Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Halva meki jättis suhu see, et äritegelaste arust on see vist ontlik katse linna rahavoogudele (rohkem) juurde pääseda (mist vist on hakanud kokku kuivama).Mõis ju ütles mingis vestluses üsna selgelt välja, et Savisaarel on need lollid valijad, kes teda alati valivad ja et need tuleks sihikule võtta. Kui võimule tahad ligi pääseda, siis kõlbab selline värk küll. Eesmärk pühitseb abinõu jne. Selles suhtes igati loogiline samm Mõisalt.
Ei sugugi. Parem-vasak pärineb Suure Prantsuse revolutsiooni ajast ja siis kindlasti ei olnud Konvendis vasakul istujad kommunistid ega marksistid. Klassikalise parempoolsuse e. konservativismi looja Burke kirjutas ka vastuseks SPR-ile. Marx sündis alles pärast Napoleoni ja jageles juba restaureeritud režiimidega.Sho kirjutas:Lotman esineb oma värskes artiklis minu seisukohtade toetuseks ning tõrjub nimetatud ajalookäsitluse.Kriku kirjutas:Akf Sho mõttekäik illustreerib, kui raske on kõike ühele mõõtmele taandada.
Ajalooliselt on poliitiline vasakpoolsus ikka liberalismi, üksikisikute võimalikult ulatuslikke ja võrdseid õigusi tähendanud. Kukutada taheti kõikvõimalikke seisuslikke ühiskondi.
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/ar ... d=79321562
Minu meelest on igati positiivne et maskid langesid. Enne oli väike kartus et mõned võivadki Sõõruka ja Mõisa "meie olemegi uus tuul" konksu alla neelata. Nüüd peaks isegi kõige rumalamal valijal selge olema et nad on lihtsalt Savisaare rahastajad.Kapten Trumm kirjutas:Tänane uudis on, et Mõisa ja Sõõrumaa valimisliit "Tegus Tallinn" plaanib Savisaarega leivad ühte kappi panna. :roll
Ühesõnaga, tavaline "poliitika kui business" ja ei mingit "Tegusat Tallinna".
Sedavõrd triviaalne seltskond ei vääri mingit tähelepanu. Nendega võrreldes on isegi Eesti mitmed pooleldi varjusurmas olevad väikeparteid kõvad poliitikakujundajad.vadim kirjutas:Üllatus, üllatus aga lisaks nn vasakpoolsele parteile on olemas ka Eesti Kommunistlik Partei
...
Artikli autor (sakslane) on täismastis trotskist. Ehk siis, kommunist katab teist kommunisti. Internatsidest proled peavad ikka üksteise eest hoolt kandma.Loone seeme vähemalt Aafrikas idanema läinud?
See on vist eestlase psüühele kuidagi omane, et mitu korda päevas googeldatakse sõna "Eesti" erinevaid derivaate ja kui vaste saabub, siis tehakse uudis. Soovitatavalt veel üle-eestilise levikuga ajalehte. Seekord siis artikkel mingilt tundmatult aafrika tsutralt. Jätaks sellised äärealad järsku avastamata ja ei re-produtseeri "kvaliteetmeedias" igast p..ska mida maailmas veidrikud kirjutavad või mõtlevad?Artikli autor (sakslane) on täismastis trotskist. Ehk siis, kommunist katab teist kommunisti. Internatsidest proled peavad ikka üksteise eest hoolt kandma.
Kunagi kirjutas näiteks seda ka, et Napoleon olevat Egiptuses islami usku astunud.Oi, milline mahtra on lahti läinud! Tundub, et ei olda enam kaugel eesti fašismi lemmiksententsist: peldiku taha ja kuul pähe! Püüaks esmalt olla loogiline ja prooviks piiritleda, millest õigupoolest jutt käib.
Kommunism ise ei ole kedagi kiusanud. Seda on tehtud kommunismi teostamiskatsetel, seda on teinud mõne valitsuse repressiivaparaat, seal palgal olnud inimesed. Euroopalik suhtumine nõuab süü individualiseerimist. Jah, nood valitsused on moodustanud partei, mille nimes on sisaldunud sõna kommunistlik. Kuid kas seda on tõepoolest ka oldud?
