Veel meie "riiklikult hangitud" tolmulappidest - ning Jaak AAB võiks ka juba kinga saada.......
Asjatundjad: apteekidesse müüki tulnud maskidel ei pruugi olla üldse kaitseklassi
Eksperdid kahtlevad, kas Magnumi ja Semetroni maskid läbivad FFP1 kaitseklassi katse, sest neid ei saa piisavalt tihedalt näo ümber kinnitada.
„Inimesed saavad petta, uskudes, et neil maskidel on lubatud FFP1 kaitsevõime,” ütleb isikukaitsevahendeid läbi ja lõhki tundev Ivar Hellaste. „Eesti vabariigi turujärelevalveasutus TTJA on lubanud turule miljoneid teadmata kvaliteediga maskitaolisi suu- ja ninakatteid. Seega pole TTJA takistanud selgete võltsimistunnustega toodete turule lubamist.”
Ta lisab: „Ma leian, et eestimaalased väärivad tõest infot ka siis, kui see riigiisadele ei meeldi. Veel enam tekitab küsimusi see, miks riigiametnikud sedasi käituvad.”
***
„Katseraportit ei ole meil kahjuks õigust avaldada. Seda tuleb küsida TTJA-st,” vastab Eesti Päevalehe päringule kirjalikult Karina Loi, strateegilise kommunikatsiooni juht ravimite hulgimüügifirmas Magnum, mis koos AS Semetroniga maskid Eestisse toimetas. Helistan Loile ja küsin, miks. Ta ütleb, et nimetatud dokument on õigupoolest TTJA oma.
TTJA kommunikatsioonijuht Anne-Mai Helemäe on seepeale väga üllatunud. Tema sõnul on katseraport kindlasti ettevõtte oma, TTJA-l pole selle jagamise kohta midagi keelata või lubada. Paraku keeldub ka TTJA seda avalikkusega jagamast, kuna ettevõte võib ametkonda süüdistada ärisaladuse rikkumises ja TTJA kohtusse anda.
Tarbijate kaitsmise ametkond ja ravimite hulgimüügifirma on seekord ühel nõul, et koroonaviiruse eest kaitsvate maskide tegeliku kaitsevõimet näitavat dokumenti ei tohi avalikkus näha.
***
Asi on selles, et kui kahtlused maskide FFP1 klassile vastavuse kohta paika peavad, on nende sellise nimetuse all müümine tarbijate eksitamine.
Ivar Hellaste on 25 aastat isikukaitsevahendeid importinud ja turustanud, olnud ka sellel alal tegutseva Rootsi tütarettevõtte juht Eestis, ta teab, mida räägib. Praegu ei ole ta seotud ühegi selle ala ettevõttega, seega pole siin huvide konflikti.
Hellaste on murega jälginud, kuidas nn maskisaaga on arenenud. Ta on veendunud, et FFP1 kaitseklassiga maskide asemel müüakse meile tont teab mida. „Ma olen pigem maskide kandmise poolt, aga valede maskide kasutamine võib teha rohkem kahju kui kasu, sest tekib petlik usaldusväärsuse efekt,” ütleb ta ja seletab tehnilised detailid lahti.
Respiraatori ehk tolmumaski FFP1 kaitseklass tähendab, et mask peab kinni vähemalt 75% õhus leiduvaid osakesi suurusega 0,02–2 (mediaan 0,6) mikromeetrit. (Täpselt sama protseduuriga katsetatakse ka FFP2 ja FFP3 maske ning need peavad sertifikaadi saamiseks kinni pidama vastavalt 89% ja 95% osakesi.) Hellaste rõhutab, et selle arvu juures on oluline tähele panna, et protsent ei tähenda üksnes maskimaterjali filtreerimisvõimet, vaid ka seda, kui tihedalt mask näol istub. Katsete käigus vaadatakse mõlemat koostoimes.
