Traditsiooniline EM tegelikult tollest perioodist on ikkagi selline :
Ei olnud, sakslased kasutasid I maailmasõjas nelja suuremal või vähemal määral erinevat EM tüüpi. Seega mingit traditsioonilist EM ei olnud.
1878-1915. aasta teise pooleni oli kasutusel nn 1878.aasta mudel, põhimõtteliselt oli tegu väikese plaadiga kus oli kirjas: Üksus, allüksus ja sõduri ID number, mingit kindlat kuju selle ei olnud, oli nii ovaalseid, kandilisi jne. Antud EM oli erinevaid probleeme: Esiteks oli see üksuse põhine, sõduri ühest üksusest teise üleviimisel pidi valmistama uue plaadi, sest M1879 oli liiga väike, et sinna täiendusi teha. Lisaks võis juhtuda, et erinevatel aegadel oli üksuses mitu sama numbriga võitlejat, mis tegi tuvastamise keeruliseks.Teiseks oli plaat, nagu juba öeldud, väike, plaadi viga saamisel kadus alati olulist infot.Kolmandaks ei võimaldanud see tuvastamist kolmandal osapoolel, tuvastamine sai käia ainult läbi üksuse.
1915.aasta teisel poole võeti kasutusele uued EM'id, mis olid reeglina (aga mitte tingimata) ovaalsed, Plönni pildil on just 1915 aasta mudel. Seal oli lisaks üksuse, allüksuse ja sõduri ID numbrile ka sõduri nimi, aadress ja sünniaeg.Nime, aadressi ja sünniaja lisamine võimaldas langenut/haavatut tuvastada ka teiste üksuste poolt. Lisaks võimaldas see inimest tuvastada ka vastase või Punase Risti poolt, aadress võimaldas tuvastajal ka lähedastega ühendust võtta. Nagu ikka, tuli ühe probleemi lahenedes välja järgmine, nimelt kui EM oli langenuilt kokkukorjatud ei olnud neid enam hiljem võimalik tuvastada. Samas oli EM ruumi küll, 1916. aastal hakati plaadile trükkima andmeid kahes komplektis ja plaadi pidi pooleks murdma, kuna 1915.aasta mudelil sisselõikeid ei olnud, oli murdmine üsna raske.
1916.aasta lõpus otsustati 1915.aasta mudeli baasil luua uus EM, kus oli isikuandmeid kaks komplekti ja murdmise hõlbustamiseks oli EM'ile pressitud sisselõiked.
1917.aastal vähendati pisut sisselõigete suurust.
Isikunimed kadusid EM'idelt 1920.nendate keskel.
Tere leitud siis selline asi peaks olema I maailmasõja aegne. Oskab keegi öelda mis väeosaga tegemist.Leitud Rakvere külje alt. Tänud lempo-le pildistamise eest
EM'i järgi kuulus mees 405. Jalaväerügemendi 7.kompaniise. 405 Jalaväerügement, kui mälu ei peta, võttis osa Vabadussõja Narva lahingust, Eestist lahkudes liiguti suure tõenäosusega ka Rakverest läbi.
Mis aga puutub Werner Riecke'sse, siis netis leiduvates sõjas langenute nimekirjades teda ei ole. Küll, aga oli selle nimeline härrasmees 1940'nendatel Bremeni Muusikakooli õppejõud, seda kas tegu on sama inimesega ei oska paraku öelda.