www.militaar.net

Rand kirjutas:Kui teemasse veelgi süveneda, ei pruugi teps mitte ka tootjatel ilmtingimata olla taolist moona pakkuda näiteks Makarovile, mis on Eesti relvaregistris enimlevinuim püstol.

Muig. Vägisi tuleb pähe analoog, kui veel mõni aeg tagasi nurisesid vene autode omanikud, et müügilt on kadunud vana hea AI76 bensiin, rääkimata A72-st.

Rand kirjutas:Näitena on minu enda aastane padrunikulu 2000 ringis ja seda siis püstoliga kaliibris .45 ACP (tiirus 2 korda kuus, 30 min, €15 kord). Iselaadimiseks vajalike vahendite komplekt on 700 euro ringis. Arvestades tehasepadruni hulgihinda (~35 senti), saaks omahinda vähendada pea poole jagu (~18 senti). Laadimiskomplekt teeks end tasa 2 aastaga ja edasi on säästu ~350 eurot aastas. Ei ole seda väärt? Minu, kui normaalse raha lugeva pereinimese arvates, ikka on küll. Ei oska ise laadida? Selle kohta uuritakse ja küsitakse pädeva inimese juhendamist.

Et nii lihtne ongi - võtad padruni ja komponentide hinnavahe (0.35-0.18=0.17), korrutad selle eeldatava aastase kuluga (0.17x2000=340), paned kümneka lambist veel otsa ja deklareerid, et sääst on ~350€/aastas!

Esiteks pead Sa sinna otsa kirjutama kooliraha loendamatu arvu katsetuste ja praakiläinud padrunite peale. Iga parameetri muutmise järel tuleb käia moona proovimas ja soovitatavalt kronoskoobiga mõõtmas (mille hinda Sa vist ei arvestanud). Kui Sa just tiiru kõrval ei ela, tähendab iga tiiruskäik omaette ajakulu, tiirurendi maksumusest rääkimata.
Oletame, et said laadimisparameetrid konkreetse padruni kohta optimistlikult kiirelt ja täpselt paika. Edasi tuleb rutiinne töö. 700€ press nõuab palju käsitööd ehk selle raha eest ei saa automaatset liini, kus ühest otsast liiguvad komponendid ise sisse ja teiselt poolt kukuvad valmis padrunid välja. Sisuliselt pead Sa iga padruni ise näppude vahelt mitu korda läbi laskma.
Kui Sa nüüd hindad oma ajakulu, kui palju sa suudad tunnis padruneid valmistada (esialgu ehk heal juhul poolsada), lisad sinna otsa õppimiseks ja katsetamiseks kulunud aja ning arvestad, et mingi kogus läheb paratamatult praaki, siis ilmselt korrigeerid oma säästunumbreid üsna kiirelt.

Eelnevaga ma ei taha iselaadimist sugugi maha teha. Aga nagu ma juba enne ütlesin, selle mõttekus tuleb eksootilise moona laadimisest ja/või eriparameetritega padrunite valmistamisest. Inimene, kes hindab vähegi oma aega, üldlevinud moona ise ei lae.

Rand kirjutas: Ei tea, kas sellist tegevust saab isegi väiketootmise alla liigitada. Reaalsuses ikkagi n-ö käsitööpadrunid. Mis puudutab kvaliteedikontrolli/nõudmisi, siis taolised detailid selguvad ilmselt lähitulevikus.

Ja ka siis on sul üsna suur võimalus eksida ning laadida padrun, mis kriitilisel hetkel tõrgub või... lennutab püstoli laiali.

Rand kirjutas:Ise olin vägagi huvitatud IDPA-st umbes aasta tagasi aga väga lugupeetud laskeinstruktor oli minule vastanud sel teemal ja seejärel kadus see huvi. Tsiteerin:...

Üks lugupeetud isik ütles nii ja nüüd kuulutad sa seda evangeeliumit edasi?
See "karistuste" jutt käis ju võistluse protseduuriliste karistuste kohta ehk miinuspunktid möödalasu eest jms. Halvimal juhul võistluselt eemaldamine (DQ) ohutusreeglite rikkumise tõttu. Keegi vitsa ei anna ja nurka seisma ei pane.

Igaüks leiab praktikal-laskmises omaenese tee ja midagi või kedagi sundida siin ei saa. Üks laseb poodiumikohtade pärast, teine niisama oma lõbuks, kolmandal on tulemusest savi, peaasi, et DQ-d ei saa, neljas rassib oma kohustuslikke matchpunkte, nagu sa ennist isegi ütlesid. Ehk keegi ei keela praktikali lasta omamoodi (seni kuni antud distipliini ohutusreegleid ei riku) ning seada omale individuaalsed eesmärgid.

Rand kirjutas:Lisame siis juurde siis ka fakti, et antud ala saab lasta ainult käsitulirelvaga (küll eksisteerib PCC divisjon). Mingisuguseid püsside divisjone pole. Samuti on tohi kanda AIWB kabuuri, mis on erakordselt kummaline, aga kuna paljud relvakandjad taolise kabuuriga relva ka varjatult kannavad, näitab see väike, kuid oluline detail, kui kaugel see ala reaalsest elust ikkagi ole.

Esimene põhjus on selles, et EDC ehk tsiviilis igapäeva-kandmise relvana ei ole pikk püss just esimene valik.
IWB kabuuri ei kasutata puhtalt ohutuse pärast. Kui inimene peaks hakkama iga raja järel relva endale püksi toppima, siis ei tahaks olla seal kõrval ei kohtunik ega kaaslaskur.

Rand kirjutas:Kes on huvitatud, otsib veebist Ian McCollum'i intervjuu Ken Hackathorn'iga ja too seal seletab, kuidas on practical-laskmise alad nihu läinud.

Ma tean ka ilma netis videoid vaatamata suurepäraselt, mis on praktikalis nihu läinud ja mis kõik võiks teisiti olla. IPSC maailm tahab liikuda olümpiaalaks ning suur surve on sinna suunas, et neid EI võetaks kui kampa arutuid relvamaniakke. Pealegi paljudes maades on palju karmimad tulirelvareeglid kui meil ja on kohti, kus ainuke legaalne võimalus on... airsoft.

