Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[nimetu]

Tegelikult vajavad mehed u 1 gramm ja naised natuke vähem valku kaalu kilogrammi kohta ööpäevas ehk suur mees nii 100 grammi. See on puhtalt tänapäeva lääneriikide illusioon, et inimene peab igal toidukorral kotletti näkku ajama. Ei pea.

Pigem kipub olema probleemiks see, et taimses toidus sisalduvat rauda on raskem omastada kui loomses toidus sisalduvat rauda. Kui rauda pole piisavalt, siis võib tekkida aneemia. Üldiselt on taimtoitlastel vaja jälgida erinevate B vitamiinide taset.

[Leo]

Jah, ühekülgne toit on probleem pikemaajalisel ehk vähemalt kuid või isegi aastaid kestval paastumusel. Äsja oli skandaal, et paljud Soome vanurid ei saa piisavalt B1 vitamiini, see on seotud peamiselt ühekülgse toiduvalikuga, vanakesed söövad liiga vähe täisteravilja ja lihatooteid, sest hambad on kehvad. Üldiselt ei eksi, kui kriisiajaks ka purk multivitamiine kuivtoitude kasti panna.

[Jaanus2]

Gladiaatorite kohta käibis hüüdnimi, mis tõlkes tähendas umbes "odrasööjad". Sellele on viidatud ka artiklis eespool, kahjuks pole ladinakeelset terminit ära toodud ja mulle see ka praegu ei meenu. Taimede valk on erineva väärtusega ja täisväärtusliku valgu saab kokku, kui süüa koos kaunvilju ja teravilju. Kui gladiaatorid toitusid ubadest ja odrast, said nad oma vajaliku valgu ja kalorid kätte, isegi kui vajadus oli tavakodaniku omast suurem. Mingit rohelist sõid nad salatiks kindlasti ka ja said nii ka oma vitamiinid kätte. Indias ja Pakistanis toitub ka praegu suurem jagu rahvast riisist ja läätsedest-ubadest. Igapäevaselt ei pruugi olla väga maitsev, aga Indias aitavad erinevad maitseained ja vürtsid hädast välja. Roomlastel oli veel kalakaste garum, mis oli nii valguallikas kui maitseaine (umami!). Tehti nii, et väheväärtuslik kala soolati koos sisikondadega (või ka ainult pead ja sisikonnad) suurtesse mahutitesse, lasti laagerduda ja kurnati siis luud ja soomused välja, muu muutus kalades leiduvate ensüümide toimel vedelaks.

[Kapten Trumm]

See 1g valku on kahtlane info, eriti kui jutt käib füüsiliselt aktiivsetest meestest (nt gladiaatorid), kellel on vaja pidevalt "kulutatud" lihaskude taastada.

[AMvA]

See 1g valku on kahtlane info, eriti kui jutt käib füüsiliselt aktiivsetest meestest (nt gladiaatorid), kellel on vaja pidevalt "kulutatud" lihaskude taastada.

Kulturistide norm, kes kasvatavad intensiivselt lihaseid, on 2,0-2,2 g/kg kohta

[Leo]

See on ilmselt õige, see 1 gramm valku on keskmisele mehele, kui on vaja pidevalt lihast kasvatada, siis tuleb kindlasti rohkem süüa, kuid isegi see kogus tuleb taimetoidu peal hästi kokku, eriti siis, kui vahel kanamuna või piima lisaks saab.

[Z03]

Ega heaoluühiskonnas nagu Eesti pole probleemi, et mingit toitainet liiga vähe saab. Pigem on probleemiks, et kõike saab liiga palju - nii valke, rasvu kui ka süsivesikuid.

[mart2]

Ega heaoluühiskonnas nagu Eesti pole probleemi, et mingit toitainet liiga vähe saab. Pigem on probleemiks, et kõike saab liiga palju - nii valke, rasvu kui ka süsivesikuid.

Siin on , nagu alati, mõned "aga"-d :
- kättesaadavate toitainete kvaliteet
- nende omavahelise suhte tasakaalustatus
- puudu jääb tavaliselt vajalikest mineraalainetest ja vitamiinidest.

PS. Heaoluühiskond ei tähenda, et kõigil on head olud!

[nimetu]

Üks naljakas lugu seoses toitumisega on see, et puudujääkide tõttu kehtestati Inglismaal sõja ajal ratsioonide süsteem, mille mõjul inimeste tervis tegelikult paranes. Point oli selles, et toit ise oli palju tasakaalustatum.
https://www.youtube.com/watch?v=4-6aZD-VpDE

[Kapten Trumm]

Meie küllusliku toidu tingimustes inimeste tervis miskipärast võidukäiku ei tee.

