Tundub, et võimukoridorides jälle midagi käärib.
Postkasti oli topitud Pealinn. Ise poleks seda lahtigi teinud, aga esivanem tuli ja torkas artikli nina alla - näe vaata, relvadest kirjutatakse. Lausa üle kahe lehekülje.
"Kogenud relvainstruktor Jaanus Viirlo" arvab, et 2021. aasta Eestis pole kellegi või millegi eest vaja ennast relvaga kaitsta. Olgu öeldud, et Viirlo on muuhulgas EPLÜ (Eesti praktikal-laskmise ühing ehk kohalik IPSC katusorganisatsioon) regiooni direktor / juhatuse esimees.
Edasi saame lugeda, et "tavakodanik pole instruktor" ning enese ja vara kaitseks võiks relvaluba välja anda ainult "väga hea juuraharidusega, põhjaliku relvakoolitusega, ääretult külma närvi jm. spetsiaalsete psühholoogiliste parameetritega isikutele".
Siis saame teada, et ajakirjanikul lasketiirus viibides vererõhk tõuseb.
Järgnevalt saab sõna Põierpaas & Co, kes räägib, et mõiste "enese ja vara kaitse" relvaseaduses on ajale jalgu jäänud ning seadust oleks vaja kaasaegsemaks muuta. Töö uhiuue relvaseaduse väljatöötamiseks pidi siseministeeriumis juba käima. Kommina lubatakse relva soetamist “hobilaskmise harrastamiseks” ning mainitakse midagi ka riigikaitse-õigusest.
Ma olen iseenesest nõus selle osaga, et enesekaitseks relvakasutamine on viimane ja äärmuslik samm. Paraku antud artiklist jääb vägisi mulje, et kusagil kuluaarides toimub suurem ettevalmistus selleks, et relva omamist enesekaitse-eesmärgil uue relvaseadusega kõvasti kärpida. Ka EPLÜ esindaja seisukoht, kes peaks ju laskmist ja relvakultuuri propageerima, paistab olevat hoopis põhjamaade (Soome, Rootsi) poliitika poole kaldu, kus eraisik saab relva soetada ainult jahipidamiseks või tiirus laskmise harrastamiseks ning viimast siis eranditult läbi laskurklubi liikmelisuse. Ehk soovib kontrolli laskurklubide kätte.
Siin lõhnab selle järgi, et ka relva kandmisõigust võidakse hakata piirama ja turvalisuse tagamise vajadust tuleb põhjalikult tõestada. Kiiresti oleks vaja relvaomanikke huvigruppi, kes oleks uue seaduse eelnõu kokkupanemise juures, enne kui see vaikselt ära loetakse ja vastu võetakse.
Otsisin artikli netiversiooni ka välja:
RELVAINSTRUKTOR: Olen ka ise püstolitoru ees seisnud, kuid õnneks suutsin rahu säilitada
PS. Olgu veel öeldud, et Viirlo tõlgendab minu arvates Relvaseadust eksitavalt. Tsiteerin artiklit:
"Relvaseaduse järgi on ka hoiatus- või ohutuslasu tegemine – kuidas ka ei nimetaks – relva kasutamine," selgitab Viirlo, kui hapral jääl enesekaitseks relva omajad tegelikult asuvad…”
ReS §10 lg (2) väidab aga selge sõnaga:
(2) Relva kasutamine käesoleva seaduse mõistes on vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti tabamiseks või kahjustamiseks relvaga.
Sedasama rääkis meile kunagi ka relvaeksami ettevalmistuskursusel Tõnu Adrik - relva väljavõtmine, laadimine, vinnastamine ja hoiatuslasu tegemine (ohutus suunas) EI OLE relva kasutamine relvaseaduse mõistes. Kuni selle käigus ei toimu objekti/subjekti vahetut ja eesmärgipärast tabamist või kahjustamist.
Jah, vales kohas relva väljavõtmise eest võib relvaloast ilma jääda küll, aga seda teise § tõttu - avaliku korra raske rikkumine, varjatud kandmise nõude rikkumine jne.