www.militaar.net

Ega seda vähe laenu ka nii kergekäeliselt enam anta. Meil maamajal hüpoteek ja linnakorterit aasta ja paar kuud veel ainult maksta. Laitmatu makseajalugu aastakümneid. Aga pangast krediitkaarti enam ei uuendata - sissetulek väike.

Kriku kirjutas: ↑13 Dets, 2024 11:10 Jah - ning kuhu vaja sõita, oleneb konkreetse inimese vajadustest.
Inimene võib olla pensionär, .... .

Kui tuua valemisse lisaks "pensionär", siis ei pruugi isik sõltuvalt vanusest ja sissetuleku suurusest pankade silmis nii laenukõlbulik ollagi, et sellist 23 000eur maksvat lux elamist osta.

Pangad jälgivad laenuvõtja vanust laenu lõpu kuupäeva järgi ja 62 aastasele isikule võidakse määrata laenuperioodiks 5 või 10 aastat, mitte 25 aastat nagu noorematele.

Kui nüüd sellise korteri ostnud pensionäril on vajadus omada (arsti juurde sõitmiseks) autot, ja kui panga silmis tema laenukoormus suureneb ülemääraselt, siis liisuauto ostmise võib ta ära unustada.

Rebane11 kirjutas: ↑13 Dets, 2024 15:36 Ega seda vähe laenu ka nii kergekäeliselt enam anta. Meil maamajal hüpoteek ja linnakorterit aasta ja paar kuud veel ainult maksta.
Laitmatu makseajalugu aastakümneid.
Aga pangast krediitkaarti enam ei uuendata - sissetulek väike.

Kergekäeliselt (e. praktiliselt) ei anta 60 aasta piiril olevatele inimestele.
Panka huvitab inimese palgasissetulek, mitte muud sissetulekud või isiku varanduslik seis.
Tahad näiteks liisuga autot osta, siis sea oma majale hüpoteek, sest maavaldused tagatiseks ei kõlba.

Aasta algusest saati juba 59 lehekülge nuttu ja hala ja aasta pole veel läbigi. Krt. hästi panete!



Vahepeal siin käis jutt rahast ja pangast ja laenudest. Räägiks siis toreda loo mis minuga juhtus mingi hulga aega tagasi kui veel SW klient olin. Võib-olla olen sellest juba korra kirjutanud... aga kes see ikka siin neid vanu asju väga mäletab, eksju.

Nimelt kuna olen suur Coopi fänn siis igaks juhuks hoidsin ka vana Swedpanga konto alles. Mingi väike summa oli ka seal mis siis märkamatult vähenes kuni sai üldse otsa ja tiksus ka miinusesse vast heal juhul paar kuud. Siis ükskord avastasin, et lausa kinni pandud. Läksin siis otse kontorisse, passisin järjekorras meeletu aja ja siis teller ütleb mulle, et see kinnipanek olevat lausa minu huvides! Neli eurot ja sendid peale oli see summa mis nad verest välja lõi!
Ma siis ikka püüdsin küsida ja uurida, et kuidas siis see minu huvides oli, et konto kinni ja ma isegi Coopist ei saa ülekannet teha, et võlga ära maksta. Nagunii ei vahi pidevalt saldot ja millalgi ikka oleksin märganud, et miinuses ja ära maksnud. Sama joru, see pidavat olema minu huvides! Ma vist küsisin ka, et no mõelge nüüd ise, et kui jään teile siin mõned eurod või isegi mitukümmend võlgu, et kas te siis tõesti arvate, et ma ei suudaks seda kinni maksta koos intressidega? No ei jõudnud see asi tellerile mitte kuidagi kohale. Minul sai igatahes mõõt täis ja panin pillid lõplikult kotti! Kui 4+€ lööb sellisel suurel pangal nina umbe, siis peab asi neil kodus ikka täitsa kaka olema.

ps. Ja kui mul arvel rohkem raha oli, ei häirinud see kedagi...
Krooni ajal siis küsisin neilt 3000 krooni laenu, ei antud. Kui juba OÜ tegin siis järsku hakkasid mulle laene pakkuma. Ja mis te siis arvate, kuhu ma nad saatsin? Eks ikka sinna, kuhu saadetakse.

