www.militaar.net

no neid küsimärgi all olevaid koole ikka on
https://www.err.ee/1609250649/riik-alus ... gemise-ule
samas ei saa sulgemine kuidagi olla kov otsus sest koolid on ju kohaliku elu üks alustalasid ning ebapopulaarseid otsuseid kohapeal ei taha keegi teha.

Kapten Trumm kirjutas: ↑12 Dets, 2024 9:26

AMvA kirjutas: ↑11 Dets, 2024 17:31 Su jutt on ikka ja jätkuvalt sama tark ja mõtteks nagu kruvide sissetagumine haamriga.
Näiteks aastaid on TÜ suurima konkursiga eriala psühholoogia. Pole kuulnud, et see mingi megasuuri sissetulekuid tõotav eriala oleks.

Kas sa Amva võiks vähem möliseda/ülbitseda? On neid lastetoa puudujääke vaja sedasi kõigile näidata?
Normaalsed psühholoogid ei teeni vähem normaalsetest arstidest (4000++ kuus).
Oled lihtsalt vähe kuulnud. Ja nagu igal pool mujal, sahistades koolipsühholoogi kohal pool päeva sussi, ei saagi mingit kõrget palka olla.

Üksikud võib-olla teenivad, aga väga paljud lõpetajad ei tööta õpitud erialal.

Walter2 kirjutas: ↑12 Dets, 2024 9:39 no neid küsimärgi all olevaid koole ikka on
https://www.err.ee/1609250649/riik-alus ... gemise-ule
samas ei saa sulgemine kuidagi olla kov otsus sest koolid on ju kohaliku elu üks alustalasid ning ebapopulaarseid otsuseid kohapeal ei taha keegi teha.

Ei vaidle vastu ja jutt käib praegu ikka gümnaasiumiosa sulgemisest, ma saan aru. Aga akf Trumm liialdas nagu tavaliselt.

Walter2 kirjutas: ↑12 Dets, 2024 9:39 no neid küsimärgi all olevaid koole ikka on
https://www.err.ee/1609250649/riik-alus ... gemise-ule
samas ei saa sulgemine kuidagi olla kov otsus sest koolid on ju kohaliku elu üks alustalasid ning ebapopulaarseid otsuseid kohapeal ei taha keegi teha.

Nii selle kohaliku elu hoidmise sildi all hoitaksegi neid koole lahti, kus pole õieti ei õpetajaid ega õpilasi, rääkimata mingist tasemest.
Sedasi KOVi raha eest riigile vastuvoolu purjetada pole tegelikult mõttekas ja on karuteene eelkõige lastele. Kui mina käisin ENSV ajal koolis, oli meie keskas internaat, kus elas hulk maalapsi, kel polnud mõttekas iga päev 2 tundi bussiga sõita (ja polnud tihti bussigi). Miks see täna ei võiks toimida? Peab see facebookis miitingut pidavate vanemate kisa igal pool domineerima? Kui riigil regionaalpoliitika puudub, siis alla 10% maksurahast saav KOV kaua vastuvoolu ei uju nagunii.

Ma olen kuulnud, et Norras pidi nt regionaalpoliitika raames olema kord, et sa ei või inimesele maksta oluliselt väiksemat palka kui nt pealinnas.
Elamiskulud perifeerias on aga odavamad. Nii püsib hõreda asustusega Norras asustus ka perifeerias. Meie poliitikaga oleks taolised äärealad ammu inimtühjad. Rootsis pidid olema regionaalselt diferentseeritud maksumäärad. Kui meil juhib riigirahandust maksueesteet Ligi, kelle arvates tuleb kõigile panna sama lauaga (sest muidu raisad skeemitavad), siis ei maksa imestada toimuva üle.

Normaalsed psühholoogid ei teeni vähem normaalsetest arstidest (4000++ kuus).
Oled lihtsalt vähe kuulnud. Ja nagu igal pool mujal, sahistades koolipsühholoogi kohal pool päeva sussi, ei saagi mingit kõrget palka olla.