Aga ikkagi, vägisi jääb mulje, et Sa hindad neid distipliine suuresti selle põhjal, mida teised räägivad, mitte oma kogemustest.
Eluvõõras või mitte, igasugune praktikal laskmine (vahet pole, milline neist konkreetselt) treenib relvakäsitsemist paremini, kui omal käel tiirus möllamine.

Rand kirjutas:Nüüd jääb vägisi mulje, et afk on ära unustanud, et siinkirjutaja on seesamana tavakodanik, kes on näinud suurt vaeva saamaks Eesti turule Lehigh Defense kaitseotstarbelist moona. Et lugejates mitte segadust tekitada, on's tegemist kuuli - ja padrunitootjaga, kelle mittelaieneva kuuliga padrunid on Eesti seaduste järgi lubatud. Pakuvad ka iselaadimiseks kuule Makarovile jpm kaliibritele.
Lehigh kuulid on aga vaid üks näide sellest, mida saaksime seaduse järgi endale tsiviilkäibesse...

Ei ole ära unustanud. KUI see kõvastireklaamitud kuul EI ekspandeeru, siis milleks nii kõvasti vaeva näha? Ja kui/kuna siiski ON tegu kuuliga, mis tekitab (tootja väitel!) oluliselt suuremaid vigastusi kui FMJ, siis võid ka tagantjärgi peale reaalset hädakaitsesituatsiooni süüdistuse saada selles, et oled teadlikult ja tahtlikult tekitanud vastaspoolele raskemaid vigastusi kui ründe tõrjumiseks vaja.

Rand kirjutas:Püssimoonast niipalju, et .223 on vaid üks näide, mis on tõsi küll, suhteliselt laialt levinud kaliiber. Jällegi oleme omadega tagasi selle juures, et ballistika on väga peen asi ja erinevatel tootjatel on väga palju kuulidisane.

Ballistika! Enesekaitsejuhtumil! Palun too mõni näide enesekaitseolukorra ja -distantside kohta, kus kuuli ballistika mängu tuleb ja oluliseks läheb? Või mida Sa ballistika all mõtled antud juhul?

Rand kirjutas:Otse öeldes on see direktiivi ja seaduse tsiteerimine siin veidi otstarbetu, sest paljudele oli see nagunii teada ning selle teema lugejana olen ühtlasi väga hästi teadlik Sinu tollasest kirjavahetusest PPA lubadegrupiga. Vajadusel ei jää enesekaitse tulirelvaga tegemata aga olen muutumatul seisukohal, et FMJ kuulide laskmiseks sobilik koht on vaid lasketiirus/laskepaigas ja sinna see peaks ka jääma. Tundub, et enne sellest aru ei saada, kui hädakaitset teostades on liigsest läbistamisest ja/või rikošetist tulnud suur õnnetus..

Ma arvan, et reaalses hädakaitseolukorras on see liigsest läbistamisest ja/või rikošetist tingitud kahju kõige väiksem asi, mille pärast ette muretseda. "Suur õnnetus" hakkab pihta juba sellest hetkest, kui Sa otsustad relva üldse kasutama hakata ning kriminaalsüüdistuse saad igal juhul kraesse. Peale seda hakkab aastatepikkune protsess sel teemal, kas relva kasutamine antud olukorras üldse oli õigustatud, kas hädakaitse piire on ületatud ja kas pääsed puhta nahaga või lähed vangi. Kui sellele peaks lisanduma veel eriohtlikkusega moona teadlik valmistamine ja kasutamine, võib see olla hullem ja raskendavam rikkumine, kui mõni hädakaitsesituatsioonis kogemata hulkuma läinud FMJ kuul.

Rand kirjutas:2. Makse sooritamise hetkest omad kogu laskemoona, mille eest hetke tagasi tasusid. Kaupmehel ei ole õigust rohkem, kui 200 padrunit C-kat omanikule müüa ja mis "legaalsest tarnest" me veel siis räägime.. Juriidilist vaidlus siin mina aga pidama ei pea.

Ma ei ole jurist ja ei taha siinkohal vaidlema jääda. Minu kõhutunne ütleb, et leidub piisavalt võimalusi asi viisakalt ära vormistada. Annad kasvõi intressita laenu tiiruomanikule sellel tingimusel, kui ta on sulle tulevikus nõus 200 kaupa hulgihinnaga moona müüma. Ja siis kustutad seda laenu vaikselt ostetud moona arvelt.
Seaduse kohapealt on ka oluline see, mis on asja eesmärk. Kui ohutus on tagatud, kodus hoiustatav laskemoonakogus lubatu piires ja inimene tegeleb tiirus seadusliku hobiga, siis mis saab valesti minna? Aga veelkord, jätaks selle parem juristidele järada.

Rand kirjutas:3. Tore teada, et akf saab aru sellest suhtelisest mõistlikust soovist. Küll aga täiesti selgusetu, miks on lugupeetaval tarvis pidada igat natukene laskmisega tegelevat inimest sportlaseks? Palun saa aru, et tulirelvaga harjutamine oskuse säilitamiseks ei ole sport

Kontrollisin netiavarustest, kas minu arusaam spordist ühtib üldlevinud definitsiooniga. Wikipedia ütleb, et "sport on regulaarne võistlemine, kehaliste või vaimsete võimete ja võistkondliku koostöö, samuti spordiriista(-vahendi) täiusliku käsitsemise treening...
Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus parima tulemuse aspekt ei ole oluline ja tippsporti..."

Minu jaoks klassifitseerub kaks korda kuus tiiruskäimine ja harjutamine justnimelt spordivahendi käsitsemise treeninguks ja alati ei ole ka parima tulemuse saavutamine kõige olulisem.

Ka omal käel nädalas korra jooksmas või matkamas käimine on sport. Tervisesport!