Aastaid isikukaitsevahenditega tegelenud Hellaste ütleb, et mingil juhul ei saa Semetroni ja Magnumi maskid, mis kinnituvad nöörsangadega lõdvalt kõrva taha, olla näol nii tihedalt, et saavutaksid FFP1 taseme. Sama kinnitab teine, Hellastest sõltumatult Eesti Päevalehega ühendust võtnud allikas Toomas Villo, samuti aastaid isikukaitsevahendite valdkonnas tegutsenud ettevõtja.
Tolmumaskid kuuluvad isikukaitsevahendite kõige rangemasse ehk III kategooriasse. „Katsetamise erinevus seisneb selles, et kui kirurgimaskil kontrollitakse üksnes materjali filtreerimisvõimet, siis tolmumaskil kontrollitakse ka äärelekkeid ja materjal peab filtreerima suurema koguse õhku, kuni 95 l/min,” selgitab Hellaste.
Teine oluline aspekt on katses kasutatavate osakeste suurus – tolmumaskidel kontrollitakse 0,02-mikromeetriste osakeste pidamist. Meditsiinilisi maske katsetatakse keskmiselt kolmemikromeetriste osakestega.
Maskide katsetamise protseduur ei ole laest võetud. Selle näeb ette Euroopa standard EN149, milles on väga täpselt loetletud kõik katseprotseduurid ja esitatud ka joonise, kuidas peab olema valmistatud katsekamber.
Õhus lenduvate osakeste katse koha pealt ei jäta standard kahetise mõistmise võimalust.
Maskis inimene suletakse kinnisesse katseruumi. See pritsitakse täis soolalahust, milles lenduvate soolaosakeste keskmine suurus on 0,6 mikromeetrit. Katse käigus mõõdetakse, kui palju soolaosakesi jõuab läbi maski või maski (ja klapi) vahelt maski taha.
Protseduuris on määratud ka inimeste peal katsetamine, kus katseisikud panevad maskid pähe ning kannavad neid kiirkõnnil, füüsilise töö ülesandeid tehes jne. Seejuures mõõdetakse maski hingamistakistust ja muid näitajaid. Kontrollitakse maski tulekindlust, mehaanilist vastupidavust jne.
Katsete kohta koostatakse dokument, täpsemalt katseraport, milles on esitatud katsetes saavutatud tulemuste arvväärtused ja muidugi hinnang, kas toode läbis katse või mitte.
Kui katsed on läbitud, siis väljastatab katsed teinud teavitatud asutus sertifikaadi, et toode vastab Euroopa Liidu standardile. Oluline on, et asutus oleks Euroopa Liidus tunnustatud asutuste andmebaasis NANDO ja sel oleks EN149 katsetamise litsents.
Igal maskil peab olema kirjas maski klass, EL-i nõuetele vastavuse tähis CE ja neljakohaline arv, mis tähistab katsed teinud ja sertifikaadi väljastanud teavitatud asutuse numbrit. Samuti peab kirjas olema tootjat identifitseeriv märgistus. „Kolmanda kategooria isikukaitsevahendeid ei saa väljastada ilma selleta ja kõik tolmumaskid kuuluvad kolmandasse kategooriasse,” ütleb Hellaste.
***
Nii TTJA kui ka Magnum keeldusid väljastamast praegu apteekides FFP1 kaitseklassi sildi all müüdavate maskide katseraportit, kuid see on vaid üks asjaolu paljudest kahtlastest.
Semetron ja Magnum reklaamisid maskisaadetist 3. aprillil väljastatud teates kui kirurgimaskide oma. Ka riigiga sõlmiti vastav leping, millest tuli välja, et oodati meditsiiniseadmete I klassi kuuluvaid maske.
Maskide saabumispäeval, 5. aprillil teatas Magnum, et saabusid hoopis isikukaitsevahendid. Mis kaitseklassiga, avalikkusele ei öeldud. Samuti ei olnud avalikkusele suunatud pressiteates ainsatki rida selgitusega, miks toodud maskid teel sorti vahetasid.