T.

Kui nüüd nuriseda, siis Elisa, kellelt olen aastaid ostnud mobiili ja internetiteenust kõmmutas mulle täna SMS-i. et kui liitun enne jõule, siis saan järgmise aastal koduinternetiteenust - 30 %. Peab vist kiirelt vana lepingu üles ütlema ja uue sõlmima või kuidas?

OLAVI kirjutas: ↑13 Dets, 2024 16:47 Kergekäeliselt (e. praktiliselt) ei anta 60 aasta piiril olevatele inimestele.
Panka huvitab inimese palgasissetulek, mitte muud sissetulekud või isiku varanduslik seis.

S....gi ei huvita panka su palk vaid palju reaalselt kontol numbreid ja nulle on. Mul on alla Eesti mediaanpalga palgasissetulek ning millegipärast pakutakse erinevaid laenutooteid (selle aasta parim oli lausa kuuekohaline ) ning mis loogika järgi? Vanust ka su poolt pakutud määras...
Ainus variant et on olemas ka muud sissetulekud ning varanduslik seis.

Walter2 kirjutas: ↑13 Dets, 2024 18:41

OLAVI kirjutas: ↑13 Dets, 2024 16:47 Kergekäeliselt (e. praktiliselt) ei anta 60 aasta piiril olevatele inimestele.
Panka huvitab inimese palgasissetulek, mitte muud sissetulekud või isiku varanduslik seis.

S....gi ei huvita panka su palk vaid palju reaalselt kontol numbreid ja nulle on. Mul on alla Eesti mediaanpalga palgasissetulek ning millegipärast pakutakse erinevaid laenutooteid (selle aasta parim oli lausa kuuekohaline ) ning mis loogika järgi? Vanust ka su poolt pakutud määras...
Ainus variant et on olemas ka muud sissetulekud ning varanduslik seis.

Jutt on ju kohalikust eluasemelaenust, mitte suvalistest laenutoodetest.
Eluasemelaen on eraldi laenutoode.

Kui numbrid seisavad niisama kontol, siis muidugi pakutakse müügiks "kinnisvara päikserannikul" ja on mullegi pakutud pangatöötajate poolt (hiljem õhumüügiks osutunud) megakasumlikke projektiosalusi.

Oleneb vast pangast. Suurematel arvutavad seda automaatprogrammid ja need laenupakkumised on alati klausliga et" pakkumine pole lõplik" või "maksimaalselt kuni". Kui klient õnge läheb hakatakse alles täpsemalt uurima. Käive on ka üks näitaja mis laenuvõimekust tõstab. Kui arvelduskontole tuleb ainult pinsiraha ja selle eest ostetakse külapoes süüa ei saa mingit laenupakkumist. Kui on mingi tõsisem summa ette näidata ja seda lihtsalt kontode vahel pööritada tulevad nii suured pakkumised et elusees ei jõuaks sellist laenu ära maksta

Üldiselt huvitab panka ikka pidev rahanire mis nende rahakotti suunduks. Seepärast antakse kerge käega pikki laenuperioode et intressitulu suurem oleks. Krediitkaarte üldiselt ka sest seal on intress sama nagu võtaks SMS-laenu. Nendega on pangal jälle see risk et kui liiga lahkelt jagada ja klient ära ei maksa võib kohus tuvastada et pole piisavalt põhjalikult laenuvõimekust kontrollitud. Siis läheb see häving panga kahjumisse sest kaartil tavaliselt tagatisvara ei ole.

Kui vanus juba selline on et pank laenu anda ei taha aga elamist oleks vaja soovitan ma küll vana head oü -tamist kasutada. Kui ettevõte on laenukõlbulik võib omanik ka 100 aastane olla. Kui tuleb mõte ära surra läheb pärijatele või hüpoteegi kaudu pangale. Pank ei kaota sellega midagi sest tavaolukorras hüpoteegiga 100 % rahastust ei saa. Mingi omaosa peab olema panga riskide maandamiseks.