Rand kirjutas:Tsiteerin Teile määruse seletuskirjast:

"Eelnõu § 19 lõike 4 kohaselt peab laskmist läbiviival isikul olema Eesti laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiorganisatsiooni esinduse välja antud laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents või Eestis väljastatud relvaluba. See nõue on mõeldud kindlustama, et laskmist läbiviiv isik oleks koolitatud ja pädev laskjaid ohutusnõuete alal juhendama ning jälgima, et ohutusnõuded oleksid täidetud. Relvaloa või muu asjakohase litsentsi omamine näitab, et isik on läbinud laskmisega seotud koolitused."

Mulle tundub, et üks "ja" on siin "või"-ga asendunud. Milleks on tarvis kõik need instruktorid ja treenerid üles lugeda, kui suvaline relvaluba samahästi sobib. Jah, teoreetiliselt on võimalik laskeinstruktoriks või -treeneriks saada ka ilma relvaluba omamata, aga ilma relvaloata ei ole omal käel tiiru niikuinii asja.
Aga noh, jällegi ma ei vaidle rohkem. Ootame lõpliku määruse jõustumise ära ja vaatame siis järgmisel sügisel õunte pealt.

vtl kirjutas:Muig. Vägisi tuleb pähe analoog, kui veel mõni aeg tagasi nurisesid vene autode omanikud, et müügilt on kadunud vana hea AI76 bensiin, rääkimata A72-st.

Ehk on hoopiski kohatu nuriseda võimaluste loomise kallal? Kui keegi soovib taolist padrunit, siis too ka saagu.

vtl kirjutas:Eelnevaga ma ei taha iselaadimist sugugi maha teha. Aga nagu ma juba enne ütlesin, selle mõttekus tuleb eksootilise moona laadimisest ja/või eriparameetritega padrunite valmistamisest. Inimene, kes hindab vähegi oma aega, üldlevinud moona ise ei lae.

See jäägu siiski iga indiviidi enda otsustada, kas see oleks väärt seda investeeringut ja ajalist kulu, mis läheb enda harimise, testimise ning iselaadimise alla. Pole vähimatki kahtlust, kas osade padrunite laadimine läheb nihu - loomulikult läheb, näiteks iga kümnes. Endiselt on ajaga saavutatav aastane sääst €300 ringis. Ühtlasi muutuvad ka käed nobedamaks ja kindlamaks. Täiesti usun, et 80 padruni laadimine on tunnikesega tehtav ning minul pole midagi selle vastu, et saan nikerdada asja kallal tiiru minekule eelneval õhtul. Samuti võib see nikerdamine samahästi kujuneda ka omamoodi hobiks. Midagi halba selles ju pole.

vtl kirjutas:Ja ka siis on sul üsna suur võimalus eksida ning laadida padrun, mis kriitilisel hetkel tõrgub või... lennutab püstoli laiali.

Eelnevalt tuhnides ja tehes taustatööd tuli inimeste kogemuse järgi huvitav statistika välja - saja tuhande laetud padruni kohta on pelgalt kümme tõrget mittetoimiva sütiku tõttu ja ühtegi relva "relva laialilennutamist". Ei tasu seda asja üle võlli keerata. Enne saad söötmishäire .380 ACP Black Mambaga, kui laiali lendamise libeda nikkelkestaga laetud padruniga, mille püssirohu kogus on täpselt paigas. Mingisugused plahvatused juhtuvad peamiselt liigse püssirohu pärast.

Professionaalsest kretinismist - ehk jagad enda teada olevat statistikat?

vtl kirjutas:Üks lugupeetud isik ütles nii ja nüüd kuulutad sa seda evangeeliumit edasi?

Parandan austatud kaasfoorumlast - see väga lugupeetud härra on ühtlasi Sinu klubi juhatuse liige ning üks parimaid koolitajaid/spetsialiste meie riigis.

vtl kirjutas:Ei ole ära unustanud. KUI see kõvastireklaamitud kuul EI ekspandeeru, siis milleks nii kõvasti vaeva näha? Ja kui/kuna siiski ON tegu kuuliga, mis tekitab (tootja väitel!) oluliselt suuremaid vigastusi kui FMJ, siis võid ka tagantjärgi peale reaalset hädakaitsesituatsiooni süüdistuse saada selles, et oled teadlikult ja tahtlikult tekitanud vastaspoolele raskemaid vigastusi kui ründe tõrjumiseks vaja.

Taaskord, kui tähelepanu pöörad kuuli disainile, siis märkad, et taoline kuul ei ummistu, sest puudub õõnsus ja see pole loodud laienema. See tähendab paremat töökindlust, kui kuul läbib riideid vmt. Kodulehel võib igasugu intrigeerivaid asju kirjutada aga selline kuul annab kineetilise energia väga hästi üle ja oled kenasti teadlik, et käsitulirelva kuuli kiirused/energia pole piisavad rebimaks elevat kude n-ö venimispiiridest kaugemale. Vahet pole, kui "fancy" see kuulidisain ka pole. Jah, püssikuulidega on teised lood.

Mis puudutab hädakaitset - tulirelva kaliiber ega kuulidisain ei ole mingi "raskendav asjaolu". Kohtuekspertiisi asi on öelda, kas see on tsiviilkäibes lubatud või mitte. Must või valge ning antud juhul on asi igati valge.

vtl kirjutas:Ballistika! Enesekaitsejuhtumil! Palun too mõni näide enesekaitseolukorra ja -distantside kohta, kus kuuli ballistika mängu tuleb ja oluliseks läheb? Või mida Sa ballistika all mõtled antud juhul?

Pean silmas seda, mida väljalastud kuul teeb erinevate rauapikkustest läbi laskmisel, kas laieneb, kuidas laieneb või üldse lendab tükkideks. Antud juhul saab Speeri moona vast isegi "humaansemaks" pidada, sest annab energia üle ilma koost lagunemata, liigse laienemise või purunemiseta.

vtl kirjutas:Ma arvan, et reaalses hädakaitseolukorras on see liigsest läbistamisest ja/või rikošetist tingitud kahju kõige väiksem asi, mille pärast ette muretseda. "Suur õnnetus" hakkab pihta juba sellest hetkest, kui Sa otsustad relva üldse kasutama hakata ning kriminaalsüüdistuse saad igal juhul kraesse. Peale seda hakkab aastatepikkune protsess sel teemal, kas relva kasutamine antud olukorras üldse oli õigustatud, kas hädakaitse piire on ületatud ja kas pääsed puhta nahaga või lähed vangi. Kui sellele peaks lisanduma veel eriohtlikkusega moona teadlik valmistamine ja kasutamine, võib see olla hullem ja raskendavam rikkumine, kui mõni hädakaitsesituatsioonis kogemata hulkuma läinud FMJ kuul.

