www.militaar.net

See müügilink oleks võinud kuskil kollektsionääride teemas olla, Lennuväel ei ole sellise (üksiku) lennukiga rohkem teha kui ainult raha ahju ajada.

Isiklik arvamus.

Ma just hommikul mõtlesin, et äkki korraldaks korjanduse ja kingiks selle UKR õhuväele?
UKR lennukeid pidi praegu pandama ka varuosadest kokku ja reanimeeritama neid vrakke, mis rahapuudusel "nõgestes seisnud" on.
Tõsi, UKR lõpetas nende lennukite kasutamise kuskil 2000ndate alguses.

Samas, UKR lennuväes kasutatavad R-60, R-73 ja R-27 tüüpi A2A raketid pidid sellele tüübile (modifikatsioon MLD) ka külge sobima.

Pole kindel, kas tahavad.

Need varuosadest kokkupandavad lennukid väidetavalt võeti kodus "natuke" koost lahti, veeti Ukrainasse ja pandi siis uuesti kokku.
See oli sihtotstarbeline tegevus ja seega kvaliteet tagatud.

No see härra Mikael Oja müüs seda lennukit juba 2016 aastal.
..kusjuures 2019 oli see tal veel alles
https://lakeudenmaanpuolustaja.fi/menki ... istumassa/

Tal oli lennukeid koguni kaks ja ühe (Mig-25) oli juba enne maha müünud (see jõudis mais 2016 Eesti lennundusmuuseumi).
https://www.helsinginuutiset.fi/paikalliset/1563051
https://www.err.ee/559326/vene-havitaja ... kulje-alla

Sellest, kuidas UKR lennukimehhaanikud panevad "juppidest lennukeid kokku nagu Legost" kirjutas vaimustunult Eesti suursaadik Ukrainas ehk kuu aega peale sõja algust.

Siis ei annetanud keegi veel Ukrainale lennukeid. Kui olukord on meeleheitlik, siis vilistatakse ohutusele ja pannakse juppidest ja vanadest vrakkidest kokku asju, lähtudes oma silmast ja äranägemisest. Ja leidub ka mehi, kes on valmis lendama. Arvan, et ka kõnealused MiG-id pannakse seal lendama (kui nad vahepeal kõlbmatusse seisu on läinud ja see seis ei tähenda nt lennuki läbi roostetamist). Antud aeroplaan on lootustandev oma väheste lennutundidega.

Tegelikult MiG-23MLD pole kunagi tehasest uuena tulnud. Neid ehitati remonditehastes (3 kohta, üks oli Lvivis muide) ringi MLA mudelitest remondi käigus. Mis tähendab, et antud aeroplaan on tõenäoliselt kapitaalremonditud ja peale seda selle 650 vms tundi lennanud.

"Mitmest kokku pandud" lennukite avariilisus on kindlasti päris kõrge, kuid rikkest allasadamise tõenäosus on siiski mitu suurusjärku väiksem kui saada alla tulistatud.

UKR lennukiremonditehased olid sõja alguses veel alles, peale 2014 sõda jäi mulle mitmel korral silma, kus UKR firma pakkus samasuguste hävitajate moderniseerimist. Kui nad pihtagi said tehastele, siis enamik oskustega personalist jäi alles (ka Eesti taoline ettevõte pidi sealt endale personali saama).

Me oleme siin küll rinderiik ja teised vajadused kui neil, kuid nad on seal jälle oluliselt suuremad ja vastavalt suurema rahahunnikuga. Et neil siis selline "võimas" lennuvägi. Ei hakka tõlkima, valdavalt mudelite ja riikide nimed.

Brazil operates a fleet of about 50 F-5 modernized fighters jets upgraded with beyond-visual-range missiles, and the country is starting to receive the first of 36 advanced Saab Gripen NG aircraft on order. Meanwhile, Chile has a fleet of 42 F-16s, including Block 50 and MLU variants, plus 11 modernized F-5s.

Link täisartiklile ka, see räägib sellest, et Argentina otsustas lennukeid mitte osta, hetkel pole neil ühtegi ülehelikiirust lennukit
https://www.defensenews.com/air/2022/12 ... t-program/

Kui nüüd kaardi peale vaadata, siis Brasiilia geopoliitiline olukord ongi natuke teine kui Euroopas .

