www.militaar.net

Sellise kiirusega toimuvate sündmuste puhul on suurem tõenäosus pääseda neil kes laeva tunnevad ja oskavad ruumide rägastikus kinnisilmi õige tee valida. Siin on selge eelis meeskonnaliikmetel. Oleks meeskonnaliikmed koridorinurkadele teejuhtideks jäänud poleks vist üldse keegi laevast välja saanud.

Kas sellel alusel mitte odavamad kajutid veel ei asunud autoteki all?
Olen Rootsi sõitnud mingi 2001 paiku, siis sõitsid veel need vanad Tallinki künad, millel olid odavamad kajutid autoteki all.
Mnjaa, mõtlesin kajutisse minnes (vahekäik oli seal täismehe õlgade laiune) - kui siin kiireks läheb, siis välja ei saa....
Sõites solisesid kajutiseina (ehk parda) taga lained

Tänased Tallinki laevad on selle kõrval märksa lihtsamad, kuskil 6ndalt tekilt on paaditekile lippamine juba sekundite küsimus.
Need 70ndate künad olid ehitatud veits teiste arusaamade järgi ja sealt oli ka välja saamine keerukam.

Olen Rootsi laeva peal paar aastat tagasi sellise vapustuse osaliseks saanud. Oli paras laine ja asi kõikus korralikult, olin just magama jäänud, kui kostis kõrvulukustav mürakas. Ehmatasin hoobilt ärkvele (metsas telgis taktikalise poolmagamise oskus - kuuled kõike, aga magad), soh nüüd visiir murdus ja sekundid läksid NÜÜD. Ootan minuti-teise, kõik vaikne. Siis läksin koridori asja uurima, kõrvalkajutis, kus pruugiti vajalikust rohkem alkot, oli üks 200 kilone tegelane 2. korruse narilt alla lennanud
Hõõrus oma muhke seal (kajuti uks oli lahti).

Ei viitsi jooniseid otsida, aga mälu järgi oli jah vähemalt üks kajutikorrus autoteki all ja basseiniga saun ka. Too viimane võis äkki veel allpool, "pilsitasandil" ja masinaruumiga samal tekil olla. Täitsa võimalik, et olen isegi korra seal autoteki aluses kajutis sõitnud.

Noh, Symphonyl ja Festivalil on siiani kajutid autodeki all.

Tallinki vanematel "uutel" laevadel oli seal ainult saun basseiniga (2. tekk), uuematel "uutel" on seegi kõrgele ära kolitud.
Mingi odava piletiga (see Silja laev mis 3,5 tundi Tallinna õhtul töristab) pakuti mulle ka kajuteid kuskil "sügavuses".
Jäid kasutamata õnneks.

Baltic Queenil (mis on üks uuematest) on saun samuti sügaval kõhus.

https://epl.delfi.ee/faktikontroll/fakt ... d=87597077

..kas kõik näevad või panen täistexti

See lause selles raportis, et laeva põhjaminekuks peaks terve autotekk (kas täies kõrguses ???) ja alumised tekid 83% veega täitunud olema on veidi veider. Ehk see pädeks, kui laev seisab kohal, lainet ei ole ja siis tõesti kaotab ujuvuse ja läheb alveelaevana põhja. Estonia aga läks sisuliselt kummuli, ehk siis kaotas püstuvuse ja selleks võib olla piisab veemassist, mis autotekil lainega ringi lainetab. Ega sellel Free Enterprisel ja kah vesi alumiste tekkideni ei jõudnus, piisas veest autotekil.

Juba vaid 16 cm vett autodekil tähendab laeva stabiilsusega väga tõsiseid probleeme. Uppumine ja stabiilsus on küll erinevad asjad, aga 15-25 cm vett autodekil tähendab laeva kummuliminekut ja vaat siis on uppumisega teised lood. Suured aknad pressib vesi puruks, ruumid täituvad veega ning läinud ta ongi. Ja veel- veekindlad vaheseinad ei muuda ruume veekindlateks, vaid lihtsalt takistavad suurel hulgal veel otse takistusteta edasi tungimast. Samas on kõik ruumid ühendatud näiteks vent. süsteemi ja selle kaudu jõuab vesi kenasti ruumidesse, eriti kui laev külili on.

Lemet kirjutas:autodekil

Eesti keeles siiski "tekk", inglise keeles "deck".

http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=laevatekk&F=M

Mina kui suht vana inimene ei mõtlegi oma harjumuspärast kirjaviisi muutma hakata. Lugege sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt" ning vaadake, palju seal tekkidest juttu on. Teki võivad targutajad endale tagumiku ümber keerata, tähendas mulle kunagi üks emakeele õpetaja. Ja soovi korral ka sügavamale. Kaitseks külma eest

Borja kirjutas:https://epl.delfi.ee/faktikontroll/fakt ... d=87597077

..kas kõik näevad või panen täistexti

Mina näen sisse logimata. Seal on ka "Estonia" dekkide skeem, mida keegi mõni postitus tagasi mainis.