Asjasse sekkus TTJA, kes nõudis ettevõtjalt ise välja maskide dokumendid: Poola labori ICR Polska väljastatud sertifikaadi ja katsearuanded. Dokumente analüüsides kerkis esile mitu segast asjaolu.
TTJA tehnilise osakonna juhataja Ingrid Teinemaa ütles 7. aprillil Eesti Päevalehele, et katsearuandest selgus, et maskidel on hoopis FFP1 kaitseklass.
Nüüdseks on ilmnenud veel mitu kummalist asjaolu. Rääkimata sellest, et ICR Polska pole NANDO andmebaasis, ei paku ettevõte üldse PPE ehk isikukaitsevahendite katsetamist. Nende kodulehe andmetel ei ole neil isegi säärast katsetamisaparatuuri.
Eesti Päevaleht pöördus ICR Polska poole lisaküsimustega, kuid ei ole veel telefonitsi ühendust ega e-kirjale vastust saanud. Tehnilise järelevalve ameti tehnilise osakonna juhataja Ingrid Teinemaa kinnitas, et sama ebaõnn on tabanud TTJA-d, ICR Polska ei vasta ka nende kõnedele ega kirjadele.
Küll aga on ICR Polska riputanud oma kodulehele üles teate, et kõik sealt saadud sertifikaadid on vabatahtlikud ega asenda CE saamiseks vajalikku ametlikku protseduuri. Veel enam, alates 26. märtsist on ICR Polska üldse lõpetanud Covid-19 seotud toodete sertifikaaditaotluste vastuvõtmise.
Lühidalt: ICR Polska peseb oma käed puhtaks.
Kui suur väärtus on siis katseraportil, kui maskide CE-vastavuse kinnitaja on nii kahtlane?
Ingrid Teinemaa ütleb, et katseraport – mida polegi väljastatud ICR Polska, vaid kirjade järgi nende tellitud teenust osutav labor – jättis TTJA spetsialistidele usaldusväärse mulje. „Katseraporti sees on pildid, mis lähevad meil müüdavate toodetega kokku. On kirjas, mida on katsetatud ja erinevad parameetrid, millele need on vastanud. Mitmes kohas on öeldud, et vastavad FFP1 tasemele. Jah, tavaliselt näeb FFP1 mask teistmoodi välja ja selleks tulebki need üle katsetada,” selgitab ta.
Seega kahtleb ka TTJA. Aga praegu ei ole põhjust toote FFP1 sildi all müümist peatada. „Meil ei ole surmkindlat alust öelda, et need ei ole FFP1, sest standard ei anna surmkindlalt ette, milline peab olema FFP1 maski kuju” põhjendab Teinemaa.
Ivar Hellaste ütleb, et see on ettekääne. Ta on seisukohal, et aluseks sobiks ükskõik milline isikukaitsevahendite turustamise nõuete rikkumine, mis on juba praegu fikseeritud. Näiteks asjaolu, et igale maskile pole trükitud kaitseklassi tunnust FFP1.
Praeguse seisuga jätkub müük FFP1 sildi all vähemalt seni, kuni õnnestub maske katsetada. „Uurime erinevaid laborivõimalusi eri riikides. Vastuste saamine ei ole lihtne. Järjekorrad on pikad, aga üritame teha kõik, et partnerlabor leida,” lubab Teinemaa.
Tööl kasutan kahte maski 
) märjaks kuna väljalaske "lont" (keskel olev) hakkab vaikselt kondensaati välja tilgutama. Isend kaks aga laseb välja hingatava õhu keskelt üpris suure kummiklapi tagant otse välja mõlema puhul puudub igasugune väljahingatava õhu filter. Mõlemal juhul on võimalik neid avasid näppides saada näppudele suurem saaste. võimalik et isegi konsentreeritum kui kõrva taha kinnituva tolmu maski puhul. Kuna võid antud avadest suisa tilga näpule saada.