Soome kaitsevõime

[Kriku]

Väga informatiivne postitus, aitäh! Ilma selle teabeta võib olla Soome sõjajärgset positsiooni raske mõista.

Üldiselt vist Paasikivil õnnestus Soome järjekorras viimaseks saada, Stalinil oli mujal küllalt tegevust.

[Kapten Trumm]

Soomlased, juhin tähelepanu, pole minu teada praktikas kunagi viimaste aastakümnete jooksul läbi harjutanud oma SA-üksuste mobiliseerimist ilma etteteatamiseta. Neil vist pole selleks isegi juriidilist mehhanismi, sest ka presidendi korraldusega tehtavad „valmiosaloleku õppekogunemised“ vist eeldavad justkui mingi päris kriisi olemasolu.

Ei maksa jälle hakata meid Soomest targemaks rääkima.
Soomes on olemas ekstra kiirreageerimisstruktuur, mis peab tagama, et vastane kohe mobilisatsiooniladudesse sisse ei sõdia (mistõttu on aega rohkem).
See pole kuskilt kokku kraabitud, vaid sinna võetakse ajateenijaid eraldi ja see on praeguseks omandamas eraldi relvaliigi statuuti. Kui sinna sattusid, siis oledki "reageerija".

Teiseks, see tänane LÕKide süsteem toob kaasa ikkagi jämedalt 24 tunnise tuterdamise linnakutes, millest lähimad asuvad VA reaktiivsuurtükiväe ülatuses, kaugemad operatiivtaktikaliste rakettide ulatuses. Taoliselt korraldatud kiirmobilisatsioon võib kaasa tuua kiire tulelöögi nende kohtade pihta ja ei pruugi meile arvatavat edu tagada. Edu tagab piisav eelhoiatus/luure ja vägede aegsasti maastikule hajutamine. Selleks pole kiirmobilisatsioon niiväga kriitiline (kuigivõrd möönan, et teatud stsenaariumites võib see vajalik olla).

Mulle tundub, et Soomes LÕKide mittekorraldamine ei tulene mitte laiskusest/rumalusest, vaid ongi kaalutletud asjade käik.

[LupusII]

Minule üllatuseks minu viimane teavitus annab kogunemiskohaks vana koolimaja mitte KV või KL linnaku.

[A4]

Soomlased, juhin tähelepanu, pole minu teada praktikas kunagi viimaste aastakümnete jooksul läbi harjutanud oma SA-üksuste mobiliseerimist ilma etteteatamiseta. Neil vist pole selleks isegi juriidilist mehhanismi, sest ka presidendi korraldusega tehtavad „valmiosaloleku õppekogunemised“ vist eeldavad justkui mingi päris kriisi olemasolu.

Ei maksa jälle hakata meid Soomest targemaks rääkima.
Soomes on olemas ekstra kiirreageerimisstruktuur, mis peab tagama, et vastane kohe mobilisatsiooniladudesse sisse ei sõdia (mistõttu on aega rohkem).
See pole kuskilt kokku kraabitud, vaid sinna võetakse ajateenijaid eraldi ja see on praeguseks omandamas eraldi relvaliigi statuuti. Kui sinna sattusid, siis oledki "reageerija".

Teiseks, see tänane LÕKide süsteem toob kaasa ikkagi jämedalt 24 tunnise tuterdamise linnakutes, millest lähimad asuvad VA reaktiivsuurtükiväe ülatuses, kaugemad operatiivtaktikaliste rakettide ulatuses. Taoliselt korraldatud kiirmobilisatsioon võib kaasa tuua kiire tulelöögi nende kohtade pihta ja ei pruugi meile arvatavat edu tagada. Edu tagab piisav eelhoiatus/luure ja vägede aegsasti maastikule hajutamine. Selleks pole kiirmobilisatsioon niiväga kriitiline (kuigivõrd möönan, et teatud stsenaariumites võib see vajalik olla).

Mulle tundub, et Soomes LÕKide mittekorraldamine ei tulene mitte laiskusest/rumalusest, vaid ongi kaalutletud asjade käik.

