Re: Relvaseadus
Postitatud: 07 Nov, 2020 23:01
Muig. Vägisi tuleb pähe analoog, kui veel mõni aeg tagasi nurisesid vene autode omanikud, et müügilt on kadunud vana hea AI76 bensiin, rääkimata A72-st.Rand kirjutas:Kui teemasse veelgi süveneda, ei pruugi teps mitte ka tootjatel ilmtingimata olla taolist moona pakkuda näiteks Makarovile, mis on Eesti relvaregistris enimlevinuim püstol.
Et nii lihtne ongi - võtad padruni ja komponentide hinnavahe (0.35-0.18=0.17), korrutad selle eeldatava aastase kuluga (0.17x2000=340), paned kümneka lambist veel otsa ja deklareerid, et sääst on ~350€/aastas!Rand kirjutas:Näitena on minu enda aastane padrunikulu 2000 ringis ja seda siis püstoliga kaliibris .45 ACP (tiirus 2 korda kuus, 30 min, €15 kord). Iselaadimiseks vajalike vahendite komplekt on 700 euro ringis. Arvestades tehasepadruni hulgihinda (~35 senti), saaks omahinda vähendada pea poole jagu (~18 senti). Laadimiskomplekt teeks end tasa 2 aastaga ja edasi on säästu ~350 eurot aastas. Ei ole seda väärt? Minu, kui normaalse raha lugeva pereinimese arvates, ikka on küll. Ei oska ise laadida? Selle kohta uuritakse ja küsitakse pädeva inimese juhendamist.
Esiteks pead Sa sinna otsa kirjutama kooliraha loendamatu arvu katsetuste ja praakiläinud padrunite peale. Iga parameetri muutmise järel tuleb käia moona proovimas ja soovitatavalt kronoskoobiga mõõtmas (mille hinda Sa vist ei arvestanud). Kui Sa just tiiru kõrval ei ela, tähendab iga tiiruskäik omaette ajakulu, tiirurendi maksumusest rääkimata.
Oletame, et said laadimisparameetrid konkreetse padruni kohta optimistlikult kiirelt ja täpselt paika. Edasi tuleb rutiinne töö. 700€ press nõuab palju käsitööd ehk selle raha eest ei saa automaatset liini, kus ühest otsast liiguvad komponendid ise sisse ja teiselt poolt kukuvad valmis padrunid välja. Sisuliselt pead Sa iga padruni ise näppude vahelt mitu korda läbi laskma.
Kui Sa nüüd hindad oma ajakulu, kui palju sa suudad tunnis padruneid valmistada (esialgu ehk heal juhul poolsada), lisad sinna otsa õppimiseks ja katsetamiseks kulunud aja ning arvestad, et mingi kogus läheb paratamatult praaki, siis ilmselt korrigeerid oma säästunumbreid üsna kiirelt.
Eelnevaga ma ei taha iselaadimist sugugi maha teha. Aga nagu ma juba enne ütlesin, selle mõttekus tuleb eksootilise moona laadimisest ja/või eriparameetritega padrunite valmistamisest. Inimene, kes hindab vähegi oma aega, üldlevinud moona ise ei lae.
Ja ka siis on sul üsna suur võimalus eksida ning laadida padrun, mis kriitilisel hetkel tõrgub või... lennutab püstoli laiali.Rand kirjutas: Ei tea, kas sellist tegevust saab isegi väiketootmise alla liigitada. Reaalsuses ikkagi n-ö käsitööpadrunid. Mis puudutab kvaliteedikontrolli/nõudmisi, siis taolised detailid selguvad ilmselt lähitulevikus.
Üks lugupeetud isik ütles nii ja nüüd kuulutad sa seda evangeeliumit edasi?Rand kirjutas:Ise olin vägagi huvitatud IDPA-st umbes aasta tagasi aga väga lugupeetud laskeinstruktor oli minule vastanud sel teemal ja seejärel kadus see huvi. Tsiteerin:...
See "karistuste" jutt käis ju võistluse protseduuriliste karistuste kohta ehk miinuspunktid möödalasu eest jms. Halvimal juhul võistluselt eemaldamine (DQ) ohutusreeglite rikkumise tõttu. Keegi vitsa ei anna ja nurka seisma ei pane.