Brasiiliale ei ole ilmselt mingil põhjusel kättesaadavad rasked hävitajad (stiilis F-15 ja Typhoon), mille lennukaugus sobib riigi suurusega paremini kokku. F-5 ja Gripen on ikkagi õhuülekaalu saavutamise lennukid.....lennuvälja lähimajaka koha (loe üsna väike tegevusraadius). Lisaks on Gripen ühe mootoriga ja mis saab, kui kuskil Amasoonias lendab lind mootorisse? Lennukist oled igal juhul ilma, kui lähim 2000 km lennuväljasid pole. Ja halva õnne puhul ka piloodist, kes kukub nt alligaatoritest ja piraajadest kubisevasse jõkke.

Brasiillaste puhul oli suuresti tegemist nii tehnoloogilise, rootslased lubasid tükki pirukast mis ilmselt sobis Embraerile, ning poliitilise otsusega, ei tahetud liiga palju end ainult jänkidega siduda. Tolle viimase võib vast visata tollel hetkel valitsenud Tööliste Partei kapsaaeda.

OT. Pole küll otseselt teemasse, aga tekkis endal küsimus - kui USA-l on neid F-16 lademetes ja kui Eesti on üks eeskujulikumaid NATO-sse panustajaid, siis miks pole veel kõne alla tulnud võimalus, et USA "kingib" meile, sümboolse tasu eest, paari eskadrilli jagu samu hävitajaid. Kas on probleemiks taristu? pilootide olematus? liigkallis ülalpidamine? tehnilise personali nappus? Või on veel mingi,mulle teadmatu asjaolu? OT lõpp.

Seesama probleem jah, et meil pole päris lennukite omamiseks eeldusi lihtsalt. Raha on ka üks eeldustest.

Pärtel kirjutas: ↑24 Mai, 2023 5:40 OT. Pole küll otseselt teemasse, aga tekkis endal küsimus - kui USA-l on neid F-16 lademetes ja kui Eesti on üks eeskujulikumaid NATO-sse panustajaid, siis miks pole veel kõne alla tulnud võimalus, et USA "kingib" meile, sümboolse tasu eest, paari eskadrilli jagu samu hävitajaid. Kas on probleemiks taristu? pilootide olematus? liigkallis ülalpidamine? tehnilise personali nappus? Või on veel mingi,mulle teadmatu asjaolu? OT lõpp.

Seda teemat on siin aastate jooksul oma kuus-seitse ringi lahti lapatud

OT: Olen tihti mõelnud samu mõtteid mis akf Pärtel siin välja tõi aga reaalsus on see, et meil on ju ainult Ämari mis läheb ise ka veel omakorda remonti. Hästi paljudele foorumikaaslastele läheb tihti hinge ja hakatakse leierdama teemadel "Pole raha, võimalusi jne" Kuid keegi kusagil jagas graafikut ( oli vist siis aasta alles 2019 ) kus oli mustvalgel kirjas, kui alarahastatud oli Õhuvägi vs teiste väeliikidega. Ja sellegipoolest, 2023 - pole siga, pole kägu.

aero+ kirjutas: ↑24 Mai, 2023 9:07 OT: Olen tihti mõelnud samu mõtteid mis akf Pärtel siin välja tõi aga reaalsus on see, et meil on ju ainult Ämari mis läheb ise ka veel omakorda remonti. Hästi paljudele foorumikaaslastele läheb tihti hinge ja hakatakse leierdama teemadel "Pole raha, võimalusi jne" Kuid keegi kusagil jagas graafikut ( oli vist siis aasta alles 2019 ) kus oli mustvalgel kirjas, kui alarahastatud oli Õhuvägi vs teiste väeliikidega. Ja sellegipoolest, 2023 - pole siga, pole kägu.

Lemet kirjutas: ↑24 Mai, 2023 8:56

Pärtel kirjutas: ↑24 Mai, 2023 5:40 OT. Pole küll otseselt teemasse, aga tekkis endal küsimus - kui USA-l on neid F-16 lademetes ja kui Eesti on üks eeskujulikumaid NATO-sse panustajaid, siis miks pole veel kõne alla tulnud võimalus, et USA "kingib" meile, sümboolse tasu eest, paari eskadrilli jagu samu hävitajaid. Kas on probleemiks taristu? pilootide olematus? liigkallis ülalpidamine? tehnilise personali nappus? Või on veel mingi,mulle teadmatu asjaolu? OT lõpp.

Seda teemat on siin aastate jooksul oma kuus-seitse ringi lahti lapatud

Tehnilise personali nappus, on lihtsalt öeldud.