Mis puudutab Soome nn valmidusüksuste süsteemi, siis ei ole need üksused loodud mitte esmajoones oma mobilisatsiooniladude kaitseks, vaid pigem universaalne, väga kõrges valmiduses ja väga hea väljaõppetasemega kiirreageerimisüksustena, mida tõopoolest võib kriisi korral kasutada ka kaitseväe enda linnakute ja ladude turvamiseks, aga tegelikult palju laimate ja intensiivsemate ülesannete täitmiseks kriisi korral, nagu nt vastase üllatus- või kukutusrünnaku korral elutähtsate valitsus ja infrastruktuuriobjektie kaitseks või vabastamiseks, vastase väiksemate sissetunginud üksuste tagasilöömiseks või peatamiseks jms. Omaenda ladude kaitseks ei ole ilmselt väga kuluefektiivne õpetada välja raskeid soomusjalaväeüksuseid või suurtükiväeüksustes ka tulepatareisid nende valmidusüksuste koosseisus.

Need valmidusüksused loodi Soomes Krimmi annekteerimise järel, kui avastati, et ootamatult tekkiva ja kiirelt areneva kriisi korral polnud Soome kaitseväel praktiliselt mitte ühtegi üksust, mis reaalselt oleks kasutatav sõna otseses mõttes leotud minutite ja tundide jooksul. Ajateenijatest soomlased toona (ega ka tegelikult täna, v.a. needsamad valmidusüksused) mingeid alalisi pidevas valmisolekus väeüksusi ei loonud, vaid ajateenistus oli neil toona (nagu ka meil täna väga suures ulatuses endiselt) fookusega SA-üksuste ettevalmistamise peal, kus mingisugune reaalne väljaõppetasu ja valmidus tekib vaid iga väljaõppetsükli viimastel nädalatel ja kuudel, väga piiratud ajaks. Mingeid kutselisi üksuseid soomlastel toona (ega ka täna) praktiliselt polnud. St ei olnud neil toona meie Scoutspataljoni-sarnast asja, vaid ka nt välismissioonide jaoks pandi alati iga missiooni jaoks eraldi reservväelastest kokku mingi ajutine koondüksus). Samuti polnud soomlastel toona seadusandluses võimalust ilma mingit erikorda või mobilisatsiooni väljakuulutamata reservüksusi kiirelt kokku kutsuda (ja praktikat selle tegemiseks neil endiselt minu teada väga ei ole, nagu öeldud).

Selle probleemi lahendamiseks võtsid soomlased kasutusele alates u 2016. aastast nn valmidusüksuste süsteemi, mis seisnes selles, et n-ö tavalise, endiselt SA-reservüksuste väljaõppele keskenduva ajateenistuse kõrvale (või ajateenijate arvu mõttes selle arvelt) loodi igasse Soome KV suuremasse rahuaegsesse linnakusse/väljaõppekeskusesse (neid oli toona ja on ka täna kokku 8 tk) eraldi valmidusüksused, kus kõigi ajateenijate teenistus kestab mitte pea aasta aega, ning kus teenistuse esimesel pool-aastal toimub individuaal-, eriala ja allüksuse õpe; teisel pool-aastal aga ollakse siis valmiduses, mille käigus jätkub loomulikult väljaõppetaseme lihvimine.

Ükski nendest valmidusüksustest pole suurem kui kompanii/patarei, mis (ühe Soome vanemohvitseri sõnul) tähendab praktikas seda, et kokku on neil kogu Soome riigi peale pidevalt valmiduses u 2 pataljoni ekvivalendi jagu kiirreageerimisüksuseid. (Sügavalt kahtlen, kas kaheksast kompanii-patarei ekvivalendist üldse piisaks kõikide Soome olulisemate mobilisatsiooniladude kaitseks-turvamiseks, isegi kui neil valmidusüksustel samal ajal midagi muud teha ei oleks).

Võrdluseks – meil on kordades väiksema Eesti riigi peale olnud alates 2000. aastate alguses alalises valmiduses pataljoni-suurune Scoutspataljon (möönan, sellest pataljonist üks kompanii on pea alati missioonil) ja alates 2017. aastast veel liitlaste üsna suure plussmärgiga soomustatud pataljoni taktikaline grupp. Tänaseks siis põhimõtteliselt sama palju kui soomlastel, ainult et meil on kogu see gäng elukutseline ja soomustatud, ega pole hakanud midagi „ära sööma“ meie ajateenijate väljaõppest.

Ei ütle, et Eesti süsteem on parem kui Soome oma, või vastupidi. Lihtsalt konstanteerin objektiivset fakti, et meil on alalised kiirreageerimisüksused aastaringselt tagatud samas absoluutmahus kui soomlastel; suhtarvude mõttes aga kordades paremini (äkki me isegi julgestame ennast üle kui eeldame, et soomlased on meist sellest asjas targemad).

