www.militaar.net

Mis on heleda suitsu põhjus diislil? Kas liiga palju õhku ja mittesüttiv kütus?
Tume suits on minumeelest liiga vähe õhku ja sinine suits kärssav õli.
ja veel üks loll küsimus - ega mootor tagurpidi tööle ei hakanud nagu kahetaktilistele meeldib?

Heleda suitsu põhjuseid võib olla mitmeid. Madal kompressioon, hiline pritse, õhk kütuses... Näiteks kütuse lõppemisel hakkab diisel enne seismajäämist suitsema. Samuti filtrite ummistumisel.
Katsuks konkreetse küsimuse ära lahendada. Ühest küljest muidugi tegu iganenud mootoriga, kuid pump-pihustid on ju oma vaieldamatute eeliste tõttu ringiga tagasi. Täpsest vastusest on vaid karvajagu puudu.
Mootor tagurpidi tööle ei hakanud. Ei saagi ilmselt. Laevade kahetaktilised diislid on küll reverseeritavad, kuid neil seatakse nukkvõll pöörlemissuuna muutmiseks teise asendisse.

EOD kirjutas:

Manurhin kirjutas:Ehk oli siis liiga hiline pritse?

Üks hädadest oli tõesti hiline pritse. Jääb nimetada veel teine, kaasnev häda ja põhjus.

Hilise pritse tõttu jäi osa kütust põlemata, see puhuti kuuma väljalaske kollektorise ja aurustus seal. Sellest siis hele või hall suits. Samal põhi mõttel töötas tankide suitsukatte süsteem kunagi eelmisel sajandil.

Rohkem ei oska mõelda

"Termodõmovaja apparatura" pritsis diislikütust väljalaskekollektorisse. Mootori tööd see ei mõjutanud.
Soldat sai käsu hooldada mootorit. Ilmselt ka reguleerida klapivahesid. Millega soldat eksis?

Muud ei oska pakkuda, kui et soldatike keeras pihustinookurile klapinookuri vahe. Vastavalt sellele siis hiline süüde ja vähene pritsitav küttekogus.

Soldat reguleeris klappe vale temperatuuriga mootoril?

jackpuuk kirjutas:Muud ei oska pakkuda, kui et soldatike keeras pihustinookurile klapinookuri vahe. Vastavalt sellele siis hiline süüde ja vähene pritsitav küttekogus.

Pihtas, põhjas.
Sai ju kirjutatud, et klappe reguleeritakse pilu ja pump-pihusteid tõukuri kõrguse järgi.
Kui nüüd soldat reguleerides seadis pump-pihustitele 0,25-0,30 mm pilu, siis muutus pritsemoment hilisemaks ja kütusekogus väiksemaks, kuna plunseri käigust osa läks tühja.

Suht raske on oletada, ise pole seda mootorit lähedalt näinud.
Aga annan ühe lihtsa küsimuse seekord. Teema hakkab vaikselt viktoriin II-ks muutuma .

Elupõline mossemees ostis omale volga. Võttis siis nädalavahetusel samuti väikse putuitamise ette, jagajakaan, küünlajuhtmed, kontaktid, küünlad, rootor. Lappas siis selle ilusti kokku tagasi ja samasugune tsuhh-puhh-turts-plärts nagu eelmises loos. Kiire visuaalse vaatlusega tuvastasin vea, mis sai kohe kõrvaldatud. Mis seekord võis põhjuseks olla?

Vihjeks, Volga mootoril (ja tema derivaatidel) on üks spetsiifiline eripära, ühelgi teisel mootoril pole seda kohanud (aga kindlasti on mõnel vanemal lääne mootoril sama eripära olemas).

Volga mootoril süütejärjekord 1-2-4-3, mitte 1-3-4-2 nagu normaalsetel autodel?

vanahalb kirjutas:Volga mootoril süütejärjekord 1-2-4-3, mitte 1-3-4-2 nagu normaalsetel autodel?

Loomulikult vastus õige, ma ei uskunudki, et selle läbi puremine rohkem aega võtaks, küll olid noored mehed automargi foorumis selle küsimusega püsti hädas

Paneme ühe natuke keerulisema küsimuse kah.
Auto oli öö läbi seisnud, hommikul oleks starter nagu korra tõmmanud ja rohkem mitte üks noh: .
Annad võtit, starter nagu iniseks aga ringi vedada ei jõua. Esimene mõte: aku kottis, samas suvine aeg ja senini kõik ilusti toiminud. Laadimine? Starteri harjad? Harjad nagu ei saaks olla, starter iniseb ju ? Mootorimass? Sai võetud jupp juhet ja kiirmenetlusel uus mass tekitatud, eip pole see viga. Testritega olid tol ajal võimalused kasinad. Starteri puksid mingit moodi otsa saanud (no läks lõhki mingi nipiga)? Sai teist akut proovitud, sama jant, järelikult starter ikka. Starter maha ja pulkadeks, no krt. kõik on oma, natuke kulunud aga parimas elujõus.
Mis siis juhtunud oli?

Tõmberelee klemmid? Või kinnituspolt/mutter lahti kerinud ja tõmbas starteri veidi põiki.

Võiks kahtlustada näiteks süüteluku põhja.
Kas starterile otse voolu andmist prooviti?

Mõlemad loogilised pakkumised, kuid seekord oli viga keerulisem. Tegemist oli Ziguli mootoriga, mõelge, mis saab juhtuda mootoriga lihtsalt öösel seistes . Rohkem vihjeid ei anna, muidu läheb jälle liiga lihtsaks, väga keeruliselt seda vihjata pole jälle võimalik.

Öösel juhtuvad ka sellised asjad, et keegi käib salaja rallimas ning laseb mootori lihtsalt kokku. Üliinimlike pingutuste tulemusel veeretatakse masin omale kohale tagasi ja hommikul ei tea keegi midagi.