"Tankid EKV-le"

[kaur3]

HeiniR, see on tõsi, et raha võiks leida, kuid teine asi on see, et neid relvi ei pruugi leida õigel ajal. Õhust neid võib ka loomulikult visata, kuid esiteks peavad olema piloodid kindlad, et nad kohale jõuavad ja teiseks, peavad olema relvad, mida kohale tuua. Mõlevad tingimused võivad olla täidetud, kuid kui puudub kolmas ehk poliitiline tahe, siis on jälle kuri karjas.

Üks asi on relvasüsteemi kiirkursus, teine asi on tegevusprotseduuride väljatöötamine. Meil ei ole siin 500 km sügavust tagalat, et peale esimese nädala valusaid õppetunde saaks hakata ümberõpet korraldama.

Vt TTP'de loomist Coast Guardi näitel.

http://www.google.ee/url?sa=t&source=we ... XWm26OWYPQ

CG M3 ei ole Spike ega Javelin.

[kala]

Minuteada on neid kergemaid, õrnemaid torusid juba iidamast-aadamast laos hoitud väga heal põhjusel.

Tundub enam kui kahtlane, väga raske on hoida laos iidamast-aadamast pärit relvi kui need alles soetatud on(st enne iidamat-aadamat aega).
Fakt on, et relvad on nüüd igapäevases kasutuses.

[HeiniR]

Pidasin selle M2ĺt M3'le mineku all silmas pigem seda, et isegi sellises valdkonnas, mis on hetkel täiesti sekundaarne ehk meil on selliseid "lolle" moona kasutavaid lelusi juba piisavalt, toimub ka selles osas vahepeal kerge areng.

Väljaõppe koha pealt olen nõus, et ei tasu trööbata kõike head niisama müttamisele, loomulikult sobivad sinna vanemad torud hästi.

Rääkides sellest, kuidas ja kas on võimalik raketisüsteeme sõja eelõhtul enam saada, siis siinkohal arvan olevat 2 teed:
1) Väike tõenäosus- NATO reageerib ja sõjamasin läheb tööle
2) eelmise luhtumisel antakse vähemalt juba suuremas koguses finants- relvaabi.

Kui nad ka 2. punkti ei täida, võivad end juba täna ajaloo õpikusse kirjutada.
Raskem on vedada kohale rasketehnikat, samas nagu ütlesin, kergemat relvastust leiab kindlasti viisi, kuidas siia toimetada.

[ribikardin]

Kas rühma ja max kompanii varitsused on sissitaktika? Missugune käitumine teeb sellistest varitsustest sissitaktika?

Minule jäi sinu plaanist sissitaktika mulje, sellepärast et see sinu plaan tundus vaid vastase häirimisena ning seni pinda käimisena kuni vastane lahkub, ning mitte pideva häirimisena vaid nii vahetevahel häirimisena:

"Tulen homme tagas ja teen teie soomusesse auke kuni te ära sõidate!!! efekt?! Mida rohkem selliseid üksuseid on ja mida kiiremini mõistus pähe pannakse, seda parem.

Aga kas ta lahkub on juba omaette teema, eriti arvestades seda et eeldataval vastasel peaks olema küllaldaselt kogemusi palju rohkem kokkuhoidvatest kogukondadest selliseid ükspauk ja peitu vastasete üles otsimiseks.

Eestis tegutseks üheaegselt X tuhat meest, kelle igast lasust hävib vastase soomsumasin, siis ei ole vaja siin hakata rääkima aastate pikkusest metsas konutamisest.

Mis moodi toimub nende meeste varustamine? Nad on ju laiali hajutatud ning eeldatavasti on päris korralikult vastaseid "täna panen paugu ja homme panen ka paugu" vahepeal läbi pääsenud?

Kas meie üksik brigaad kusagil ühes Eesti punktis ei jäta kedagi kellegi meelevalda? Kahtlen.

Täis mobilisatsioon ei ole ju ainult üks brigaad, ma vähemalt loodan seda. Ja ma ei usu, et näiteks see tankipataljon hakkab paiknema ühes hunnikus koos. mingi osa on Ida-Virumaa teedel ja mingi osa Lõuna-Eestis ning mingi osa kuskil mujal. Meil on siin piisavalt kitsad tingimused, et väga palju ei ole ju vaja, või on?

[Lupus]

Tanke on tulemuslikult kasutatud ikka massiliselt . 1-2 masinast on suht kerge jagu saada .