Mida mina loen välja sellest jutust, et see on hirmus õudne lugu, kui keegi peaks ennast proportsionaalselt kaitsma ja veel tulirelvaga. Hirmus lugu tõesti ja palju menetlemist aga enda & lähedaste säästmine on vajadusel seda kindlasti väärt.

Puudub igasugune soov enda käe läbi süütut inimest vigastada rikošeti ja/või liigse läbimisega (ning selle eest vastutada). Sellest arutelust olegi näha suunitlused - vtl jaoks on relvade puhul oluline igasugu sport jm, siinkirjutajal kaitseotstarve. Oluline erinevus, mis peegeldub seisukohtades kaitseotstarbeliste padrunite koha pealt. Ega selles ka midagi paha pole. Seda siis niikaua, kui süütu inimene ei saa viga..

Puhud siin juttu eriohtlikkusest? Täiesti olemas sertifikaat ja PPA kinnitus taoliste kuulidega padrunite lubatavusest Eesti tsiviilkäibes. Sa ju tead seda..

vtl kirjutas:

Rand kirjutas:Tsiteerin Teile määruse seletuskirjast:

"Eelnõu § 19 lõike 4 kohaselt peab laskmist läbiviival isikul olema Eesti laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiorganisatsiooni esinduse välja antud laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents või Eestis väljastatud relvaluba. See nõue on mõeldud kindlustama, et laskmist läbiviiv isik oleks koolitatud ja pädev laskjaid ohutusnõuete alal juhendama ning jälgima, et ohutusnõuded oleksid täidetud. Relvaloa või muu asjakohase litsentsi omamine näitab, et isik on läbinud laskmisega seotud koolitused."

Mulle tundub, et üks "ja" on siin "või"-ga asendunud. Milleks on tarvis kõik need instruktorid ja treenerid üles lugeda, kui suvaline relvaluba samahästi sobib. Jah, teoreetiliselt on võimalik laskeinstruktoriks või -treeneriks saada ka ilma relvaluba omamata, aga ilma relvaloata ei ole omal käel tiiru niikuinii asja.
Aga noh, jällegi ma ei vaidle rohkem. Ootame lõpliku määruse jõustumise ära ja vaatame siis järgmisel sügisel õunte pealt.

Eks välisriikidest ka tullakse võistluse aegu "laskmise eest vastutama". Neil ju Eesti relvaluba pole.

Kuigi.. pigem on kaks "ja"-d asendunud "või"-ga. Aga see selleks.

Igasugu laskesporditeemalistele tsitaatidele vastuargumente rohkem esitama ei hakanud, sest ega seisukohad/arvamused/eelistused ei muutu ning mingisugust "tõde" selle vaidlusega ei selgu.

Rand kirjutas:See jäägu siiski iga indiviidi enda otsustada, kas see oleks väärt seda investeeringut ja ajalist kulu, mis läheb enda harimise, testimise ning iselaadimise alla [...] Samuti võib see nikerdamine samahästi kujuneda ka omamoodi hobiks. Midagi halba selles ju pole.

Oehh. Kordan siis veelkord. Ma EI TAHA iselaadimist sugugi maha teha. Kirjutasin lihtsalt, et see protsess võtab alguses palju rohkem raha ja palju rohkem aega, kui Sa hetkel ette kujutad. Ehk Sinu toodud prognoos oli ülioptimistlik.

Rand kirjutas:Eelnevalt tuhnides ja tehes taustatööd tuli inimeste kogemuse järgi huvitav statistika välja - saja tuhande laetud padruni kohta on pelgalt kümme tõrget mittetoimiva sütiku tõttu ja ühtegi relva "relva laialilennutamist". [...] Mingisugused plahvatused juhtuvad peamiselt liigse püssirohu pärast.

Vastupidi - laialilendamised juhtuvad liiga VÄIKESE püssirohukoguse pärast. Mehhanism on järgmine - kui laeng on liiga väike, rohi kuidagi tükkis või ebaühtlaselt, võib juhtuda, et korralikku plahvatust ei toimu. Kuul lendab kestast välja, kuid jääb rauda kinni. Kui nüüd kohe aru ei saanud, et midagi väga valesti on ja järgmise laksu sinna otsa kütad, on raud lõhki.

Rand kirjutas:Parandan austatud kaasfoorumlast - see väga lugupeetud härra on ühtlasi Sinu klubi juhatuse liige ning üks parimaid koolitajaid/spetsialiste meie riigis.

Kogu oma austuse juures parimate koolitajate ja juhatuse liikmete suhtes, jään endiselt selle juurde, et tegu on ühe inimese arvamusega antud teemal. Jah, kui me mõtleme sama inimest/seltskonda, siis nad üritasid hea mõned aastad tagasi IDPA-d Eestis juurutama hakata, aga asi jäi vinduma ning lõpuks soiku. Tõenäoliselt ei olnud sellel toona piisavat rahalist väljundit ja puhtalt entusiasmist ei viitsitud seda vedama hakata.
Täna on IDPA üles korjanud paar EPLÜ-st väljavisatud endist IPSC klubi ning ajavad teemat täie rauaga. Tõenäoliselt on ka eesmärgid pisut teised, kui lugupeetaval koolitajal.

Rand kirjutas:Mida mina loen välja sellest jutust, et see on hirmus õudne lugu, kui keegi peaks ennast proportsionaalselt kaitsma ja veel tulirelvaga. Hirmus lugu tõesti ja palju menetlemist aga enda & lähedaste säästmine on vajadusel seda kindlasti väärt.

