Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[mangust]

Veel integratsiooni teemal,jälle maksumüüri taga.Aitab isegi nelja esimese rea lugemisest,et arusaada meie elukohtei ole Eesti,vaid Leningradi oblast ja pealik on meil Karl Vaino.
https://arvamus.postimees.ee/7370954/ee ... 1627586006

[Manurhin]

Veel integratsiooni teemal,jälle maksumüüri taga.Aitab isegi nelja esimese rea lugemisest,et arusaada meie elukohtei ole Eesti,vaid Leningradi oblast ja pealik on meil Karl Vaino.
https://arvamus.postimees.ee/7370954/ee ... 1627586006

Ma ei kujuta hästi ette, kuidas vene lasteaedu eesti õppekeelele kampaania korras üle viia saaks. Oleks sellega juba 1991/92 õppeaastal peale hakatud, näeksime täna vast ka tulemusi. Aga hetkel pole vajalikul hulgal eestikeelseid lasteaednikke lihtsalt kuskilt võtta. Võime ju küll korraldada keelekursusi, mille lõpetajad omandavad keele tasemel "miina rjaakima jeesti kjeel", aga pane selline õpetaja lasteaiarühma, kus kõik lapsed on vene emakeelega - lõpuks toimub kogu tegevus ikka vene keeles. Või paneme igasse rühma keeleinspektori valvama? Ja kui mõni ülipüüdlik ehk üritabki eesti keeles hakkama saada, siis osates ise keelt vigaselt ja puuduliku sõnavaraga (rääkimata hääldusest), siis õpivad ka lapsed seda valesti. Pärast koolis jama kui palju. Lihtsam on üht keelt hakata õppima nullist, aga õigesti kui et hiljem hakata vigu parandama - siis ei saa õpilane ise ka enam lõpuks aru, mida ta teeb õigesti ja mida mitte. Hea näide on kasvõi endistest Briti kolooniatest pärit "uusinglased". Räägivad iseenesest inglise keelt küll, aga igaüks oma erineva koduse aafrika keele hääldusega ja osa sõnugi on laen- ja segusõnad. Grammatika on ka täiesti suvaline. Aru saada on neist nii kohalikul inglasel kui ka nt. üsna head inglise keelt rääkival eestlasel kaunis keeruline. Kui mina ütleks: "I'm going to work tomorrow ", siis selline ütleb midagi stiilis: "mi go wook tomolu". Näide võetud elust enesest .

[parkija]

Nii , kelle tegemata töö see on et pole eesti keele oskusega õpetajaid lasteaedadesse ja koolidesse ? Ahh et kehv palk ei stimuleeri ja pole prestiizne amet .
Iga natukese lahtiste silmadega ringivaatav inimene näeb ja mõistab , kuidas järjekindlalt on riigi/ seaduste / määruste tasemel õpetajate õigusi kärbitud , kohustusi lisatud , lisaks sellele et õpilased õpetajaid kiusavad , kiusavad õpetajaid ka koolide direktorid .
Täna euroametnik Hololei vikerraadios tuletas meelde : Inimesed , teil ei ole vaid õigused , teil on ka kohustused , lisaks oli märkus eesti digivõimetuse kohta , Rail Baltic jne .
Kokkuvõtteks : on lastud asjadel isevooluteed minna , millegi nimel pole pingutatud ega tööd tehtud , seda kõike valitsuse tasemel.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

https://rus.delfi.ee/statja/95092579/au ... poluchilos

..sigahea informatiivne artikkel vene k oskajatele - ja vene k mitteoskajad võiksid süüvida eestikeelsetesse kaartidesse artiklis

Hässti lühidalt
-- TALLINN on konkreetsete mõõdikute alusel raffuslikus plaanis pea kõige segregeeritum pealinn Euroopas
-- segregeeritud TALLINN "toodeti" nõukaajal magalarajoonide ehitamisega muukeelsetele
-- segregatsioon TALLINNas suureneb ja seda taastoodab eelkõige segregeeritud haridussüsteem - mis baseerub segregeeritud magalarajoonide infral (eelkõige koolid)
-- oma rolli mängib segregatsioonis ka vahe sissetulekus - näit LASNAMÄE jaoks "liiga rikkaks" saanud muulased kolivad eimujale vaid sinna kõrvale PIRITAle (sest nad on "kinni" LASNAMÄE omakeelses infras)

Lahe - et mitte öelda lootusetu...

[Lemet]

Viimsi on samuti masendavalt muukeelseks muutunud...

