www.militaar.net

Larry kirjutas:...teeb ettevaatlikuks - kui me peaksime kah tulevikus juutidega äri ajada tahtma, siis võib meiega vabalt samamoodi minna.

Selline jama peaks meil siiski olema juba läbitud etapp elik Lesson Learned (pean silmas teatavat laserjuhitavat h...joobinat )

Kui see ikka tõele vastab, siis teeb ikka ärevaks küll.Ühesõnaga, kõik on müüdav.

NATO ja Iraan teemas käis läbi, postitan artikli ka siia:

Stratfor Is a Joke and So Is Wikileaks for Taking It Seriously

Järgnev lause delfi artiklist paneb juba tõsiselt kulmu kergitama: "Stratfori väidetavas e-kirjas Venemaa-Iisraeli vahetustehingu kohta viidatakse anonüümsele allikale."

Üks Gruusia sõja kaart.


upload images

Sellised kaardid on sihukesed "Suure Isamaasõja" kaardid nõukaaegsetest õpikutest. Sõjalise tegevuse hindamiseks pole neist mingit kasu.

Minu meelest sobib see kaart oma suureisamaalikkusega ka "Tankid EKV'le" teemasse. Margi kaardil ära tankipataljoni asukoht ning seleta, mida tegid grusiinid valesti. Mida oleksid nad pidanud tegema teisiti, et olla edukamad, kui vastane ründab rohkem kui ühest suunast?

Vaatam, et igasugu lennuväepolke osales õhuarmee jagu.

IAP - istrebitelnõi aviapolk - hävituslennuväe polk (Su-27, MiG-29)
ShAP - shturmovoi aviapolk - ründelennuväe polk (Su-25)
BAP - bombardirovotsnõi aviapolk -pommituslennuväe polk (ilmselt Su-24)
TBAP - tjazolõi bombardirovotsnõi aviapolk (Tu-22M3)
RAP - razvedotsnõi aviapolk (Su-24MR)

Aga lennuväe kasutustempo võrdus ühe squadroni suht pingevabade operatsioonidega (2-3 lendu masina kohta ööpäevas).
Kui kirjeldatud tempo oli kaasatud üksuste maksimumi lähedal, siis oleks paarkümmend 4gen hävituslennukit "Rootsi taktikaga" seal taeva kiirelt puhastanud ja tulistanud alla Gruusia ÕT-st kaugelt suurema arvu vastase masinaid.

Panite tähele luurepolkude osakaalu?

Päris sinna kanti ei lähe, et kirjeldaks 080808-t, kuid ka meie esindajad osalesid Gruusias toimunud NATO PfP egiidi all läbiviidud kursustel, kus osavõtjaid lisaks oli Lätist, Ukrainast ja Armeeniast. Väike video ka juurde http://mod.gov.ge/popup3.php?Id=1339&lang=1

Kapten Trumm kirjutas:Vaatam, et igasugu lennuväepolke osales õhuarmee jagu.
Aga lennuväe kasutustempo võrdus ühe squadroni suht pingevabade operatsioonidega (2-3 lendu masina kohta ööpäevas).
Kui kirjeldatud tempo oli kaasatud üksuste maksimumi lähedal, siis oleks paarkümmend 4gen hävituslennukit "Rootsi taktikaga" seal taeva kiirelt puhastanud ja tulistanud alla Gruusia ÕT-st kaugelt suurema arvu vastase masinaid.

Panite tähele luurepolkude osakaalu?

Tervist!

Tegelikult nii lihtsalt need asjad ei käi. 2-3 väljalendu ööpäevas masina kohta sellis situatsioonis ei ole küll väga pingeline, aga pingevabaks seda ka ei nimetaks. Usun, et maks olekski kuskil 3-5, sest praktiliselt iga väljalend nõuab ka ettevalmistamist, planeerimist jne. Teiseks see uhke lennupolkude loetelu üldse ei tähenda, et need polgud sõdisid täies koosseisus, pigem eelnimetatud polkude ÜKSUSED- heal juhul eskadrillid või isegi lülid (kui mälu ei petta, siis kokku u.100 masinat). Selline jaotus võib olla ka selle pärast, et anda võimalikult paljudele üksustele võimalust tegutseda lahinguolukorras (venelastel levinud lähenemisviis), aga mitte selle pärast, et selles oleks reaalne sõjaline vajadus olnud. Kuid see on siiski minu enda arvamus. See mis puudutab "rootsi taktikat" ja muud, siis ei tohi unustada, et "taeva kiire puhastamine" ei pruugi õnnestuda, kuna venelastel oli seal päris tugev hävitajate "vihmavari", mis tegutses CAP-es (comabt air patrol).