Mina loen praegu Sinu teksti ja kuulen mõttes seda mantrat, mida seesama ülalmainitud lugupeetav spetsialist oma koolitustel räägib. Ehk ärgitab kõiki oma õpilasi julgelt õigluse eest seisma, vajadusel ka relvaga ennast kaitstes. Mis teoorias oleks nagu ilus ja õige, aga nagu näitavad viimase aja kohtulahendid (Mustakivi tulistamine jms. juhtumid), reaalses maailmas kahjuks ei päde. Ehk kui keegi saab sellest liigset innustust relvaga päti vastu astudes, võib see suure tõenäosusega lõppeda süüdimõistmisega tapmises või raske kehavigastuse tekitamises. Kahjuks lugupeetud koolitaja sulle kohtus appi ei tule ning ei ütle, et "mina õpetasin".

Loomulikult, kui minu või mu lähedaste elu on ohus, siis ma kaitsen ennast ja peret kõigi võimalike vahenditega. Aga ma olen juba ette arvestanud, et see on ühekordne trumpkaart ja võimalik, et selle kasutamise eest tuleb hiljem väga ränka hinda maksta.

Rand kirjutas:Puudub igasugune soov enda käe läbi süütut inimest vigastada rikošeti ja/või liigse läbimisega (ning selle eest vastutada).

Siis tuleb relva kasutada nii, et ei teki rikošetti ja/või mitte kasutada relva kohas, kus süütud inimesed võivad ette jääda. Kas seda relvakoolitusel ei õpetatud, et alati tuleb jälgida ka seda, kes või mis on sinu sihtmärgi taga. Ega enesekaitsemoon ei ole imerohi, mis kaotab automaatselt kõik ohud, mis kaasnevad vale sihtmärgi või lasketrajektoori valimisega.
Minu hinnangul on õige relvakäsitsemis- ja laskeoskus ning kogemus ohutuse tagamisel olulisem, kui udupeen enesekaitsemoon.

Rand kirjutas:Sellest arutelust olegi näha suunitlused - vtl jaoks on relvade puhul oluline igasugu sport jm, siinkirjutajal kaitseotstarve.

Paluks mitte üldistavaid järeldusi teha sellest, mis kellegi jaoks oluline on. Minu relvakogemus algas kaitseotstarbest ning jätkub sellega ka praegusel ajal, tõsi küll, osaliselt veidi teises organisatoorses võtmes. Küll aga olen ma veendunud, et see, et ma omal ajal puhtjuhuslikult praktikaliga tegelema hakkasin, on minust teinud palju parema laskuri, kui ma enne olin. Ja seda just enesekaitselises võtmes.

vtl kirjutas:"Suur õnnetus" hakkab pihta juba sellest hetkest, kui Sa otsustad relva üldse kasutama hakata ning kriminaalsüüdistuse saad igal juhul kraesse.

Ma ei tahaks kuidagi uskuda, et kõik hädakaitsejuhtumid relvaga süüdistusakti koostamiseni jõuavad.

vtl kirjutas:

Rand kirjutas:2. Makse sooritamise hetkest omad kogu laskemoona, mille eest hetke tagasi tasusid. Kaupmehel ei ole õigust rohkem, kui 200 padrunit C-kat omanikule müüa ja mis "legaalsest tarnest" me veel siis räägime.. Juriidilist vaidlus siin mina aga pidama ei pea.

Ma ei ole jurist ja ei taha siinkohal vaidlema jääda. Minu kõhutunne ütleb, et leidub piisavalt võimalusi asi viisakalt ära vormistada. Annad kasvõi intressita laenu tiiruomanikule sellel tingimusel, kui ta on sulle tulevikus nõus 200 kaupa hulgihinnaga moona müüma. Ja siis kustutad seda laenu vaikselt ostetud moona arvelt.

Jah, kindlasti. Võib teha ettemaksuga tarnelepingu vms.

Rand kirjutas: 2. Treeningpadrunid - kena ja asjakohane on soovitada hulgihinnaga ostmist tiirust ja seal selle hoiustamist aga soovitan Relvaseaduse kehtivat redaktsiooni vaadata. Enam kui 200 padrunit ei tohi olla tavalise relvaomaniku omandis.

Paluks viidet relvaseaduse punktile, kus antud piirang kirjas on.

Rand kirjutas:Mis on aga omand? Asjaõigusseaduse kohaselt on see isiku täielik õiguslik võim asja üle ehk seda kogust ei tohiks inimene isegi osta, vahet pole, kus too seda hoiustab. Asjaolu, et keegi nii teeb, ei ole mingi eeskuju ja ei vabasta ka vastutusest, kui mingisugune ettenägematu jama peaks olema.

Asjaõigusseadus ei ole ülimuslik teiste seaduste suhtes.
AÕS-i järgi on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada, kuid tema õigused võivad olla kitsendatud teiste seadustega. Näiteks, kui Sa ostad enda relvale summuti, siis AÕS järgi võid Sa seda vabalt vallata, aga RelvS seab sellele piirangud.

Relva ja moona omamist käsitletakse RelvS 5. peatükis ja seal pole padrunite omamisele piirangut (v.a. soetusloaga ostetavatele padrunitele - mis on ka loogiline, sest soetusloaga laskma minna ei tohi ja pead moona kodus hoiustama).
Relva ja moona hoidmist käsitletakse RelvS 6.peatükis ja seal on seletatud lahti hoidmise mõiste ning seatud piirangud hoiustatavate padrunite kogustele.
Relva ja moona kandmist käsitletakse RelvS 7. peatükis ning ka seal pole padrunite arv piiratud.
Ehk, kui Sul on koduses relvakapis kuni 200 padrunit, võid Sa minna poodi, osta neid juurde ja siis tiirus need seina toksida, aga koju kappi Sa neid üle 200 ladustada ei tohi. Samuti võid osta tiirust suurema koguse padruneid ja need sinna hoiule jätta (vähemalt pole see RelvS järgi keelatud).

Kriku kirjutas:

vtl kirjutas:"Suur õnnetus" hakkab pihta juba sellest hetkest, kui Sa otsustad relva üldse kasutama hakata ning kriminaalsüüdistuse saad igal juhul kraesse.

