www.militaar.net

Mnjahh ... nende sensoritega on see kehva lugu, et see ei tee vahet lehmal, lapsel ja sõduril.
Piisab ühest vastu taevast lennanud kohalikust ja su toetus hakkab kaduma. Moraal kah.

Martin Herem kirjutas:Mnjahh ... nende sensoritega on see kehva lugu, et see ei tee vahet lehmal, lapsel ja sõduril.
Piisab ühest vastu taevast lennanud kohalikust ja su toetus hakkab kaduma. Moraal kah.

Sensoritega miinid saab teha nii, et nad deaktiveerivat ennast näiteks ühe ööpäeva jooksul. Seega on tõhusad sisse jälitavate vaenlaste vastu aga pole tõenäoline, et kohalikud elanikud vastu taevast lendavad. Sissid ju ise valivad marsruudi ja paigaldavad miinid.

Suurem tõenäolisus on, et kohalikud elanikud saavad surma vene vägede poolt paigaldatud miinidesse - nagu on praegu Ukrainas.

Üle 530 M1 oli saadetud 2006 lõpuks usasse tagasi remondiks.
Bradlyd võeti 2007 rindelt maha selleks ajaks oli üle 150 kaotatud ühiku .

siiruviiruline kirjutas:Üle 530 M1 oli saadetud 2006 lõpuks usasse tagasi remondiks.
Bradlyd võeti 2007 rindelt maha selleks ajaks oli üle 150 kaotatud ühiku .

Kas lihtsalt saadetud remondiks või lahingkahjude tõttu saadetud? Tead masinad vajavad mõnikord suure remondibaasi tasemel remonti ka rahuajal.

Üks tähelepanek veel ja see pole mõeldud Juhaniga vaidlemiseks.
Vähemalt kord kuus toimus meie vastutusalas kõrvalises piirkonnas plahvatus ... pommimeister eksis. Ja need olid meie poolt fikseeritud "õnnetused". Tont teab kas ja palju neid veel oli. Tõenäoliselt juhtus neid õnnetusi just päästikumehhanismi kokkupanekul.

Martinil on õigus. Kui isehakanud pommimeistrit hakkavad leiutama IEDsid, on suur võimalus lennata ise koos nendega vastu taevast.

Seega ma soovitan tehasetoodanguna valmistatud külgmiine, suundkildmiine, distantslõhkeseadmeid, ning sensoritega jalaväevastaseid miine.

Korralikus miinis (koos süütemehhanismiga) on elektroonika, mis tagab ohutu paigaldamise - näiteks viit sisse lülitamisest tööle hakkamiseni.

Aegajalt tasub statistikat vaadata, et kaineks jääda. Need numbrid on siit varemgi läbi käinud.

Aastatel 1944-53 toimus ENSVs 1870 rünnakut nõukogude võimu esindajate ja objektide vastu.
Neist:
1) 14 (alla 1%) sabotaaž
2) 21 (1%) rünnak kohaliku võimu vastu
3) 460 (25%) rünnakud sõjaväe, julgeoleku, aktivistide vastu
4) 615 (33%) rünnakud ladudele, kooperatiividele, poodidele, kolhoosidele
5) 760 (41%) rünnakud taludele, üksikisikutele
Rünnakud taludele ja üksikisikutele jagunesid oma sisult materiaalsete vahendite hankimiseks, kollaborantide ründamiseks ja küllap ka isiklike suhete klaarimiseks.
Kuid pange tähele ilmseid rünnakuid võimu vastu (3 esimest). Neid on alla 1/3.

ENSV territooriumil samal ajal tapetud nõukogude kodanike numbrid, on sama karmid. Aastatel 1944-53 tapeti ENSVs 1009 NL kodanikku.
Neist:
1) 45 (5%) Punaarmeelast
2) 51 (5%) Agenti
3) 122 (12%) NKVD / NKGB töötajat
4) 294 (29%) Hävituspataljoni võitlejat
5) 497 (49%) tsiviilkodanikku
Siin foorumis on minust teadlikumaid, kes võivad rääkida viimasest numbrist ja selles sisust. Mina tean ehk 50 lugu ja nendest 5 on tapetud küsitavatel asjaoludel. Peamiselt oli tegemist metsavendade rünnaku tunnistajatega. Kuid süütute tunnistajate tapmine, oli kindlasti erand mitte reegel. Kui neid tavaliselt tapetud oleks, siis oleks see number väga suur. Enamasti ei tapetud.
Nii või teisiti jääb pool metsavendade poolt tapetud isikutest tsiviilide hulka. Kas 4 esimest rida oma 512 inimesega on palju või vähe? 10 aasta jooksul tapeti 512 relvastatud vastast ... See arv tundub väike, kuid lugeda siin foorumis entusiastlikke avaldusi. Samas on see arv suurem ja kindlasti intensiivsem, kui ETA või IRA numbrid.