[Kilo Tango]

https://rus.delfi.ee/statja/95092579/au-tallinn-u-nas-samyy-segregirovannyy-gorod-evropy-est-rayony-dlya-bednyh-i-bogatyh-russkih-i-estoncev-kak-tak-poluchilos

..sigahea informatiivne artikkel vene k oskajatele - ja vene k mitteoskajad võiksid süüvida eestikeelsetesse kaartidesse artiklis

Hässti lühidalt
-- TALLINN on konkreetsete mõõdikute alusel raffuslikus plaanis pea kõige segregeeritum pealinn Euroopas
-- segregeeritud TALLINN "toodeti" nõukaajal magalarajoonide ehitamisega muukeelsetele
-- segregatsioon TALLINNas suureneb ja seda taastoodab eelkõige segregeeritud haridussüsteem - mis baseerub segregeeritud magalarajoonide infral (eelkõige koolid)
-- oma rolli mängib segregatsioonis ka vahe sissetulekus - näit LASNAMÄE jaoks "liiga rikkaks" saanud muulased kolivad eimujale vaid sinna kõrvale PIRITAle (sest nad on "kinni" LASNAMÄE omakeelses infras)

Lahe - et mitte öelda lootusetu...

Olles segregatsiooni matemaatilisi mudeleid elus natuke uurinud ja simulatsioone jooksutanud julgeks selle kohta öelda järgmist:
1. Kui lasta asjadel isevoolu teed minna, on segregatsioon paratamatu. Inimesed lihtsalt valivad naabruskonda selle järgi, kus elavad neile sarnased inimesed. Etniline sarnasus on kõige ilmsem
2. Segregatsiooni vastu võitlemine on kulukas ja päris lihtne on omale näppu lõigata
3. Segregatsiooni vastu töötamine on pidev protsess. Seda ei saa lahendada ühe "ägeda projektiga", mida siis "kangelane" saab omale saavutusena rinda riputada. Seepärast ei ole see ka poliitikute huviorbiidis.
4. Nimetatud tegurid on segregatsiooni soodustavad, mitte seda põhjustavad. Loomulikult tuleks alustada nende eemaldamisest, aga see neid protsesse ümber ei pööra. Lihtsalt lööb ümber pööramiseks eeldused.

[Kilo Tango]

Viimsi on samuti masendavalt muukeelseks muutunud...

No ei ole. Siin on venekeelseid rohkem, kui vanasti (eriti nendes kortermajades), kuid Viimsi muukeelseks nimetamiseks peab tegelikkust ikka väga palju venitama.

[Runkel]

Ma lisaks siia ühe kõrvalsuuna. Tallinna rahvuslik killustatus ja Eesti killustatus. Ida-Viru vandid suunduvad majanduslikel põhjustel parema elu peale Lasnakale, Maardusse ja sinna lähedusse. Ma olen Tartu koalitsioonileppe üle meeldivalt üllatunud - Isamaa tõi punkti üleminekust eestikeelsele haridusele (pesen oma vanad kampsunid hellalt puhtaks), mõju võib olla selline, et Tartu põhimõttelisemad vandid seavad sammud ka sinna, kus omakeelne kaader, kool, kirik - Vene maailm - ootamas. (Tartu lahing on muidugi veel ees). Haridus vajaks hädasti riigi ühtset lähenemist, see jätaks ka piirkondadel vähem poliitilise manipuleerimise ruumi. Ma tahaks väga nõustuda nendega, kes väidavad, et et aeg mängib meie kasuks, kuid võõraste osa rahvastikus ja segregatsioon teevad selle küsitavaks või vähemalt väga aeglaseks.

[parkija]

Ei tea arvata kui palju muukeelseid kuskil täpselt on ja millise suhtega eestlastega aga , kui neid on poes juba 2 inimest siis nende vali omavaheline jutt jätab mulje justkui neid oleks 10 , on see rahvuslik omapära või rahvusest tulenev soov näidata üleolekut , hunt teab .

[Lemet]

Viimsi on samuti masendavalt muukeelseks muutunud...

No ei ole. Siin on venekeelseid rohkem, kui vanasti (eriti nendes kortermajades), kuid Viimsi muukeelseks nimetamiseks peab tegelikkust ikka väga palju venitama.

On küll. Tule jaluta uusasumite vahel õhtuti. Ma elan siin pea 40 aastat ja olukord on ikka drastiliselt muutunud. Pea iga teine vastukulgev seltskond räägib vene keeles. Seoses tööga tuleb käia ka uutes eramurajoonides- samuti on ka seal venekeelset kinnisvara kõvasti lisandunud. Eriti viimaste arenduste kohta kehtib.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..elik siis täpselt nagu too minulingitud teadustöödel põhinev artikkel väidab - LASNAMÄE jaoks "liiga rikkaks" saanud muulane kolib sinnasamasse LASNAMÄE külje alla "parematesse" asumitesse a la PIRITA ja VIIMSI - et säiliksid tema sidemed LASNAMÄE muukeelse infrastruktuuriga: venekeelsed kool, lasteaed ja huviringid lastele, venekeelsed kosmeetik ja juuksur naisukesele, venekeelsed baarid-restod ja jõusaal pereisale...