Koolipsühholoogi minimaalne töötasu on paika pandud 2023 aasta aprillist 14 (13.90) euriga tunnis, mis teeb ca 2400 euri kuus. Ja Tervisekassa nõukogu otsusel suurendati täiendavalt kliiniliste psühholoogide töötasu määra lisakoefitsiendiga, mis võimaldab raviasutustel tõsta kliiniliste psühholoogide tasusid lisaks keskmiselt 38 protsenti. Kusjuures nimesi otsitakse. Täna Eestis täiesti normaalne palk IMHO.

kuidas küll minu kooliajal saadi ilma psühholoogideta hakkama?

Reaalsus on see, et palgikoorem sõidab sinna platsile, mis rohkem maksab.

Lemet kirjutas: ↑12 Dets, 2024 10:05

Normaalsed psühholoogid ei teeni vähem normaalsetest arstidest (4000++ kuus).
Oled lihtsalt vähe kuulnud. Ja nagu igal pool mujal, sahistades koolipsühholoogi kohal pool päeva sussi, ei saagi mingit kõrget palka olla.

Koolipsühholoogi minimaalne töötasu on paika pandud 2023 aasta aprillist 14 (13.90) euriga tunnis, mis teeb ca 2400 euri kuus. Ja Tervisekassa nõukogu otsusel suurendati täiendavalt kliiniliste psühholoogide töötasu määra lisakoefitsiendiga, mis võimaldab raviasutustel tõsta kliiniliste psühholoogide tasusid lisaks keskmiselt 38 protsenti. Kusjuures nimesi otsitakse. Täna Eestis täiesti normaalne palk IMHO.

Kas see SUUR palk selgitab kõrgeimat konkurssi TÜ-sse (isegi kõrgemat kui õiguserialale)?

Selle koolivärgi perifeerias püsti hoidmine on ainult üks probleem. Inimesed kolivad minema mitte kooli puudumise, vaid töökohtade ja äri puudumise tõttu, seetõttu et iga päev on väga väsitav 100 km linna tööle sõita. Töökohad ja ärid ei taha tulla, sest pole tööjõudu ja moodsaks on muutunud mingi NIMBY teema (ka puruvaestes kohtades) ja kõigevastasus. Kui ressursijaotust äärealadele ei suurendata, siis tasapisi jäävadki need tühjaks. Postkontori, kooli, vallakeskuse vastuvoolu lahti hoidmine vaid aeglustab seda natuke.

Hoida maksumaksja raha eest mingit koolilaadset asja püsti oludes, kus teovõimelisem elanikkond nagunii lahkub, on perspektiivitu. Seepärast peakski Eestis kogu kooliharidus minema riigi teha, et KOVid vabaneks sellest sundkoormast.

Siinkohal eile isegi imestasin, et üks Ida-Viru kaevandusvald andis rohelise tule VKG puidurafineerimistehasele. Oh seda kisa, kui üritada seda väljaspool Ida-Virut teha!

AMvA kirjutas: ↑12 Dets, 2024 11:00 Kas see SUUR palk selgitab kõrgeimat konkurssi TÜ-sse (isegi kõrgemat kui õiguserialale)?

Erandid kinnitavad reeglit, Amva.
Suur konkurss on nt õenduse ja hooldaja erialale (10 in kohale). Mis pole meil üldse hästi makstud.
Aga selle põhjuseks on äriplaan võtta siin "tasuta" hea haridus ja kablutada seejärel Soome pikka eurot erialal püüdma.

Kapten Trumm kirjutas: ↑12 Dets, 2024 11:02 Selle koolivärgi perifeerias püsti hoidmine on ainult üks probleem. Inimesed kolivad minema mitte kooli puudumise, vaid töökohtade ja äri puudumise tõttu, seetõttu et iga päev on väga väsitav 100 km linna tööle sõita. Töökohad ja ärid ei taha tulla, sest pole tööjõudu ja moodsaks on muutunud mingi NIMBY teema (ka puruvaestes kohtades) ja kõigevastasus. Kui ressursijaotust äärealadele ei suurendata, siis tasapisi jäävadki need tühjaks. Postkontori, kooli, vallakeskuse vastuvoolu lahti hoidmine vaid aeglustab seda natuke.

Sul on nüüd küll siin suur kumb oli enne, muna või kana, dilemma lahendada .

Inimesed kolivad minema, kuna töökohti ei ole ja töökohad ei tule, kuna inimesi ei ole. Mis siis on sinu arust põhjus ja mis tagajärg.

