www.militaar.net

Reaalselt eksisteerinud Wehrmachti tehniline militaarkooslus:
StGw, Tellermine ja Husqvarna jalgratas...


Järgmine näide: 1940 aasta kevadel Taanis Wehrmachti poolt omandatud soomustatud Harley Davidson:


1944. Itaalia. Luftwaffe mobiilne mägi-löögiüksus:

1941 aastal vette lastud eksperimentaalne pool-sukelduv torpeedopaat VS5 - Versuchs Schnellboot.



Riistapuu ehitati väidetavalt Berliini hambaarsti (Engelmann-Gemsee) patendi põhjal. Paadil oli kaks 21 tollist torpeedoaparaati ja kaks 20 mm kahurit.



Aretise saatus peale 1941 aastat tundmatu.

Jäi selline relv silma. Loodan, et Te väga kurjad ei ole, aga ei hakka uut teemat tegema.

Daamid ja Härrad esitlen: Luftfaust

http://www.google.com/translate?u=http% ... en&ie=UTF8

mürakaru

Jaapanlaste allveelaev-lennukikandja.
http://www.amazing-planet.net/I-400.html

Kas neil lenduritel oligi ainult ühe otsa pilet ette nähtud või sai see lennuk ka vette maanduda ja uuest allvelaeva pakkida? Igatahes võimas.

Kõik need polegi nii väga KURIOOSUMID.
Pigem on nii mõnigi asi ajast ette jõudnud idee, kuid teostus omaaegsel tehnilisel tasemel.

No egas tea täpselt mis on päris kurioosne ja mis ainult natuke...
Aga üldiselt olen lähtunud kriteeriumist:

Seade, relv jms. ei ole olnud võimeline täitma seda ülesannet milleks ta loodi.
Miks nii juhtus, on omaette teema, sest tõepoolest valdav enamik "kurioosseid" juhtumeid on ju tegelikult hüvad ideed - lihtsalt liiga palju oma ajast ees, või siis on jäänud erinevatel põhjustel - puudulik finantseerimine jms, lõpetamata.
Noh kuulus Da Vinci tank näiteks

Päris tobedavõitu ideesid on vähe. Ehk siis seadeldisi mille mitterealiseeritavust või madalat effektiivsust, pidi tolle aja insener olema võimeline ette nägema, kuid ei teinud seda, näiteks poliitilistel või muudel seesugustel kaalutlustel.
Noh näiteks sakslaste "Dora" superkahur

H-4 Hercules
Suurimaid lendavaid laevu mis kunagi ehitatud. Sõja ajal ühendriikides loodud tohutu lennumasin oli mõeldud sõjatehnika ja jalavälelaste toimetamiseks üle Atlandi ookeani Euroopasse. Plaanidest siiski kaugemale ei jõutud kui ühe töötava prototüübini.

http://en.wikipedia.org/wiki/Hughes_H-4_Hercules

Espingol - Kuidagi kahju on seda haruldast riistapuud "kurioosumite" sekka liigitada.
Tegemist on Taani Kuningliku armee inseneri Andreas Anthon Frederik Schumacher-i 19. saj algul leiutatud kiirlaskeseadeldisega mis oma olemuselt jääb kuhugi sinna püssirohurakettide ja Gätlingu vahepeale.

Relva tööpõhimõte on järgmine:
"Magasinina" kasutatavasse püssirauda (nimetame seda asja tinglikult nii), niisiis püssirauda laetakse üksteise järel 16-32 kuuli - põhimõttel laeng-kuul-viitesegu ja jälle laeng-kuul-viitesegu jne...
Pilt http://www.1864.dk/scripts/dbimage.php3?ID=2251
Link (taani k) http://www.1864.dk/scripts/visobjekt.php3?id=2516

Laskmiseks paigaldatakse see "püssiraud-kasett", teise suuremasse rauda ja süüdatakse põlevsegu. Kuulid lendavad rauast ca 2 sek intervalliga ja on effektiivsed kuni 200 m kaugusel asuva vaenlase hävitamiseks.

Kui raud tühi, vahetatakse see kiiresti uue vastu ja kõik algab otsast peale.



Relva valmistati õige mitmes modifikatsioonis, ühe, kolme või rohkemaraudsena.
Osa Espingol-le oli monteeritud statsionaarsetele laffettidele kindlusevallidel.