Oleneb sellest, mida kommunistlikuks pidada. Stalin hävitas õige kommunismi nimel vanu kommuniste-bolševikke-leninlasi, Hruštšovi ajal ei peetud Stalinit ennast õigeks kommunistiks, Gorbatšovi ajal kritiseeriti Brežnevi aega. Tähendab, kommunismi mõiste sisaldab pelgalt peaaegu igal 20. sajandi kümnendil parasjagu erinevat sisu ja seda juba ühesainsas maailma punktis, nimelt Moskvas.
Eripalgeline kommunism
Pealegi peeti seal oma ühiskonda hoopistükkis sotsialistlikuks. Kas peaks ka sotsialismile küüsitsi kallale tormama? Ent kui hindamispaigana lisada Moskvale Rooma, Pariis, Helsingi, Peking, Kreeka, Kuuba, ülejäänud Ladina-Ameerika, Aafrika jne, siis hägustub kontsept tervikuna analüüsimatuks. Seega tuleks alati täpsustada, millist aega ja kohta mahalaitja silmas peab. Itaalia miljonilise ja Prantsusmaa poolemiljonilise kommunistliku partei liikmed pole alustanud sõdu, kedagi pärast sõda maha lasknud ega küüditanud (kollaborante abistas sõltumatu kohus). Need olid demokraatlikud parlamendierakonnad. Kuidas saaksid tõetruud Itaalia ja Prantsuse ajaloolased neid hukka mõista? See tähendaks peale parteiliikmete ka hääleandjatele hinge lõikamist.
Mõni poliitik, kes faktidest ei hooli, võib seda muidugi teha. Eurokommunistlike parteide taunimisega on tegelenud vasak tiib, trotskistid ja punaterroristid, ja seda just demokraatlike reeglite omaksvõtu pärast 1960. aastail. Kes tahab kogu kommunismi häbiposti naelutada, paneb end mõnes mõttes Neljanda Internatsionaali positsioonile.
Kreeklaste kangelaslikku vastupanu Mussolinile ja Hitlerile on kõrgelt hinnanud Churchill jaka Hitler, kes õigustas sellega oma armee saamatust. Okupantidevastast võitlust juhtis suuresti Kreeka kommunistlik partei, kuidas saaksid kreeklased kommunismi kuritegelikuks proklameerida? Ei maksa asja labaselt politiseerida, nagu ei soovi seda teha Kreeka vasakvalitsus, ja just sellepärast, et on vasak. Ainult Kreeka must kolonel võiks Tallinna tulla ja teha kommunismile häbi-häbi!
Kommunismi tulevik
Mida toob 21. sajand? Paljude jaoks tähendab kommunismi mõiste praegu jälle sootuks midagi muud, midagi uut, midagi minevikulist, midagi hõllandlikku. Ehk ka Oudekki Loone jaoks? Ja see vihastab neid, kes ise või kelle omaksed on kommunismi teostuskatsete tõttu valusalt kannatanud. Mida valusamalt, seda rohkem vihastab. Tähendab, hinnangut juhivad emotsioonid.
Kas pole meil mõne kaikamehe kommunismivastasus sisult instinktiivne Vene-vaenulikkus? Teised jälle kardavad, et kommunism viib kopika taskust.
Varasematel sajanditel on igatsus õigluse, võrdsuse ja vendluse järele kandnud ka teisi nimetusi. On väidetud sedagi, et üleüldine robotiseerimine toobki tulevikus kommunismi. See oleks siis perspektiiv, mida ei suutnud ette näha Sir Thomas More, Tommaso Campanella ega krahv de Saint-Simon, rääkimata troikast Marx-Engels-Lenin. Aga võib-olla ei juhtu midagi erilist. Pole ka välistatud, et tulevad uued, mitmekümnemiljonilised massimõrvad. Mida ei tea, seda ei tea. Ja kui mõni ühendkoori dirigent jutlustab, et tema teab, siis valetab ta kas teadlikult või loogikavaegusest, pühast lihtsameelsusest. Kaasajooksikuil puudub kriitikavõime sootuks, nemad marsivad sinna, kuhu neid peibutatakse. Kas pole meil mõne kaikamehe kommunismivastasus sisult instinktiivne Vene-vaenulikkus? Teised jälle kardavad tõotatud üheõiguslikkust, tunnevad hirmu võrdsuse ees, kujutavad ette, et see viib kopika taskust.