Igaüks leiab praktikal-laskmises omaenese tee ja midagi või kedagi sundida siin ei saa. Üks laseb poodiumikohtade pärast, teine niisama oma lõbuks, kolmandal on tulemusest savi, peaasi, et DQ-d ei saa, neljas rassib oma kohustuslikke matchpunkte, nagu sa ennist isegi ütlesid. Ehk keegi ei keela praktikali lasta omamoodi (seni kuni antud distipliini ohutusreegleid ei riku) ning seada omale individuaalsed eesmärgid.
Esimene põhjus on selles, et EDC ehk tsiviilis igapäeva-kandmise relvana ei ole pikk püss just esimene valik.Rand kirjutas:Lisame siis juurde siis ka fakti, et antud ala saab lasta ainult käsitulirelvaga (küll eksisteerib PCC divisjon). Mingisuguseid püsside divisjone pole. Samuti on tohi kanda AIWB kabuuri, mis on erakordselt kummaline, aga kuna paljud relvakandjad taolise kabuuriga relva ka varjatult kannavad, näitab see väike, kuid oluline detail, kui kaugel see ala reaalsest elust ikkagi ole.
IWB kabuuri ei kasutata puhtalt ohutuse pärast. Kui inimene peaks hakkama iga raja järel relva endale püksi toppima, siis ei tahaks olla seal kõrval ei kohtunik ega kaaslaskur.
Ma tean ka ilma netis videoid vaatamata suurepäraselt, mis on praktikalis nihu läinud ja mis kõik võiks teisiti olla. IPSC maailm tahab liikuda olümpiaalaks ning suur surve on sinna suunas, et neid EI võetaks kui kampa arutuid relvamaniakke. Pealegi paljudes maades on palju karmimad tulirelvareeglid kui meil ja on kohti, kus ainuke legaalne võimalus on... airsoft.Rand kirjutas:Kes on huvitatud, otsib veebist Ian McCollum'i intervjuu Ken Hackathorn'iga ja too seal seletab, kuidas on practical-laskmise alad nihu läinud.
Aga ikkagi, vägisi jääb mulje, et Sa hindad neid distipliine suuresti selle põhjal, mida teised räägivad, mitte oma kogemustest.
Eluvõõras või mitte, igasugune praktikal laskmine (vahet pole, milline neist konkreetselt) treenib relvakäsitsemist paremini, kui omal käel tiirus möllamine.
Ei ole ära unustanud. KUI see kõvastireklaamitud kuul EI ekspandeeru, siis milleks nii kõvasti vaeva näha? Ja kui/kuna siiski ON tegu kuuliga, mis tekitab (tootja väitel!) oluliselt suuremaid vigastusi kui FMJ, siis võid ka tagantjärgi peale reaalset hädakaitsesituatsiooni süüdistuse saada selles, et oled teadlikult ja tahtlikult tekitanud vastaspoolele raskemaid vigastusi kui ründe tõrjumiseks vaja.Rand kirjutas:Nüüd jääb vägisi mulje, et afk on ära unustanud, et siinkirjutaja on seesamana tavakodanik, kes on näinud suurt vaeva saamaks Eesti turule Lehigh Defense kaitseotstarbelist moona. Et lugejates mitte segadust tekitada, on's tegemist kuuli - ja padrunitootjaga, kelle mittelaieneva kuuliga padrunid on Eesti seaduste järgi lubatud. Pakuvad ka iselaadimiseks kuule Makarovile jpm kaliibritele.
Lehigh kuulid on aga vaid üks näide sellest, mida saaksime seaduse järgi endale tsiviilkäibesse...
Ballistika! Enesekaitsejuhtumil! Palun too mõni näide enesekaitseolukorra ja -distantside kohta, kus kuuli ballistika mängu tuleb ja oluliseks läheb? Või mida Sa ballistika all mõtled antud juhul?Rand kirjutas:Püssimoonast niipalju, et .223 on vaid üks näide, mis on tõsi küll, suhteliselt laialt levinud kaliiber. Jällegi oleme omadega tagasi selle juures, et ballistika on väga peen asi ja erinevatel tootjatel on väga palju kuulidisane.