Espingol-i loeti kogunisti salajaseks relvaks - iga, seda relva kasutava divisioni astuv mees pidi andma vaikimisvande.
Lahinguristsed sai Espingol aga alles 1848 aastal sõjas, kuid ei paistnud oma kohmakuse tõttu millegagi eriti silma. Oli tõhusam kaitserelvana.
Laskmisel tekkivad suitsupilved takistasid sihtimist.
19. saj teisel poolel panid Preisi suurtükid kehtima oma reeglid ja Taanlaste Espingol-ist sai veider riisapuu muuseumi tarvis.

Lühidalt lingilt
http://www.milhist.dk/weapons/espingorg ... gel_uk.htm


Mis siin ikka öelda?
Napoleoni sõdade aegse "karree" jaoks oli see tapamasin vast tõsine peavalu.
Kuid suvalise kiviklibuga laetud suurtükk polnud vist palju kehvem?

Pole midagi uut siis päikese all:



Metal Storm
http://www.tonyrogers.com/weapons/metalstorm.htm

Kuulus "Pariisi kahur" (Paris-Geschütz) Teenimatult siin teemas unustatud, või ka nii tuntud, et erilist tutvustamist ei vaja
Lühidalt:
Algselt ehitatud "Kriegsmarine" tarvis, kuid "õige" kasutuse leidis 1918.a märtsist - augustini Pariisi tulistamisel.
Kaliiber 240 mm, suurenes kulumise tõttu pidevalt - mistõttu pidi iga järgnev mürsk olema treitud "parandusega".
Ca 100 kg raske mürsu maksimaalne lennukaugus 130 km.

Loomulikult ei lootnud saksa keiserlikud suurtükiväelased sellega Pariisi purustada, küll aga ehk külvata paanikat elanikkonna hulgas.

Paraku ei õnnestunud ei see ega teine ülesanne. Teadaolevalt hukkus Paris-Geschütz tule tulemusel 250 inimest.

Ehk kohatu selliseid võrdlusi tuua - kuid võrreldes selle monstrumiga oli keskmise tubli "Maximi" tootlikus vast kaugelt suurem...

Kurioosum mis kurioosum ühesõnaga...
http://en.wikipedia.org/wiki/Paris_Gun
http://www.landships.freeservers.com/pa ... istory.htm

Maximi tootlikkus oli suurem küll, aga paraku mitte 130 km distantsil, sestap tuligi vana hea ja läbiproovitud Maxim kõrvale heita ja selline kapriisne monstrum luua.

Kusagilt kunagi loetud, et esialgu olevat paanika päris suur olnud, kui esimesed mürsud alla sadasid.
Kardeti, et sakslased on tunduvalt lähemale jõudnud, kui teati.
Kui välja selgitati millega tegu, siis muidugi ohati kergentatult.

WindKanone

Oh neid väsimatuid sakslasi küll...
Windkanone ehk siis "tuulekahur".
Seadeldise otstarbeks - õhutõrje, vastase lennukite hävitamine purustava suruõhujoa abil.
Tööpöhimõte:
1 m diameetriga ja 10 m pikas mahutis kutsutakse elektrisädeme abil esile hapniku-vesinikusegu või hapniku-ammoniaagisegu plahvatus.
Tekkiv surve paiskab sihtmärgi suunas tugeva suruõhu-veeauru joa.
Katsetustel olevat selline juga purustanud 200 m kauguselt 25 mm paksu puitplangu.
Monteeritud võis see aparaat olla kas raudteeplatformile või statsioonaarsele lafetile.
Kuuldavsti kasutati "windkanonet" 1945 ühe Elbe silla kaitsel.
Ühtki lennukit selle relvaga siiski alla lastud pole.
http://www.geocities.com/pentagon/2833/ ... annon.html


Kas see aparaat äkki mingi muinasjutt ei ole?
Kuidagi väga...

Kuradi huvitav! Kuigi ei suutnud lõpupoole lugeda paremini kui diagonaalis, siis ehk lisan paar asja, mida pole teistel meelde tulnud?
1. Alustuseks tuleb meelde kohe (Rezun?) vantide dessantlennuk, mille tiibade alla (või topeltpindade vahele) olid projekteeritud kapslid dessantväelaste jaoks - roiskunud Euroopa, värise!
2. Väidetavalt on USA teadlasterühm uurinud - ja selle eest ka naeruvääristava "auhinna" saanud - võimalust vaenlase isikkoosseisu "nakatada" homoseksuaalsusesse.
3. "Eesti teadlased leiutasid imekanga" - saime teada enne veetševalimisi
Siit saaks mõni "rahvasuu" aretada militaarteemalise anekdoodi, mis kestaks aastaid - paraku ei evi sellist talenti