Ma ei tahaks kuidagi uskuda, et kõik hädakaitsejuhtumid relvaga süüdistusakti koostamiseni jõuavad.

Mina olen asjast nii aru saanud, et kui Sa oled relva inimese vastu kasutanud, alustatakse igal juhul kriminaalasi.
Kriminaalasi võib lõppeda õigeksmõistmisega või süüdimõistmisega, sõltuvalt asjaoludest.

Ok, möödarääkimine. Süüdistavaks muutub isik süüdistusakti esitamisel, enne seda on kahtlustatav. Osa asju lõpetab prokuratuur ikkagi ära süüdistusakti esitamata, seda tahtsin öelda.

Kriminaalasi algab esimesest uurimistoimingust, milleks on ka sündmuskoha vaatlus või seletuste võtmine. Ses mõttes kindlasti 100% relva kasutamise juhtudest.

vtl kirjutas:Vastupidi - laialilendamised juhtuvad liiga VÄIKESE püssirohukoguse pärast. Mehhanism on järgmine - kui laeng on liiga väike, rohi kuidagi tükkis või ebaühtlaselt, võib juhtuda, et korralikku plahvatust ei toimu. Kuul lendab kestast välja, kuid jääb rauda kinni. Kui nüüd kohe aru ei saanud, et midagi väga valesti on ja järgmise laksu sinna otsa kütad, on raud lõhki.

Paganama palju viise leidub, kuidas enda relva "vastu taevast" lasta iselaetud moonaga. Küll aga korralikes tingmustes ja tähelepanelikult/korrektselt laetud ning suhteliselt kiirelt kasutusse minema moona tõrked on üliharvad. Kui aga see moon näiteks pikemaks ajaks ja/või niiskemasse kohta hoiustada, võivad Sinu poolt nimetatud jamad tekkida. Iselaadimise teema lõpetuseks - vtl, kui Sinu juttu võtta absoluutse tõena, võib neid tavalisi Tšehhi relvaomanikke küll vist pidada peast nõrkadeks, et selle õiguse endile välja kauplesid 6-7 aastat tagasi. Aga eks igaüks otsustab ise, keda või mida too usub.

vtl kirjutas:Kogu oma austuse juures parimate koolitajate ja juhatuse liikmete suhtes, jään endiselt selle juurde, et tegu on ühe inimese arvamusega antud teemal. Jah, kui me mõtleme sama inimest/seltskonda, siis nad üritasid hea mõned aastad tagasi IDPA-d Eestis juurutama hakata, aga asi jäi vinduma ning lõpuks soiku. Tõenäoliselt ei olnud sellel toona piisavat rahalist väljundit ja puhtalt entusiasmist ei viitsitud seda vedama hakata.
Täna on IDPA üles korjanud paar EPLÜ-st väljavisatud endist IPSC klubi ning ajavad teemat täie rauaga. Tõenäoliselt on ka eesmärgid pisut teised, kui lugupeetaval koolitajal.

Jah, me peame silmas sama inimest/seltskonda. Olin eelnevalt teadlik, mis plaanid kellelgi IDPA-ga olid, sest ise suhtlen ja külastan ühe selle eestvedaja tiiru. Nagu ennist mainisin - laskespordi teemadel mina rohkem ei argumenteeri.

vtl kirjutas:Mina loen praegu Sinu teksti ja kuulen mõttes seda mantrat, mida seesama ülalmainitud lugupeetav spetsialist oma koolitustel räägib. Ehk ärgitab kõiki oma õpilasi julgelt õigluse eest seisma, vajadusel ka relvaga ennast kaitstes. Mis teoorias oleks nagu ilus ja õige, aga nagu näitavad viimase aja kohtulahendid (Mustakivi tulistamine jms. juhtumid), reaalses maailmas kahjuks ei päde. Ehk kui keegi saab sellest liigset innustust relvaga päti vastu astudes, võib see suure tõenäosusega lõppeda süüdimõistmisega tapmises või raske kehavigastuse tekitamises. Kahjuks lugupeetud koolitaja sulle kohtus appi ei tule ning ei ütle, et "mina õpetasin".

Loomulikult, kui minu või mu lähedaste elu on ohus, siis ma kaitsen ennast ja peret kõigi võimalike vahenditega. Aga ma olen juba ette arvestanud, et see on ühekordne trumpkaart ja võimalik, et selle kasutamise eest tuleb hiljem väga ränka hinda maksta.

Sellise hirmutamisega kaugele ei jõua. Lähtudes Sinu loogikast, ei peaks tulirelva üldse siis kellegi/millegi vastu enesekaitse otstarbel kasutama. Oluline on see, mis on tõde ja kui Sina nii väga kardad mingisuguse tulemustasu taga ajava prokuröri süüdistusakti, siis tõesti ei soovita end kaitsta, isegi proportsionaalselt. Luba end pigem röövida/sandiks peksta/ära tappa. Asjasse veidikenegi süvenenud inimene on sellised detailid enda jaoks läbi mõelnud ja arvestanud kiire õigusabi vajadust.Samuti saab alati kutsuda kohtusse tunnistama ka teisi erialaspetsialiste, kes siis tehtu asjakohasust kinnitavad ja hädakaitse piiride ületamise süüdistust ümber aitavad lükata - nii nagu Udras kaasati teoreetilise eksperdina Mustakivi juhtumi puhul. Tuua siin näitena Harju Maakohtu jõustumata ja apelleerimisele läinud otsust ei ole hea mõte.. Need otsused ja kohtu seletused lükatakse sageli pea peale Ringkonnakohtu või Riigikohtu poolt.

Ei ole ennekuulmatu, kui viimane annab aeg-ajalt mõista nagu alamad kohtuastmed ei oskaks lugeda ja analüüsida.

vtl kirjutas:

Rand kirjutas:Puudub igasugune soov enda käe läbi süütut inimest vigastada rikošeti ja/või liigse läbimisega (ning selle eest vastutada).