Soovitan pilgu peale visata kui palju inimesi keskmiselt iga Baltic Air Policing missiooniga nelja lennuki kohta meile kaasa tuleb. Neid on circa 100, kellest piloote vast maksimaalselt 3 vahetust (12). Ehk siis kõiksugu hooldajaid on sul vaja ikkagi julgelt 8-9 ühe piloodi kohta. Seal hulgas ei ole lennuvälja baas-personali kes on meil ju kohapeal olemas. Ja seda kõike siis mingile lebole õhuturve politseimissioonile, mitte täiemahuliseks õhukaitseks.

Kindlasti saaks arvestatavat osa neist töödes teha ka ajateenijad, aga sinna sekka on vaja ka päris mitut pikajaalise kogemusega kaadrit.

Trumm on kunagi linkinud ka poolakate seiklusest F-16 peale ülekolimisek Mig-2'alt. Oli päris vaevarikas, kuigi inimesed ja pikaajaline lennukikogemus olid neil justkui olemas.

Eelmisse teemasse jagasin ka ühe aastakümneid lennukeid hooldanud veterani kommentaare Ukraina kontekstis.

By contrast, western aircraft are & have been maintained by non-conscript technicians with a lot of formal education lasting months before even being granted the title “apprentice” (cant do anything without direct supervision), years before “journeyman” (can complete tasks alone or with an apprentice group, but final work must be inspected by a “craftsman” or higher), and 5+ years before becoming a “craftsman” or able to perform all tasks without supervision & can supervise other, less experienced technicians) as well as large and wide-encompassing specialties.

Aga soovitan lugeda kogu lõime, mitte ainult seda lõiku. Mis puudutab näiteks ühe tüübi mehaaniku ülekolimst teisele platvormile:

Staff Sergeant Crew Chief Craftsman has on the F-16? 10-12 years. When moving from one airframe to another, i.e. F-15 to F-16, even as an experienced craftsman, training takes at LEAST 12 months before you’re allowed to perform maintenance by yourself without follow-on
inspection because the systems are so different and these aircraft are both western. There are zero parts commonality from legacy UAF aircraft, nor logistics infrastructure for F-16s in Ukraine. The avionics & flight controls are more intricate and complex. The repairs and
tolerances more exacting. Again any mistake in any of these systems and you risk the pilot and the aircraft from the moment the chocks are pulled.

Nõuka kogemusest vs F-16:

I had an Iraqi maintenance officer, experienced on Soviet aircraft mis-time the feed chute on the M61A1 gatling gun during
an install. “This is okay,” he insisted, “it is one tooth, many gears, all will be fine.” No, there is no “give” in these systems. There is no buffer for mistakes. Its right, or the plane may go down. A mis-timed feed chute on a gun WILL lead to the unplanned and rapid disassembly of the entire 20mm system, all those pieces are now FOD. All these pieces are now rolling around above the single engine bay.

Ehk, loomulikult me saaks lennukitega hakkama, ilmselt isegi päris kiiresti, kui kõige kriitilisemad eksperdid/instruktorid esmalt sisse osta, kes siis jõudumööda kohalikke koolitaks.

Lihtsalt, see tahaks pikemajalist rahastust (välja on käidud number 1% SKPst), tervet hunnikut korraliku ja pikaajalise väljaõppega personali, koos mehhanismidega teavet edasie anda / uusi inimesi välja koolitada (sest olemasolevad inimesed kipuvad paari aasta jooksul tsiviilsektorisse üle minema kordades suurema palga peale). Lisaks muidugi ka jooksvad kulud, mis on siiski ka vähemasti märkimisväärsed.

Kokkuvõtvalt, lennukid ise on kõige väiksem mure loodava süsteemi juures. Kokkuvõttes ei muudaks see väga palju kui me isegi saaks need tasuta. Vähemasti kolme Balti-Riigiga kahasse saaksime me kindlasti seda endale lubda ka, aga hetkel on prioriteet pigem mujal (sest lennukeid saab siia kiiremini liigutada kui enamikku muud kraami).

Tehnilise personali nappus, on lihtsalt öeldud.

Seal on tegelikult märksa rohkem põhjuseid, milliste üldnimetus on RAHA. Panustades lennukite soetamisele jääks paljud võimed soiku ja saadav tulu on võimekaotusega võrreldes ebaproportsionaalne. Rusikareegel peaks olema, et õhujõud saavad 30% kaitse-eelarvest. Tasubki rehkendada, mida selle 30% eest saaks. Ja kas see 30% mujal paremat tulemust ei anna.