Natsismiga, natsionaalsotsialismiga on hoopis primitiivsem lugu. Esiteks püsis see ideoloogia riiklikuna õige lühikest aega, ainult tosin aastat, teiseks säilis selle sisu enam-vähem ühtsena. Jah, täpselt vaadeldes on fikseeritavad mõned eri tendentsid (näiteks Ernst Röhmi vasakpoolsus ja krahv Claus von Stauffenbergiga seotud füürerluse-vastasus), kuid nende rakendamisüritused nurjusid ja igasugune teisitimõtlemine hävitati eos.
Objekt on kompaktne ja klaar, kindlalt hõlmatav. Keegi ei saa küsida: aga mida te natsismi all täpselt mõtlete? Jah, natsiideoloogia on rahvusluse kaudu tagasi viidav Napoleoni ajastuni, tormi ja tungi liikumiseni, õilsate romantikuteni, kuid juurtel on vähe seost kurjalillede veriste õitega. Samaväärne oleks süüdistada mõrvari esivanemaid kuni neljanda põlveni lapselapselapselapse roimades.
Segapuder ümber mõiste
Kommunismi mõistest on meil saanud tõeline segapuder. Praegu tähendab see paljude jaoks vana ja armast, igavest vaenlast Saatanat. Selle tegelase sisuks võib igaüks vabalt panna seda, mille järele käed vähegi kihelevad. Ühendkoor püüab luua muljet, nagu kiidaks kommunismiküsimuses eriarvamusel olev hääl heaks Nõukogude okupatsioonid, küüditamise ja massimõrvad.
Praegust tuleandmist kommunismi, Kreeka ja Oudekki Loone pihta blameerivad kõige rohkem just kunagised Saatana teenrid, endised kompartei liikmed, kes nüüd jultunult oma kunagist leivaisa mustavad. Siin on nii mõtlemis- kui ka naerukoht.
Ei ole kahtlust, et meie kultuuriareaali jaoks oli esimene kommunist Jeesus. Ses mõttes on peapiiskop Urmas Viilma süüdistus, et Loone suhtub Eesti ajaloosse ja rahvasse reeturlikult, ise reeturlik Jeesuse vastu. Ei ole vähimatki kahtlust, et meie tsivilisatsiooni esimene antinats oli Paulus, kes kutsus üles vast tekkinud kristlikku ideoloogiat levitama ka goide (mittejuutide) hulgas. Ses mõttes on vaimulike puhul igasugune rahvuslikkus kristlusele selja pööramine. Ja miks üldse tegeleb kirik poliitikaga? Seegi on Jeesuse õpetuse hülgamine.
Mis tasemel juhiti meil veel üpris hiljuti kaitsepolitseid, näitab praeguse riigikogu liikme ja endale kohalikku omavalitsusse tee rajaja Raivo Aegi õhku paisatud rüvetus: kas Oudekki Loone on rumal või lihtsalt Kremli häälekandja? Nõnda küsija kas puhub teadlikult üles kriminaalselt karistatavaid vihaemotsioone või pole tal aimu loogikast ega ajaloost.
See tundub olevat siiski üsna tavaline nähtus terves maailmas. Vähemalt väiksemat sorti rahvaste juures ikka uuritakse, mida maailm neist arvab ja kas üldse nende olemasolust teab. Mingi aeg tagasi lugesin ühte artiklit Sloveeniast, kus ahastati, et neid maailmas ei tunta. Selles artiklis muide toodi just Eestit näitena, kui osavalt on ennast maailmas tuttavaks tehtud. Tõsi, mõne rahva juures esineb see hullemal kujul. Ma ei ole küll erapooletu hindaja selles küsimuses, aga võrreldes soomlastega on eestlaste vastav harrastus üsna hillitsetud.gooligan kirjutas:See on vist eestlase psüühele kuidagi omane, et mitu korda päevas googeldatakse sõna "Eesti" erinevaid derivaate ja kui vaste saabub, siis tehakse uudis.