[Kilo Tango]

Tanke on tulemuslikult kasutatud ikka massiliselt . 1-2 masinast on suht kerge jagu saada .

Ei ole nii. Tanke saab kasutada (ja tihti kasutataksegi) jalaväega koos selle julgustuseks ning selle võimekuse tugevdamiseks. Massilised tankilahingud on tegelikkuses suhteliselt harv nähtus. Ja needki on ikka peaasjalikult kombineeritud vägede kokkupõrked, mitte puhtalt tankilahingud.

[Kilo Tango]

Kas rühma ja max kompanii varitsused on sissitaktika? Missugune käitumine teeb sellistest varitsustest sissitaktika?

Minule jäi sinu plaanist sissitaktika mulje, sellepärast et see sinu plaan tundus vaid vastase häirimisena ning seni pinda käimisena kuni vastane lahkub, ning mitte pideva häirimisena vaid nii vahetevahel häirimisena:

Nii palju kui mina kauri mõetest aru olen saanud, peab ta silmas tegelikult vaenlase jõudude kulutamist kogu distantsil alates piiri ületamisest kuni esimese varitsuspositsioonini. Selles suhtes olen ma kauriga igati nõus. Kui vähegi võimalik, ei tohiks pealetungivatele vägedele hetkekski rahu anda - see mõjub laastavalt moraalile ja ka puhtalt füüsiline vastupanuvõime hakkab mingil hetkel streikima kui 24h peab pinges olema. Selleks on vaja oluliselt suuremat ja mitmekesisemat kaudtule võimekust kui täna. Aga sellest üksi ei piisa. Mingi võimekus peab olemas olema ka sellel hetkel kui toimub face-to-face kontakt.

[kaur3]

ribikardin:

Mis moodi toimub nende meeste varustamine? Nad on ju laiali hajutatud ning eeldatavasti on päris korralikult vastaseid "täna panen paugu ja homme panen ka paugu" vahepeal läbi pääsenud?

Selleks peavad targad analüüsima ja sünteesima Putkineni Soome sisside, Šveitsi, näiteks IRA jne logistika süsteemi. Kunnas jt soojadel maadel käinud mehed võiksid oma kogemused samuti lagedale tuua.

Aga kas ta lahkub on juba omaette teema, eriti arvestades seda et eeldataval vastasel peaks olema küllaldaselt kogemusi palju rohkem kokkuhoidvatest kogukondadest selliseid ükspauk ja peitu vastasete üles otsimiseks.

See kogemus tuli neil seal peale kahte sõda. Kui vaadata kuidas 2. Tšetšeenia sõjas paar kuud ikka tõelist konventsionaalset sõda peeti, siis läks venelastel ikka mõnda aega tänase vilumuseni jõudmine. Samas viitasid Sa ühele üsna tõsisele kitsaskohale. Kui rinnet ei ole ja madin käib üle maa, siis kui võitlusvõimelised on mehed, kes ei tea kus on nende naised ja lapsed ning mis nendega võib parajasti toimuda? Siit ka küsimus, et kas taoliste üksuste komplekteerimisel peab seadma liikmetel mingisugused munga kriteeriumid )) Tänasel päeval võib see tunduda lõbus, kuid ma ei alahindaks seda muutujat.

[Lemet]

Siit ka küsimus, et kas taoliste üksuste komplekteerimisel peab seadma liikmetel mingisugused munga kriteeriumid

Ainuüksi see ju siis ei toimi, emad-isad, õed-vennad jne. Selle kandipealt on immuunsed vaid lastekodukasvandikud. Kui nemadki. Nii et tegelikult problem täitsa olemas.

[kaur3]

Lemet, see on sotsioloogide ja psühholoogide teema. 21. saj lääne individualistlikus ühiskonnas on mõned sidemed tuntavalt nõrgenenud kui nad olid varem. See on aja kindlasti individuaalne, sest mõnele on ema tähtsam kui naine, armuke tähtsam kui naine jne. Spekuleerin, et noorte meeste puhul on nende sidemete tajumine teatud künniseni vähem olulisem kui vanematel meestel.

Tankidest on see teema kaugele ujunud. Sorri moderaatorid

[Lemet]

Sellega, et psühholoogide ja sotsioloogide tema, täitsa nõus. Liiatigi väga huvitav. Laste kasvatamine peredest eemal militaarkallakuga koolides näiteks. NSVL siis suvoorovlased-nahhiimovlased. Aga tankiteemast läeb tõesti kaugele

[metsaline]

Meenub üks telkust nähtusd sõjafilmi stseen... Inglasi (või ameeriklasi?) hoiatati, et nurga taga on saraja all peidus tiiger... Tankikomandör saatis hoiatajad kuu peale ja laks oligi käes... Sherman vist...