Nende polkude kogu arvukus peaks teoorias olema ca 600 lennukit. See läheneb minu arust juba kogu sõidukorras vene lennuväe arvule.
Sellise arvuga oleks Gruusia armee paari päevaga olematuks pommitatud. Ca 50 lendu ööpäevas tähendab, et lendas jämedalt iga kümnes lennuk.
Küsimus on selles, kui palju need ca 20 lennuväepolku tegelikult lahinguvõimelised on.
Kuskil angaaaris 10 a seisnud lennukid ja lennukoolist äsja tulnud asjamehed (või nendegi puudumine) lahinguvõimelist lennuväge ei tee.
Kui käiku läksid juba lennukoolide instruktorid (kõige väärtuslikum lennuväe lendavkaader - enamasti A-stani kogemusega mehed), pidi asi suht hapu olema.

taeva kiire puhastamine" ei pruugi õnnestuda, kuna venelastel oli seal päris tugev hävitajate "vihmavari", mis tegutses CAP-es (comabt air patrol).

Lendude arvust see väga välja ei paista, ma arvan, et lendude osast andsid põhiosa kiire turnaroundiga masinad (nt Su-25).
Kui lendude arv seisis üksuste võimekuse taga, siis nt Soome õhuvägi oleks rahulikult antud olukorras vähemalt pariteedi saavutanud.
Ehk siis olukord, kus venelaste pommitajad ja ründelennukid ei oleks jõlkunud 2-4 masina kaupa.

Kapten Trumm kirjutas:Nende polkude kogu arvukus peaks teoorias olema ca 600 lennukit. See läheneb minu arust juba kogu sõidukorras vene lennuväe arvule.
Küsimus on selles, kui palju need ca 20 lennuväepolku tegelikult lahinguvõimelised on.
Kuskil angaaaris 10 a seisnud lennukid ja lennukoolist äsja tulnud asjamehed (või nendegi puudumine) lahinguvõimelist lennuväge ei tee.
Kui käiku läksid juba lennukoolide instruktorid (kõige väärtuslikum lennuväe lendavkaader - enamasti A-stani kogemusega mehed), pidi asi suht hapu olema.

Ma ju ütlesin juba, et polkudest seal olid ainult nende nimetused, eriti igasugused "raskepommitajate" ja "luurepolgud", tegelikult mõned eskadrillid heal juhul, aga pigem lülid või isegi paarid. Muidugi olid ka enam-vähem täiskoosseisus, nt. ründelennuväe polk Buddenovskist. Ka pilootide kasutamise osas on asjad natukene teistmoodi, kui sa aravad. Loomulikult lahingusse lasti neid, kes olid kogemustega ja hästi ettevalmistatud, kuid samuit ka neid, keda üldse polnud vajadust lasta. Need samad insturktorid lendasid selle pärast, et saaks endale "lahingulendu" kirja. See annab nendele nii mõndagi tulevases karjääris. Isegi kujutan endale ette, milline "rebimine" seal oli, kui need "lahingulennud" jagati.

Kapten Trumm kirjutas:Lendude arvust see väga välja ei paista, ma arvan, et lendude osast andsid põhiosa kiire turnaroundiga masinad (nt Su-25).

Jah, enam vähem nii oligi. Su-25-l oli kõige rohkem väljalende, kuid hävitajad olid enamasti kogu aeg õhus.

Kapten Trumm kirjutas:Kui lendude arv seisis üksuste võimekuse taga, siis nt Soome õhuvägi oleks rahulikult antud olukorras vähemalt pariteedi saavutanud.
Ehk siis olukord, kus venelaste pommitajad ja ründelennukid ei oleks jõlkunud 2-4 masina kaupa.

Ei saa võrrelda väga erinevaid asju. Kõige pealt tuleb rääkida, millised ülesanded ja kui suures mahus olid VF Õhuväel Gruusia konfliktis. Nad ei pidanudki väga intensiivselt ja tihedalt seal lendama, sest lihtsalt ei olnud vajadust. Loomulikult nende admin ja muu organisatoorsed asjad, planeerimine jne, annavad soovida, kuid ei teeks sellise konflikti näitel sellisi järeldusi, nagu teed sina.

Arvestades konflikti puhkemise tegelikku mehhanismi tundub, et siiski on küsimuseks pigem madal lahinguvalmidus, mitte mingid ülesannetest tulenevad piirangud.
Kuna kumbki osapool teineteisega sõda ei oodanud, siis hakkas mängima see, kuidas pooled tegelikult valmis olid.
Et nt Gruusia õhutõrje mahasurumine algas alles teisel või kolmandal päeval (peale seda kui mõningad vene lennukid, sh Tu-22 alla tulistati).
Jääb mulje, et vene lennuvägi tabati siiski mõnevõrra "püksid maas".
See seletaks ka asjaolu, et ca 20 polku tegid mõnikümmend lendu päevas.