Ja nagu siin kommentites ka öeldud - kui TARTU uue koalitsiooni segregeeritud hariduse ärakaotamise kava(d) ellu viiakse, on oodata ka TARTU "paadunud muulaste" äravoolu TALLINNa - eelkõiga LASNAMÄEle siis muidugi

[Roamless]

...kui TARTU uue koalitsiooni segregeeritud hariduse ärakaotamise kava(d) ellu viiakse, on oodata ka TARTU "paadunud muulaste" äravoolu TALLINNa - eelkõiga LASNAMÄEle siis muidugi

Väga vabalt võib sellel spekulatsioonil osaliselt tõepõhi all olla, siin on vankumatu Kõlvart, kelle edu kohaliku omavalitsuste valimisel isegi EKRE ei suutnud ära tinistada. Tema sammud on pigem meenutanud kremlimeelsuse süvendamist kohalikus venekeelses hariduses (näiteks umbkeelse dire panemine uue venekeelse kombinaatkooli etteotsas, kes lisaks kõigele armastas klassipilte ENSV pannoo taustal pildistada) Niikaua, kui tema on pukis, ei muutu ka Tallinnas midagi venekeelse õppe osas. Riiklikul tasandil vaikselt, kuid siiski, juba toimub huvitavaid arenguid, näiteks eestikeelne Riigigümnaasium Kohtla-Järvel on kohalikud moskviidid korralikult kahisema pannud, sest paadunud Vene kantsi on lõpuks ka Eesti Vabariik reaalselt jala maha pannud. Enam ei mängita "Eesti riiki", vaid otsitakse aktiivselt võimalusi, kuidas toimekast direktorist lahti saada ja selle "krdi riigigümnaasiumi" mõju kuidagi kontrollida. Esimesena meenuvad süüdistused just koolist lahkunute/väljakukkunute suure protsendi osas.

[Jaanus2]

Saab näha, kuidas Tartus õnnestub ja mis täpselt õnnestub. Lõplikult õnnestunud on meil alles siis, kui ei ole enam kaht "eestikeelset kooli". Üks nendest on selline, kus 60% ainetest on eesti keeles (või seda meenutavas keeles) - statistikas on see praegu eestikeelne kool. Sellist asja võimaldatakse meil riiklikul tasemel, ainult see võimaldab võõrameelsetel ja -keelsetel pealinna kaaperdada. Miks mitte seda teha, kui lahkelt lubatakse, ise ka teeks.

[Cyberbear]

Pealtkuuldud retsept, venelanna seletab vene keeles eestlastele: "Tordipulber, malako, jaitsa, jahu..." Hiljem ütleb jutu käigus jahu asemel ka "muka".

Ja selline lugu, et jalutanud 13. märtsil üks venelasest isa varateismelise pojaga Kohtla-Järvel pargis ja küsinud: "Kas sa tead, mis tähtpäev homme on?" Poeg, kes käib eesti koolis, vastanud: "Emakeelepäev." Isa küsinud: "Mis meie emakeel on?" Poiss: "Eesti keel." Isa: "Oota, mõtle veidi!" Et ema on leedulanna, vastanud poeg loogiliselt: "Leedu!". Isa ohanud ja küsinud: "Mis keeles me kodus omavahel räägime?" Poeg taibanud: "Jaa, vene keeles!"

[Kapten Trumm]

Riiklikul tasandil vaikselt, kuid siiski, juba toimub huvitavaid arenguid, näiteks eestikeelne Riigigümnaasium Kohtla-Järvel on kohalikud moskviidid korralikult kahisema pannud, sest paadunud Vene kantsi on lõpuks ka Eesti Vabariik reaalselt jala maha pannud. Enam ei mängita "Eesti riiki", vaid otsitakse aktiivselt võimalusi, kuidas toimekast direktorist lahti saada ja selle "krdi riigigümnaasiumi" mõju kuidagi kontrollida. Esimesena meenuvad süüdistused just koolist lahkunute/väljakukkunute suure protsendi osas.

Kohtla-Järve vene rahvuskommete kohaselt kuulunuks sealne uue "euro" kooli direktori ametikoht teenitult kohalikule parteiaktiivile ja kool ise pidanuks KE "toiduahelas" sees olema.