Mis puudutab teemat valmidusüksused versus LÕK-id, siis tegelikult pole isegi vaja neid kahte asja omavahel vastandada ega võrrelda. Need on lahinguvalmiduse erinevad elemendid, üks ei asenda teist.

Lihtsalt juhin tähelepanu sellele, et meil on LÕK-ide süsteemi olemas mehhanism, mille kaudu on võimalik mobilisatsiooni igal aastal üsna realistlikes tingimustes läbi harjutada; või LÕK-ide sildi all vajaudse korral ja mobilisatsioon läbi viia. Soomlastel analoogset süsteemi ei ole, või vähemalt pole nad seda praktikas järele proovinud.

Ma seejuures sellega ei taha öelda, et soomlased oleksid meist lollimad või neil midagi väga kehvemini. Ju nad siis on mingitel põhjustel piisavalt enesekindlad, et nende aastakümnete jooksul välja töötatud süsteem toimib ka ootamatu mobilisatsiooni korral, ja nad kindlasti saavad selle süsteemi mõningaid praktilisi elemente (nt formeerimine) sarnaselt meiega läbi harjutada ajateenijate teenistussekutsumisel või reservõppekogunemisele saabujate formeerimisel. Aga mulle isiklikult lihtsalt tundub, et ega soomlastel sellest midagi halvemaks ei läheks, kui neil oleks kasvõi võimalus reservväelaste ootamatut teenistussekutsumist ja suvaliselt valitud SA-üksuse mobilisatsiooni- ja lahinguvalmiduse saavutamise protseduure rahu ajal ka praktikas läbi harjutada ilma, et selleks oleks vaja julgeolekuolukorra reaalset halvenemist.

Mis meie LÕK-e, RÕK-e, ja mobilisatsiooni puudutab, siis saab vajadusel ka meil seda nn hajutatud formeerimist teha, ning minu teada on seda praktikas aegajalt ka nendelsamadel LÕK-idel ja RÕK-idel läbi harjutatud.

Täiesti arusaamatu on aga sinu väide, et „edu tagab /…/ vägede aegsasti maastikule hajutamine. Selleks pole kiirmobilisatsioon niiväga kriitiline /…/“. Vabandust väga, aga mismoodi sa „väed aegsasti maastikule harjutad“, kui sa neid enne seda võimalikult kiiresti ära pole mobiliseerinud?!?

[Kapten Trumm]

Alustad mobiliseerimist H-30 näiteks.
Mitte viimasel minutil.
Ära saa valesti aru, kiirel mobilisatsioonil on omad eelised, kuid mul on raske uskuda, et soomlased on Jätkusõja edu lummuses või ei saa asjadest aru.

Soome lõunaosa vastas on üks motolaskurbrigaad ja üks hävituslennuväe polk. Sealt lähtuva ehmatuse vastu on brigaad miinus kiirreageerimise seltskond ja kaks lennueskadrilli täitsa arvestatav jõud.
Selleks, et sõda pidada, peab Peterburi-Viiburi ruumi ikka hulgaliselt lisavägesid tekkima.
Isegi meie läheduses on VF vägesid rohkem.

Muide, Ukraina sissetungile 2022 eelnes umbes aastapikkune vene vägede kogunemine ja kordusõpe piiril. Ei olnud sugugi sellist asja nagu 2008 Gruusias.

[kaur3]

Soome kaitsejõud saavad 2025. aastal kätte esimese katsepartii Sako automaate. Praegu on need 5,56x45 ja 7,62x51 kaliibritega. Artiklis öeldakse, et 2024. a sügisel otsustatakse kaliibrite üle. Mina ei saanud aru, kas on veel mingi 3. valik? Automaatide konkursile järgneb kuulipildujate hange.
https://reservilainen.fi/maavoimille-te ... e-tulossa/

Sako pani äsja oma saidile ka reklaamteksti üles viimaste automaatide kohta.
https://www.sako.global/article/press-r ... arg-rifles

[slider]

Kaevasin seal reservilainen lehel ringi ja antud käsirelvade kohta käivad artiklid on ikka 5,56 ja 7,62x51. Küllap läks seal originaal tekstis midagi sassi. Ega sinna vahepeale suurt ei jäägi kui mõned 6,x mm valikud aga need on jalaväe mõistes ikka täis eksootika (Ameeriklaste Sig Fury nõuab M7 tüüpi lahendust). Kas käib kaalumine 7,62 kõigile... ei see jääb ka nagu TL, nagu artiklitest mulje jäi. Soomlased vaevalt ise jalgratast leiutama hakkavad, kuigi see kaliibri teema käibki läbi ajaloo ringiratast. Kõrbesõdades jäi 5,56 sageli väheseks, otsiti 7,62 püssid välja. Ukrainas paistab olevat automaadiga sõduri distants jälle klassikaline 0-300m. Njah puhas oleksoloogia aga korraks tundus põnev ikka.