Siis tuleb relva kasutada nii, et ei teki rikošetti ja/või mitte kasutada relva kohas, kus süütud inimesed võivad ette jääda. Kas seda relvakoolitusel ei õpetatud, et alati tuleb jälgida ka seda, kes või mis on sinu sihtmärgi taga. Ega enesekaitsemoon ei ole imerohi, mis kaotab automaatselt kõik ohud, mis kaasnevad vale sihtmärgi või lasketrajektoori valimisega.
Minu hinnangul on õige relvakäsitsemis- ja laskeoskus ning kogemus ohutuse tagamisel olulisem, kui udupeen enesekaitsemoon.

Et me siis hakka vahetu ründe puhul tantsides otsima "ohutut suunda", kuhu lasta? Ütlen tänaval röövivale kaagile, et too võtaks rahulikumalt, muidu pean tegema lasud ohtlikus suunas? Need argumendid meenutavad paraku paari Siseministeeriumi ametniku argumente viie aasta eest, kui see mainitud laskeinstruktor oli proovinud neid veenda õõnsaotsaliste lubamisse tsiviilkäibes. Relvakäsitsemis - ja laskeoskus koos enesekaitsemoonaga moodustavad terviku. FMJ ei ole loodud tänaval kandmiseks, vaid treeninguks! Me saame tänast olukorda ikka väga palju parandada. Kui ise ei taha, pole lugu. Aga ära tule teistele kaikaid kodaratesse loopima.

Kriku kirjutas:

vtl kirjutas:"Suur õnnetus" hakkab pihta juba sellest hetkest, kui Sa otsustad relva üldse kasutama hakata ning kriminaalsüüdistuse saad igal juhul kraesse.

Ma ei tahaks kuidagi uskuda, et kõik hädakaitsejuhtumid relvaga süüdistusakti koostamiseni jõuavad.

Leidub juhtumeid, kus näitena on koer rünnanud relvaomanikku, too lasknud koera maha ja sündmuspaika saabunud patrull liigitabki tegevuse hädakaitse alla, kuigi juriidiliselt saab rünnata vaid isik. Seaduse mõistes loetakse koeri siis aga n-ö kõrgemaks ohuallikaks. Kindlasti mitte ei tähenda tulirelva kasutamine isiku vastu menetlust laskuri suhtes, kui hädakaitse tolle vahendiga oli ilmselgelt proportsionaalne. Näide 6 aasta eest toimunu näol - https://www.err.ee/509744/pae-tanava-tu ... viorbiidis

Rand kirjutas:Sellise hirmutamisega kaugele ei jõua. Lähtudes Sinu loogikast, ei peaks tulirelva üldse siis kellegi/millegi vastu enesekaitse otstarbel kasutama. Oluline on see, mis on tõde ja kui Sina nii väga kardad mingisuguse tulemustasu taga ajava prokuröri süüdistusakti, siis tõesti ei soovita end kaitsta, isegi proportsionaalselt. Luba end pigem röövida/sandiks peksta/ära tappa...

Tavaliselt olen mina olnud see vestluspool, kes on argumenteerinud, et inimene, kes ei suuda ennast kaitsta ja laseb ennast röövida/sandiks peksta/ära tappa, selmet ennast (vajadusel ka relvaga kaitsta), on evolutsiooniliselt läbi kukkunud. Ja nüüd hakkad Sina MULLE hädakaitseolukorras relva kasutamist seletama... Nojah. Ei ole vajadust ega põhjust.

Paraku näitab viimase aja kohtupraktika, et selliseid juhtumeid, kus ennast relvaga kaitsnud inimene oleks õigeks mõistetud, sisuliselt ei olegi. Ehk nagu ma juba enne kirjutasin, tark inimene teeb sellest järeldused, et relva kasutamine jäägu EV-s viimaseks võimaluseks, kui tõesti on surm silme ees.

Rand kirjutas:Asjasse veidikenegi süvenenud inimene on sellised detailid enda jaoks läbi mõelnud ja arvestanud kiire õigusabi vajadust.Samuti saab alati kutsuda kohtusse tunnistama ka teisi erialaspetsialiste, kes siis tehtu asjakohasust kinnitavad ja hädakaitse piiride ületamise süüdistust ümber aitavad lükata - nii nagu Udras kaasati teoreetilise eksperdina Mustakivi juhtumi puhul.

Nonii kaasati Udras ja mis siis? Tüübile mõisteti maakohtus ikkagi 6 aastat ja eluaegne valuraha kohustus. Juba praeguseks on möödas veidi üle kahe aasta ja kui seda ka kõrgemates astmetes edasi (h)arutatakse, kestab see saaga veel mitmeid järgnevaid aastaid. Isegi KUI õigeks mõistetakse, on need vaidlemisele kulunud 4-5 aastat sinu elust kadunud ja tagasi ei saa neid kunagi.

Rand kirjutas:Et me siis hakka vahetu ründe puhul tantsides otsima "ohutut suunda", kuhu lasta? Ütlen tänaval röövivale kaagile, et too võtaks rahulikumalt, muidu pean tegema lasud ohtlikus suunas?

Ära nüüd hoogu satu. Tänaval (rahvarohkes kohas) tulistamine ei ole küll see asi, mida vaidluse argumendiks tuua.
Ärge muretsege kaaskodanikud, mul on dum-dumid sees. irw.
See on vastutustundetu tegu ja kindlasti oluliselt raskendav asjaolu.

Rand kirjutas:Relvakäsitsemis - ja laskeoskus koos enesekaitsemoonaga moodustavad terviku. FMJ ei ole loodud tänaval kandmiseks, vaid treeninguks! Me saame tänast olukorda ikka väga palju parandada. Kui ise ei taha, pole lugu. Aga ära tule teistele kaikaid kodaratesse loopima.

Lõpeta palun süüdistuste loopimine. Mina ei ole kellelegi kaikaid kodaratesse loopinud, avaldan vaid foorumis oma isiklikku arvamust ja järgin oma tegevuses Relvaseadust, meeldib see siis meile või mitte.

Rand kirjutas:Leidub juhtumeid, kus näitena on koer rünnanud relvaomanikku, too lasknud koera maha ja sündmuspaika saabunud patrull liigitabki tegevuse hädakaitse alla, kuigi juriidiliselt saab rünnata vaid isik. Seaduse mõistes loetakse koeri siis aga n-ö kõrgemaks ohuallikaks.