[Jaanus2]

Mida antakse sõja ajal jaopärast? Suhkrut, rasva (võid), liha põhiliselt. Kui ka meil neid jaopärast antaks, paraneks üldine tervis samuti. Heaoluühiskonnas toituvad just vaesed kõige ebatervislikumalt, ostes odavaid rafineeritud süsivesikuid ja peidetud rasva sisaldavaid toiduaineid, näit. sai, makaronid ja kõige odavamad viinerid/keeduvorst, odavad valmistoidud. Isegi kartulid on makaronidest tervislikumad, aga kuivainele ümberarvestatult on makaronid tihti odavamad ja tänapäeva inimene ei viitsi enam kartuleid koorida ka - NII suur töö. Herned ja oad on samuti odavad, aga keevad samuti moodsa inimese jaoks liiga kaua.

[Z03]

Tõsi, nii see on. Odav jahutoit teeb paksuks ja haigeks. Samal ajal kui köögiviljade + kvaliteetse liha, kala, muna, juustu, kodujuustu kohta seda öelda ei saa.

[Kapten Trumm]

Paleo/LCHF toitumise puhul, mis on peavoolu soovituste järgi selgelt ühekülgne (pange üks taoline menüü sisse mõnda ametlikku kalkulaatorisse, punased tuled süttivad kohe, et süsivesikuid on vähe), mingit vitamiinide/mineraalide puudust ei esine (omad kogemused). Lihtsalt liha, kala, munad, köögivili ja juurikad (mitte kartul) sisaldavad kõike ülekülluses.

Küsitav on ka C-vitamiini liigne sisse ahmimine, sest (vaadates enda analüüse) minusuguse suure mehe C-vitamiinivajaduse katavad ilusti ära 2-3 keskmist tomatit või porgandit päevas. Pealegi toob igasuguste antioksüdantide liigne tarbimine kaasa nende vähenemise kehas.

Niiet see toidu tasakaalustatus ja mineraalid/vitamiinid on pigem teemaks ikka süsivesikute liigsel tarbimisel, sest süsivesikurikkad toiduained sisaldavad neid lihtsalt väga vähe.

Mineraalide/mikroelementide/vitamiinide nappust näitab enamasti kehv töövõime väsimuse/magamatuse tingimustes. Viimast on eriti näha õppustel, kus selline krõpsu/cocakoola toiduline seltskond peale esimest magamata ööd ei habla enam suurt midagi. Päris vaevaline on kellelegi asjade selgeks tegemine. Lisaks on süsikutoidulistega see probleem, et sõltuvad liiga palju veresuhkrust ja kui sööki tuua ei õnnestu ja ilm ka veel sitt on, siis käib mott ikka koledasti alla, inimesed tukuvad püstijalu, raadios ühel hetkel ei vasta, kõik mõtted on järgmise pudrulaari (ja sellega kaasneva suhkrusööstust tuleva õnnetunde) juures.

[Benjy]

Ma olen seda LCHF stiilis söömist nüüd üle aasta teinud. Kaal on langenud ca 18kg ja kukub vaikselt edasi. Vererõhu olen tagasi normaalseks saanud. Kadus krooniline sinusiit ja nina pole pidevalt umbes. Ei norska enam, ilmselt on see kaaluga seotud. Saaks veel psoriaasi ka lõplikult alla, siis oleks suisa pidu. Vitamiinipuudust pole, testitud kevadel. Taimede osakaal toidust on väiksem, rohkem on liha, mune juustu jne.

Samas, probleem pole ainult süsivesikutes. Rasvade tasakaal on tänapäevases toidus täiesti paigast ära. Palju on omega6 rasvhappeid, pole piisavalt omega3 rasvu ja küllastunud rasvhappeid korjatakse ka toidust välja kuna olla paha. See maksab nüüd kätte.

[Z03]

LCHF (ja keto) toitumine peaks olema ka psoriaasi vastu tõhus, lihtsalt võtab natuke aega. Vererõhu ja -suhkruga teeb suisa imet, kui toitumispõhimõtetest kinni pidada. Kaaluga on nii ja naa, mõnele ei mõju üldse, mõnele väga edukas viis kaalulangetuseks. Individuaalne.