[Kapten Trumm]

Sa pead silmas siis ikka 7,62x51 või -54R?
Kauguse mõttes pole see 7,62x39 eriti targem 5.56x45-st.
Hetkel on vene kaliibrist loobumine kindlam kui kunagi varem, sest turg on vene kaliibriga relvadest tühjaks ostetud ja pole enam lootust neid tuhandeid AK-47d saada võileivahinnaga. Kui tuleb täis raha mõlemal juhul lauda panna, on perspektiivikam osta sama kaliiber, mis liitlastel.
Lisaks VF vähemalt regulaarüksustes 7,62 AK-d ei kasuta, võibolla mingites udu-umbe reservüksustes. Seepärast pole ka eriti loota laskemoona vastaselt saamist. Erandi moodustab muidugi 7,62x54R, mille peal on nende tänased kuulipildujad ja mis soetati venest mitte väga ammu. Seega võib täitsa tekkida seis, et laskurid on 5,56x45 NATO peal, kuulipildurid aga 7,62x54 peal ja TL-id võivad olla lausa 7,62x51 peal.

[kaur3]

Kaevasin seal reservilainen lehel ringi ja antud käsirelvade kohta käivad artiklid on ikka 5,56 ja 7,62x51. Küllap läks seal originaal tekstis midagi sassi. Ega sinna vahepeale suurt ei jäägi kui mõned 6,x mm valikud aga need on jalaväe mõistes ikka täis eksootika (Ameeriklaste Sig Fury nõuab M7 tüüpi lahendust). Kas käib kaalumine 7,62 kõigile... ei see jääb ka nagu TL, nagu artiklitest mulje jäi. Soomlased vaevalt ise jalgratast leiutama hakkavad, kuigi see kaliibri teema käibki läbi ajaloo ringiratast. Kõrbesõdades jäi 5,56 sageli väheseks, otsiti 7,62 püssid välja. Ukrainas paistab olevat automaadiga sõduri distants jälle klassikaline 0-300m. Njah puhas oleksoloogia aga korraks tundus põnev ikka.

Valik on ikka NATO kaliibrite vahel.
https://corporalfrisk.com/2025/08/29/an-arctic-rifle/

The formal decision for our new standard calibre for the infantry will be made ‘soon’, sometime during this fall, while the first trial batches of assault rifles will start arriving next spring, beginning with the 5.56 NATO version followed by the 7.62 NATO version.

[nukkel]

https://youtu.be/uM7iM2jiz3o?si=fN3tqaGHaGTse87P
Siin video ka sellest relvast.

[ruger]

Soomes Mikkelis avati NATO struktuuri staap

First permanent NATO base in Finland is reality

NATO’s new Multi-Corps Land Component Command (MCLCC) became operational at Mikkeli in conjunction with the Army Command on 1 September 2025.

https://x.com/TallbarFIN/status/1962756683052016050

NATO’s new Multi-Corps Land Component Command (MCLCC) became operational at Mikkeli in conjunction with the Army Command on 1 September 2025.

Operating starts with the strength of c. 10 personnel. Over the next few years, the strength will increase up to c. 50 personnel. The MCLCC personnel will be from the Alliance’s member nations, including Finland.

The task of the MCLCC involves command and control of the Alliance’s land forces and synchronisation of national land forces’ operation in the Northern area. This means, among other, planning, preparing and directing the Alliance’s combined training exercise activity. In carrying out their work, the personnel will participate in the meetings and work both of the Army Command’s divisions and of the Alliance.

https://maavoimat.fi/en/-/nato-s-multi- ... at-mikkeli

NATO Forward Land Forces, which will be deployed to Finnish Lapland, Rovaniemi and Sodankylä, will involve all Nordic countries, Netherlands, Britain & France.

Sweden will have the leadership of the FLF-forces in Lapland

https://x.com/TallbarFIN/status/1962762832191115604