Oü-le laenu võtmisel on see miinus võrreldes eluasemelaenuga, et pakutav amortisatsiooniperiood tavaliselt üle 10 aasta ei taha olla ja seega on igakuine makse oluliselt suurem kui sama summaga eluasemelaenul, mida antakse kuni 30-aastaseks perioodiks.

Laenuturul on veel see kummaline eripära, et ettevõtte omanikuna eraisikuna laenu küsides oled sa enamasti panga jaoks riskantne isik, seet su ettevõte võib ju feilida. Aga selles samas sinu ettevõttes töötavad palgatöötajad on oluliselt vähemriskantsed, sest “neil ju kindel palk”. Ometigi näeb ettevõtte juht/omanik palju pikemalt ette ja omab töötajatest oluliselt rohkem võimalusi negatiivseid stsenaariume ennetada. Palgatöötaja vaade on kuu aega ette ja sealt edasi aidaa.

vanahalb kirjutas: ↑13 Dets, 2024 21:12 Oleneb vast pangast. Suurematel arvutavad seda automaatprogrammid ja need laenupakkumised on alati klausliga et" pakkumine pole lõplik" või "maksimaalselt kuni".
Kui klient õnge läheb hakatakse alles täpsemalt uurima.
Käive on ka üks näitaja mis laenuvõimekust tõstab. Kui arvelduskontole tuleb ainult pinsiraha ja selle eest ostetakse külapoes süüa ei saa mingit laenupakkumist. ...

Swed konsultant ütles "täpsemal uurimisel", et eluasemelaenu puhul arvestatakse ainult laekuva palgaga ja ei pension ega metsamüügitulu ega abirahad/alimendid eluasemelaenu puhul arvesse ei lähe.

Eluaseme laen on ainult eluaseme ostmiseks ja seda laenu ei anta ka suvalise "suvila" nime all registris oleva hoone ostmiseks, kui see hoone ei ole elamuna kirjas.

Kui kliendil on muud tulud või laekumised, siis tuleb kasutada teistsuguseid laenuinstrumente, mis on suurema intressiga ja lühema tähtajaga.
Kui kuumakse on suurem, siis vastavalt väheneb ka antava laenu kogusumma.

Uudiseid meditsiinirindelt.

Nüüd on jälle hakatud suure hooga firmade jõulupidusid korraldama ja tänavatele vedelema jäänud väsinud hilised pidutsejaid korjab kiirabi üles ning viib EMO'sse.

Sellest on tekkinud EMO'de uste ette öised "joodikute elustamise" järjekorrad.
Vastavalt uuele korrale peab EMO maksma, iga ukse taga üle 1/2 tunni ootanud auto pealt kiirabile trahvi 600eur.

Täna öösel läks ühe EMO ukse taga ootanud kiirabiautodest trahviarvestusse 10 kiirabi, sest elustamine nõuab aega, trahvide kogusummaga 6000eur aga suuremad peod on alles ees.
(EMO töötajad peavad (igaüks eraldi) ka kõigi nende juhtumite kohta kirjutama seletuskirjad.)

Peaks vist korraldama kampaania, et iga peokorraldaja oleks vastutav külalise õnneliku kodutee eest, et medsüsteem täitsa kokku ei kukkuks?

Kiirabiautojuhid ise leiavad, et vilkuritega ei ole enam mõtet sõita, kui nagunii peab EMO uksetaga aega parajaks tegema.

On see mingi nali või , see trahv ?
Kui see nüüd tõele vastab , siis on aeg 2 naisministrit välja vahetada .

Arstiabi on Eestis paraku üldse üks naljanumber. Oli millalgi augustis, kui mingi kolmandik Tallinna kiirabiautodest ootas EMO ukse taga. Oli täiesti tavaline tööpäev (vist teisipäev?), ei mingit suuremat õnnetust, ei mingit haiguspuhangut. Lihtsalt juhuslik kokkusattumus, et sedasi trehvas. Aga mis saab siis, kui midagi suuremat juhtub, kui nt. 20-30 inimest korraga abi vajavad? Või lausa 200-300?

Nad on siis elavas järjekorras.

Just. Surnute registreerimise elav järjekord.