotosünteesis ja vee radiolüüsil toodetust. Ülejäänud on kulunud maakoores toimuvatele oksüdeerumisprotsessidele. Fotosüntees üksi ei suuda radiolüütilise hapniku juurdevooluta tagada atmosfääri stabiilset koostist ja veel vähem koguda atmosfääri sellist suurt hapnikuhulka. Et radioaktiivsed elemendid lagunevad aeglaselt, on radiolüüs ajas stabiilne, väga pikkamööda aeglustuv protsess. Kinnitamaks ülaltoodud hüpoteesi ja koostamaks õiget Maa hapnikubilanssi, tuleb vee ja jää radiolüüsi põhjalikult teaduslikult uurida nii laboris kui ka geoloogiliste uuringutega....

Z03 kirjutas:Ei siin aita küll enam miski muu, kui helistamine Greta Thunbergi abiliinile:

https://www.youtube.com/watch?v=x49P_ZGeWq8

THE TIDDY BEAR ! ....

it`s TI-AI-DI-DI-WAI bear

Seda ei tehtagi. Rekonstruktsioonide aluseks on ikkagi eri meetoditel kogutud andmed aastatuhandete vanuste kliimasündmuste kohta. Neist jäävad jäljed.

What Are “Proxy” Data?

In paleoclimatology, or the study of past climates, scientists use what is known as proxy data to reconstruct past climate conditions. These proxy data are preserved physical characteristics of the environment that can stand in for direct measurements. Paleoclimatologists gather proxy data from natural recorders of climate variability such as tree rings, ice cores, fossil pollen, ocean sediments, corals and historical data. By analyzing records taken from these and other proxy sources, scientists can extend our understanding of climate far beyond the instrumental record.