Struktuurne probleem on - kohapeal on enamasti võimalik pakkuda suht vähemakstud töölise töökohti, iga oss aga arvab, et peab saama 3000 "puhtana käden", mida kuskil kartulikrõpsude või kaubaaluste tootmisega maksta ei kannata.Umbes nagu päkapikk ja tema maja.

Turg ja turumajandus ...

Riigil on vaja säilitada kultuuri. Kas selleks peab olema igas linnas teater ja suuremates isegi mitu?
Kus on see piir, mida riik PEAB toetama? A'la Jaan Toomiku "sitt purgis"?
Kui näitlejaid toodetakse mitmel pool - Tallinn, Viljandi, stuudiod - siis on ette näha, ert kõigile tööd ei ole. Läbi löövad andekamad ja leidlikumad.
Head etendust sõidetakse vaatama ka Tallinnast Viljandisse ning Võrust Pärnusse!

Huvitav, et meie baleriinid kurdavad oma väikese palga pärast, kuid mujalt maailma heaoluriikidest (Jaapan, Itaalia, Inglismaa jne) tulevad meie tantsijad, kes jäävad siia pikemaks... Saavad hakkama.
Kas äkki on palk erinev?
Kui on, siis äkki on ka kvaliteet teine? Sellest meie omad ei räägi ...

Isiklik mõtisklus.

Kapten Trumm kirjutas: ↑12 Dets, 2024 11:02Selle koolivärgi perifeerias püsti hoidmine on ainult üks probleem.

Regionaalpoliitika pole Exceli-tabelist näpuga järgeajamine.

Kapten Trumm kirjutas: ↑12 Dets, 2024 11:02 Inimesed kolivad minema mitte kooli puudumise, vaid töökohtade ja äri puudumise tõttu,

Postkontori, kooli, vallakeskuse vastuvoolu lahti hoidmine vaid aeglustab seda natuke.

Et see ajaloomäluke ikka nii lühike on...

Väga jämedalt:
Eesti hakkas see probleem pihta massirändega linnadesse (mille omakorda oli palju, sh muidugi ka poliitilisi põhjusi) 1950-te II poolel. 1960-tel hakkas pihta maa-apteekide, -ambulatooriumide, -väiketööstuste jpm sulgemine.

1970-tel hakkas pihta väikekoolide sulgemine.

Suurim hoop oli 1977. a haldusreform ning väikeasulate massiline ja kunstlik kaotamine. Siis esitleti uhkusega perspektiivsete ja mitteperspektiivsete asulate kontseptsiooni.

Praegu on paljud tollased perspektiivsed asulad läinud kõige kaduva teed...

Kapten Trumm kirjutas: ↑12 Dets, 2024 11:02Hoida maksumaksja raha eest mingit koolilaadset asja püsti oludes, kus teovõimelisem elanikkond nagunii lahkub, on perspektiivitu.

Seda vähegi võimalikul viisil igatpidi toetama. Ja loomulikult mitte takistama - aga seda tehakse ka puht võimuvõitluse põhjustel, nagu näitas Metsküla kooli juhtum.

Kapten Trumm kirjutas: ↑12 Dets, 2024 11:02 Seepärast peakski Eestis kogu kooliharidus minema riigi teha, et KOVid vabaneks sellest sundkoormast.

Muuseumidega juba juhtus Sinu soovi kohaselt. Ja mida riik siis oskas pihta hakata?

Viljandi muuseum võitleb riigi (KulMini) poolse tivolistamise vastu:
https://www.postimees.ee/8151857/minist ... aluasutusi
samas lugeda, milline tivoli on saanud Järvamaa Muuseumist...

Tallinnas nt Linnamuuseum ja Meremuuseum...

Eesti hakkas see probleem pihta massirändega linnadesse (mille omakorda oli palju, sh muidugi ka poliitilisi põhjusi) 1950-te II poolel.

Kas siiski mitte juba tunduvalt varem, juba 20ndatel? Pered olid suured, 4-5-7 last, talu päris vanem poeg, ülejäänute ainus perspektiiv oli linna "kergema elu" peale saada. Palju mindi ka välismaale, isegi Lõuna-Ameerikasse.