Kapten Trumm kirjutas:Arvestades konflikti puhkemise tegelikku mehhanismi tundub, et siiski on küsimuseks pigem madal lahinguvalmidus, mitte mingid ülesannetest tulenevad piirangud.
Kuna kumbki osapool teineteisega sõda ei oodanud, siis hakkas mängima see, kuidas pooled tegelikult valmis olid.
Et nt Gruusia õhutõrje mahasurumine algas alles teisel või kolmandal päeval (peale seda kui mõningad vene lennukid, sh Tu-22 alla tulistati).
Jääb mulje, et vene lennuvägi tabati siiski mõnevõrra "püksid maas".
See seletaks ka asjaolu, et ca 20 polku tegid mõnikümmend lendu päevas.

Õhuvägi ei olnud valmis, see on tõsi. Aga samuti ka see, et pole mõtted siin nende polkude nimetustega arvestama. Kokku seal oli u. 100 lennumasinat mis tegid 5 päeva jooksul (pogem 4,5) u. 600 lahingulendu. Piirnagud siiski olid, ja jällegi, sellised järeldused, et, "vaadake kui palju üksusi (need samad "polgud") seal oli, järelikult korjasid kõiki oma lennukeid, et Gruusia vastu hakkama saada, ja kui meil oleks n-arvu n-põlvkonna hävitajad olnud, siis me..." jne, on mu arust kergelt naiivsed. Tegelikult oli hämming ja kohati ka peataolek, eriti mis puudutas planeerimist eskadrillist ülespoole. Kiiremas korras kompunniti mingit õhuväegrupeeringut, mille tuumiku modustasid "kohalikud" ründepolgud (nt. 368-s) ja juurde antud üksused (samad mehed Lipetskist, Engelsist ja muujalt). Kogu selle asja juures peamine faktor on KIIRE OLI. Ja pigem ei ole madal lahinguvalmidus (samad Buddenovski SU-25-ed tõusesid õhku praktilised kahe eskadrilliga juba 08 hommikul), vaid madal valmidus sõjaks, sest õhuvägi (nt. 368 ründepolgu ülema intervjuu pärast sõda, kus ta ise ütles, et polnud plaane, luureinfot ja tegid kõik kiiruga ja põlve peal) tõesti ei olnud selleks valmis.

Kui see 100 masinat oli kõik, mis saadi kiiresti lendu saata (mitte asi ei seisnud käsu taga, et saata 100 masinat, aga valmis oli 500), siis ikkagi - on tegemist võidetava vastasega. Soome lennuväe mõistes kindlasti. Kui see arv olnuks tehnilises mõttes 500, siis enam mitte.

Lisaks veel see asi, et üks asi on 100 lennukit, teine asi on 100 lennukit toimivas ja kokku harjutatud üksuses/süsteemis.
40 üksiksõdurit saaks üsna veenvalt lüua 40 kokkutöötanud (rühmaks) ja koostööd tegeva sõduri käest.
Ise küsimus on veel tehnilised võimalused, mis kättesaadavad on. Siin pole venelastel suurt midagi, mille peale loota.
100 masinaga sellises lennutempos saaks nad Soome ÕV masti vastase käest lüüa.

Kapten Trumm kirjutas:Kui see 100 masinat oli kõik, mis saadi kiiresti lendu saata (mitte asi ei seisnud käsu taga, et saata 100 masinat, aga valmis oli 500), siis ikkagi - on tegemist võidetava vastasega. Soome lennuväe mõistes kindlasti. Kui see arv olnuks tehnilises mõttes 500, siis enam mitte.

Lisaks veel see asi, et üks asi on 100 lennukit, teine asi on 100 lennukit toimivas ja kokku harjutatud üksuses/süsteemis.
40 üksiksõdurit saaks üsna veenvalt lüua 40 kokkutöötanud (rühmaks) ja koostööd tegeva sõduri käest.
Ise küsimus on veel tehnilised võimalused, mis kättesaadavad on. Siin pole venelastel suurt midagi, mille peale loota.
100 masinaga sellises lennutempos saaks nad Soome ÕV masti vastase käest lüüa.

Kas oli tegemist käsuga, või mitte, seda ma ei tea. Aga minu loogika ütleb, et seal rohkem lennukeid (ja koptereid) ei olnudki vaja. Samas, midagi ütleb mulle, et vajadusel, oleksid saanud ka rohkem kokku korjata. Teiseks, arutada sel teemal, nagu "kas 100 lennukid on palju, või vähe" ,tekkib küsimus, mille jaoks neid vajatakse? SB aastast 1939 ja SU-24M2 aastast 2012, on siiski väga erinev tase. See mida paar ründelennukeid võib teha, näiteks kaitsmata jälaväele kolonnis, oli näha ka selles sõjas. Soome lennuvägi ka ei ole mingi imeasi. Ma ütleks, et nendel võivad tekkida probleemid jätkusuutlikusega, Hornet, ei ole siiski migi Fokker või Buffalo, et saaks iga põllule maanduda.
Teiseks, mis tähendab "kokkuharjutud lennuüksus"? Kui suur see on? Mina ütleks, et paar-lüli see on üksus mis vajab tõesti väga palju kokkutöötamist, ja sellega ka nendel ei tohiks olla probleeme. Eskadrill on ju pataljoniga võrdne üksus.