Siis on hästi - suht hea artikkel ja ma armastan neid ilmekaid arvutigraafikaid ka

Tulles korraks tagasi Georg OTSa juurde:
-- guugeldades selle laeva pilte näeb, et tavalisele praamlaevale omased RO-RO tüüpi "väravad" ees ja taga olid tal täitsa olemas (millal iganes need talle siis ka lisati)..
-- see paat sõitis nende "väravatega" hullpika meretee Läänemerelt üle Põhjamere, siis Barentsi mere, siis mööda kõiki neid põhjameresid ja läbi Beringi väina ning lõppeks Vladivostokki välja..
-- mis tõestab konkreetselt, et pidi ikka hea "paat" olema - ühes kõigi oma hiljem juurdelisatud "väravate", rampide ja visiiridega - erinevalt ESTONIAst siis..

Ja tulleski tagasi ESTONIA juurde - mix keegi pole siin tähelepanu pöörand, et selle laeva "õnnetusekell" hakkas tiksuma sellest momendist, kui laeva tellinud esimene omanikfirma loobus laeva projektis olnud mingist täiendavast vaheseinast seal kusagil eesmise rambi ja visiiri vahel?
On ju ilmselge, et sarnase laevakonstruktsiooniarvestusi eiranud "kokkuhoiumeetmega" pandigi pomm tiksuma

Borja kirjutas:Ja tulleski tagasi ESTONIA juurde - mix keegi pole siin tähelepanu pöörand, et selle laeva "õnnetusekell" hakkas tiksuma sellest momendist, kui laeva tellinud esimene omanikfirma loobus laeva projektis olnud mingist täiendavast vaheseinast seal kusagil eesmise rambi ja visiiri vahel?
On ju ilmselge, et sarnase laevakonstruktsiooniarvestusi eiranud "kokkuhoiumeetmega" pandigi pomm tiksuma

Rannikulähedastel liinidel kus laeva pidi opereeritama ei olnud see lisavahesein nõutav, viimane omanik vaatas asjale kokkuhoiu mõttes läbi sõrmede ja hankis võltsitud sertifikaadid Tln-Sto liinil opereerimiseks, omamata mingeid varasemaid reisijateveo kogemusi. Samasse patta läheb ka sama omaniku poolt laeva vöörivisiiri holduslepingu ülesütlemine senise visiirihooldajaga, mis tähendas sisuliselt visiiri edasist kasutamist ilma hooldusi tegemata.
Tänastel laevadel on kajutites äratõstetavad redelid ülemisele magamiskohale pääsemiseks, kas nende abil oleks mõeldav külili olevast kajutist kus uks on lae all väljapääsemine? Kas Estonial olid fikseeritud redelid või ka juba lahtised?

Tänastel laevadel on kajutites äratõstetavad redelid ülemisele magamiskohale pääsemiseks, kas nende abil oleks mõeldav külili olevast kajutist kus uks on lae all väljapääsemine?

Pikk jutt lühidalt- ei ole.

Visiirindusest pikemalt ja põhjalikumalt: https://www.err.ee/986291/professor-est ... a-arvutada

Ma ütleks, et asjad hakkavad ikkagi laevade projekteerimise juurest ja kui seda informatsiooni oleks laialt levitatud, et nii paljudel laevadel visiirid purunesid, siis oleks töötatud välja grupp, kes oleks arvutanud välja, miks nad purunesid, ja oleks teatanud laevadele, et need on nõrgad, et neid tuleks tugevdada - sealt otsast algab see asi pihta.

Kui panna ritta 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel Soomes ehitatud parvlaevade pildid (neil valmis tollal peaaegu igal aastal uus laev), siis jääb mulje, et vähemalt Soome asjaomastes ringkondades info visiiridega seotud probleemidest liikus. Igatahes visiiride kuju muutus laevast laeva ja vähemalt kõrvalseisja pilguga vaadetes lahendati just seda põhiprobleemi - visiir avaneb samas suunas, milles teda mõjutavad vöörilained. Saksa laevatehase jaoks oli aga vist tegemist üldse ühe esimese parvlaeva projektiga. Igal juhul nende lahendusest paistab - jällegi kõrvalseisja pilguga vaadates - projekteerijad olevat õndsas teadmatuses, et mingeid probleeme võiks olla. Millalgi tollel perioodil ilmusid juba sellised lahendused nagu need tänapäeva parvlaevadel on, kus vöörilained suruvad luugid kinni, mitte ei murra visiiri ära.