Kellelgi kuskil on mingi koolitus vahele jäänud. Looma ründe korral ei ole tegu hädakaitse vaid hädaseisundiga. Tegu on juriidiliselt erineva paragrahviga. (§28 vs §29)

Akf Ranna viimane postitus läks hädakaitse teemasse. Palun relva enesekaitseks kasutamise arutamist seal jätkata.

Ok, reeglina ma ei postita teemadesse mida ei jaga, siinkohal tunnen tetud vastutust mis puudutab summutite kasutamist tsiviilkäibes ... Jahimeestele igati teretulnud aga laiatarbesse ei tohiks summuteid lubada välja arvatut sportlasketiirud IMHO. Kuna harva võtan siin sõna, siis pean ära märkima sihikute võimekuse mis lubatud, relvaseadus nimelt keelab meil igasugused valgusvõimendid ja termod, aga kas digitaalne optika on termo või valgusvõimendi ?
Edit. Kui minu Sakol on Remingtoni digisight day mode mis on legaalne nii saksas kui kah soomes kas ma pean siis tõestama et pole kaelkirjak ? Ometi on see isend siin tuvastatav kui valgust võimendav optika kuna selle tundlikus on 0,01 lux ? Tjah, õnneks olen saksa kodanik ja mind ei koti teie totrused ja seniks on siin kõik laabunud korrektselt aga mõelge, mitte kusagil maailmas ei käsitleta hetkel digitaalset optikat ilma termota kui õõnägemisseadmeid.

Relvaloa omanike taustakontroll viis kümnekonna loa tühistamiseni: https://www.err.ee/1162002/relvaloa-oma ... istamiseni

Kriku kirjutas:Relvaloa omanike taustakontroll viis kümnekonna loa tühistamiseni: https://www.err.ee/1162002/relvaloa-oma ... istamiseni

..mida raffusringhääling siis alates eilaõhtusest ETV AK saatest teavitab hulläreva pealkirja all EESTIS ON TEKKINUD PROBLEEM RELVALUBADEGA

Et siis 26 000 relvaomanikku, kelledest kümnekonna puhul tuvastas PPA miski vajaduse relvaluba lõpetada - olematu protsendisajandik ju

Kuulasin sellist PROBLEEMITEAVITUST eileõhtuses AK saatas johannestralla suu läbi ja mõtsin, et kui meil Eestis kõik PROBLEEMID tõesti niimõttetult protsendisajanduslikud oleksid, oleksime juba ammu Euroopa viie rikkaima riigi seas

Borja kirjutas:

Kriku kirjutas:Relvaloa omanike taustakontroll viis kümnekonna loa tühistamiseni: https://www.err.ee/1162002/relvaloa-oma ... istamiseni

..mida raffusringhääling siis alates eilaõhtusest ETV AK saatest teavitab hulläreva pealkirja all EESTIS ON TEKKINUD PROBLEEM RELVALUBADEGA

Et siis 26 000 relvaomanikku, kelledest kümnekonna puhul tuvastas PPA miski vajaduse relvaluba lõpetada - olematu protsendisajandik ju

Kuulasin sellist PROBLEEMITEAVITUST eileõhtuses AK saatas johannestralla suu läbi ja mõtsin, et kui meil Eestis kõik PROBLEEMID tõesti niimõttetult protsendisajanduslikud oleksid, oleksime juba ammu Euroopa viie rikkaima riigi seas

Peab ju pastakast selle lookese välja imema ja uuesti seda teemat ketrama. Mis sellest, et PPA peadirektor oli sellest juba varasemas intervjuus rääkinud. Väga sujuvalt jäeti välja tõsiasi, et ühe inimese poolt on PPA otsus ka kohtus juba vaidlustatud.

Tulenevalt endise töökoha kontori asukohast, olen lõunatades kuulnud johannestrallade ning "uurivajakirjanike" elavaid vestlusi nii kohvikus, kui ka restoranis. Tõesti - võta üks ja viska teist!

Kulibin kirjutas:Ok, reeglina ma ei postita teemadesse mida ei jaga, siinkohal tunnen tetud vastutust mis puudutab summutite kasutamist tsiviilkäibes ... Jahimeestele igati teretulnud aga laiatarbesse ei tohiks summuteid lubada välja arvatut sportlasketiirud IMHO.

Pean tunnistama, et siinkirjutajal oli akf-iga vägagi sarnane seisukoht enne ise järele proovimist. Sisetiirus ja ilma klappideta tehtud püstolilasu järel seisukoht muutus ning peale seda sooviksin kinnitada relva(de)le helisummuti, kui see on praktiline. Antud juhul pean praktiliseks püstolkarabiinidele (registris püstolitena) ning eriti püssidele kinnitamist. Tavalisele kaitseotstarbelisele püstolile kinnitamine aga praktiline teatavasti pole, kuna neid ühendatult kabuuris ja varjatult kanda on sisuliselt võimatu - v.a. juhul, kui olemas vaid üks relv püstoli näol, mis täidab nii EDC, kui ka kodukaitse rolli. Sellisel juhul kruvib inimene seda pidevalt kodus peale ja välja minnes maha..

Asi taandub paljuski sellele, kas teemasse on süvenetud ning kuidas keegi väärtustab enda/lähedaste kuulmistervist ja võimekust peale loodetavasti mitte ettetulevat laskmist pidada Häirekeskusega arusaadavat ning selget dialoogi.

Ma ka juhtusin seda uudist nägema Aktuaalsest Kaamerast ja sellist vastikut eduraportöörlust ja pastakast probleemi väljaimemist oli ikka suhteliselt vastik vaadata. AK tootis ikka täiega sõnnikut. 10 probleemset relvaluba 26000 näitab tegelikult, et asi on täiesti korras ja probleemi ei ole. Kui näiteks kõik juhilubade omanikud kutsuda homme korduseksamile, siis oleks probleemsete protsent kindlasti oluliselt kõrgem.