Ma arvan, et reaalses hädakaitseolukorras on see liigsest läbistamisest ja/või rikošetist tingitud kahju kõige väiksem asi, mille pärast ette muretseda. "Suur õnnetus" hakkab pihta juba sellest hetkest, kui Sa otsustad relva üldse kasutama hakata ning kriminaalsüüdistuse saad igal juhul kraesse. Peale seda hakkab aastatepikkune protsess sel teemal, kas relva kasutamine antud olukorras üldse oli õigustatud, kas hädakaitse piire on ületatud ja kas pääsed puhta nahaga või lähed vangi. Kui sellele peaks lisanduma veel eriohtlikkusega moona teadlik valmistamine ja kasutamine, võib see olla hullem ja raskendavam rikkumine, kui mõni hädakaitsesituatsioonis kogemata hulkuma läinud FMJ kuul.Rand kirjutas:Otse öeldes on see direktiivi ja seaduse tsiteerimine siin veidi otstarbetu, sest paljudele oli see nagunii teada ning selle teema lugejana olen ühtlasi väga hästi teadlik Sinu tollasest kirjavahetusest PPA lubadegrupiga. Vajadusel ei jää enesekaitse tulirelvaga tegemata aga olen muutumatul seisukohal, et FMJ kuulide laskmiseks sobilik koht on vaid lasketiirus/laskepaigas ja sinna see peaks ka jääma. Tundub, et enne sellest aru ei saada, kui hädakaitset teostades on liigsest läbistamisest ja/või rikošetist tulnud suur õnnetus..
Ma ei ole jurist ja ei taha siinkohal vaidlema jääda. Minu kõhutunne ütleb, et leidub piisavalt võimalusi asi viisakalt ära vormistada. Annad kasvõi intressita laenu tiiruomanikule sellel tingimusel, kui ta on sulle tulevikus nõus 200 kaupa hulgihinnaga moona müüma. Ja siis kustutad seda laenu vaikselt ostetud moona arvelt.Rand kirjutas:2. Makse sooritamise hetkest omad kogu laskemoona, mille eest hetke tagasi tasusid. Kaupmehel ei ole õigust rohkem, kui 200 padrunit C-kat omanikule müüa ja mis "legaalsest tarnest" me veel siis räägime.. Juriidilist vaidlus siin mina aga pidama ei pea.
Seaduse kohapealt on ka oluline see, mis on asja eesmärk. Kui ohutus on tagatud, kodus hoiustatav laskemoonakogus lubatu piires ja inimene tegeleb tiirus seadusliku hobiga, siis mis saab valesti minna? Aga veelkord, jätaks selle parem juristidele järada.
Kontrollisin netiavarustest, kas minu arusaam spordist ühtib üldlevinud definitsiooniga. Wikipedia ütleb, et "sport on regulaarne võistlemine, kehaliste või vaimsete võimete ja võistkondliku koostöö, samuti spordiriista(-vahendi) täiusliku käsitsemise treening...Rand kirjutas:3. Tore teada, et akf saab aru sellest suhtelisest mõistlikust soovist. Küll aga täiesti selgusetu, miks on lugupeetaval tarvis pidada igat natukene laskmisega tegelevat inimest sportlaseks? Palun saa aru, et tulirelvaga harjutamine oskuse säilitamiseks ei ole sport
Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus parima tulemuse aspekt ei ole oluline ja tippsporti..."
Minu jaoks klassifitseerub kaks korda kuus tiiruskäimine ja harjutamine justnimelt spordivahendi käsitsemise treeninguks ja alati ei ole ka parima tulemuse saavutamine kõige olulisem.
Ka omal käel nädalas korra jooksmas või matkamas käimine on sport. Tervisesport!
Mulle tundub, et üks "ja" on siin "või"-ga asendunud. Milleks on tarvis kõik need instruktorid ja treenerid üles lugeda, kui suvaline relvaluba samahästi sobib. Jah, teoreetiliselt on võimalik laskeinstruktoriks või -treeneriks saada ka ilma relvaluba omamata, aga ilma relvaloata ei ole omal käel tiiru niikuinii asja.Rand kirjutas:Tsiteerin Teile määruse seletuskirjast:
"Eelnõu § 19 lõike 4 kohaselt peab laskmist läbiviival isikul olema Eesti laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiorganisatsiooni esinduse välja antud laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents või Eestis väljastatud relvaluba. See nõue on mõeldud kindlustama, et laskmist läbiviiv isik oleks koolitatud ja pädev laskjaid ohutusnõuete alal juhendama ning jälgima, et ohutusnõuded oleksid täidetud. Relvaloa või muu asjakohase litsentsi omamine näitab, et isik on läbinud laskmisega seotud koolitused."
Aga noh, jällegi ma ei vaidle rohkem. Ootame lõpliku määruse jõustumise ära ja vaatame siis järgmisel sügisel õunte pealt.