[Incc]

Meenub üks telkust nähtusd sõjafilmi stseen... Inglasi (või ameeriklasi?) hoiatati, et nurga taga on saraja all peidus tiiger... Tankikomandör saatis hoiatajad kuu peale ja laks oligi käes... Sherman vist...

Band of Brothers, osa 4, Replacements, Market-Gardeni operatsioon.

[kaur3]

Michael H. Clemmesen kirjutas 2000. aastal enne NATO'ga liitumist nii.

Doubling the force by mobilising the
regular reserve with personnel strength of
5.000-15.000, the force could create a maximum
of 1-3 brigade-groups plus support
structures. Due to the size of the force, it
could be fully equipped as a modern
mechanised force. But deployed for defence
or delaying-actions close to a border
even such a brigade would only cover
a frontage of 10-20 kilometres (depending
on whether the terrain is open or
wooded) or two major roads. As such,
the force would only cover a tiny fraction
of the possible invasion axes, and
the force would be by-passed by some
enemy units while other enemy units fixed
it by frontal attack. The good training
standard of both the standing reaction
force and the regular reserve may make it
possible for part of the force to extricate
themselves and attack the bypassing units,
but they would be hampered by enemy
air power. The force may be able to move
without serious casualties using darkness
or minor roads plus dispersion, but in
the ensuing meeting engagement, they
would be quickly defeated by the overwhelming
combination of direct, indirect,
and airborne fire power. The invading
force is likely to have reached all key objectives
in a couple of days. As such, also
the force enforced with the regular reserves
will be incapable of maintaining
any relevant bridgehead for external assistance.

Conclusion.

The analysis above leads to the conclusion
that a mixed territorial-field army
defence capability is the superior option.
The successful implementation of the outlined
mixed doctrine does, however, depend on effort spent in a few, very significant
fields in the territorial defence
units of the Military Districts:
- The units must mobilise locally.
- They should have the equipment
(most of it mobilised locally) and explosives
to carry out major road demolition
work and mines to reinforce the obstacle
value.
- There must be an adequate mix of
good infantry weapons (including machine
guns, sniper rifles, grenade launchers,
and anti-armour weapons).
- They must have some relatively light
indirect fire weapons for the reinforcement
of ambushes and the subsequent
hampering of enemy engineer reconstruction
work by harassing fire.
- They must have VHF radios compatible
with the radios used by the field army
units.
- They should have a few HF sets for
co-ordination of deep operations and
intelligence reporting.
- The leaders should be familiar with
field army tactics and procedures as well
as capable of independent effective action.

http://www.bdcol.ee/fileadmin/docs/bdre ... bdr200.pdf

[kaur3]

Tahaks eelmisele kirjale juurde lisada Clemmeseni visooni territoriaalkaitsest. Mis seisus me peale 10 a oleme?

http://www.bdcol.ee/fileadmin/docs/bdre ... bdr100.pdf

Väga huvitav on lugeda Ants Laaneotsa 10 aasta tagust artiklit kaitseringkondade kohta, kus ta muu hulgas ütleb:

Taking into account that combat will
often take place against an enemy superior
in size and firepower as well as mobile
and fire power, the following recommendations
may be given for conducting
combat activities:
- since we are not able to considerably
improve our firepower, we must prevent
the enemy from using his fire in a concentrated
way. Defensive battles must be
conducted not in the pre-planned defence
sectors or positions but in deep areas,
creating combat sectors and using so called
“dispersed combat tactics”;
- the technical weakness of own weaponry
and inferior mobility must be compensated
by a multitude of forces and practical
arrangement of territorial defence;
- mines and other obstacles must be
widely used. Since we are not able to remarkably
improve our units’ mobility
in the near future, we must try to slow
the enemy mobility down to our level;
- to gain local superiority the enemy
forces must be tied in combat in a dispersed
manner and thus avoiding his using
his forces in a concentrated way;
- it is important to protect large inhabited
locations because combat in builtup
areas allows tying and defeating numerous
enemy forces with small forces (as
the Chechnya war example proves);

Visake pilk peale artikli juures olevale skeemile. Minu meelest räägib pilt viidatud tekstile vastu.

http://www.bdcol.ee/fileadmin/docs/bdre ... bdr100.pdf