Kõik see muutub veel trööstitumaks, kui vaadata metsavendade kaotusi.
Aastatel 1944-53
1) 1494 (9%) tapeti
2) 9870 (60%) arreteeriti
3) 5255 (31%) legaliseerus (alistus soodsatel tingimustel)
Leedus toimus legaliseerumine lausa organiseeritult, sest liiga suurt arvu põrandaaluseid oli raske üleval pidada või alal hoida.
Ja nüüd teeme kaotuste võrdluse ...
Esiteks tuleb määrata VA. Kas see on koguarv 1009 või ainult relvastatud vastane. Ja teiseks, mis oli metsavendade kaotus? Kas ainult surnud või ka arreteeritud. Jätame legaliseerunud välja.
Ainult relvastatud nõukogude võimu esindajad vs tapetud metsavennad - 512 vs 1494 on 1:3.
Kui lisada metsavendade kaotuste hulka ka arreteeritud, sest need oli kaotatud võitlejad - 512 vs 11364 on 1:22
Kui ütleme, et kõik 1009 tapetud NL kodanikku olid vastase esindajad - 1009 vs 11364 on 1:11
Oleks võimalik veel numbritega mängida aga sellel pole vist mõtet. Aastate lõikes muutub kõik veel kirjumaks ja huvitavamaks, kuid hetkel pole see tähtis.
Ma ei taha nende numbritega välistada sissisõda või alavääristada metsavendi. Ma hoiatan kergekäeliselt pilvedesse mineku eest.
Allikas: Tannberg, T. 1999 Tuna nr 1.

Martin Herem kirjutas:Kui lisada metsavendade kaotuste hulka ka arreteeritud, sest need oli kaotatud võitlejad

Nii tapetute kui eriti arreteeritute hulgas on märkimisväärne hulk isikuid, kes ei tegelenud aktiivse relvastatud võitlusega. Kaotuste võrdlemisel tuleks IMHO alustada küsimusest, et kui palju oli Eesti metsavendade hulgas aktiivseid võitlejaid.

Martin Herem kirjutas:Jätame legaliseerunud välja.

Neist pandi ka osa hiljem istuma.

Martin Herem kirjutas:Üks tähelepanek veel ja see pole mõeldud Juhaniga vaidlemiseks.
Vähemalt kord kuus toimus meie vastutusalas kõrvalises piirkonnas plahvatus ... pommimeister eksis. Ja need olid meie poolt fikseeritud "õnnetused". Tont teab kas ja palju neid veel oli. Tõenäoliselt juhtus neid õnnetusi just päästikumehhanismi kokkupanekul.

Mis tähenda 2 asja:
1. pommimeistreid on vajalik kvaliteetselt välja õpetada juba rahuajal
2. kui lõhkelaengut ennast saab ka mujalt (talumehe väetiselaost), siis detonaatorid ja initsieerimise riistad peavad olema tööstuslikud. See tagab nii meistri korraliku ellujäämise võimaluse kui ka pommide töökindluse (kui vaja, siis pauk ka käib).

Et pommimeister ei eksiks.
Igasugu käepärastest vahenditest tehtud pommidega on suurim keerukus ja risk justnimelt töökindla süüteli valmistamine. Kui see on lahendatud, on kontrollitud ja endale ohutu paugu tegemine juba suhteliselt lihtne.

Kindla sihtotstarbega miinid nagu nt soomusevastased kumulatiivsed peavad olema tervenisti tööstuslikult valmistatud (tõsi, teatud oskustega on neid võimalik ka väiksemas töökojas valmistada). Teatud võtetega on ka tavalise, süütenöörile mõeldud detonaatori muutmine elektriliseks, kuid see jällegi eeldab täpset teadmist ja kogemust (mida saab ainult organiseeritud väljaõppega).

Kapten Trumm kirjutas:Igasugu käepärastest vahenditest tehtud pommidega on suurim keerukus ja risk justnimelt töökindla süüteli valmistamine. Kui see on lahendatud, on kontrollitud ja endale ohutu paugu tegemine juba suhteliselt lihtne.

Lisaks eelöeldule, enne paugu tegemist ei pruugi ju olla teada, kui suurt pauku tahetakse teha.

Martin Herem kirjutas:Aegajalt tasub statistikat vaadata, et kaineks jääda.

Jah, korralikku statistikat tasub analüüsida ja teha sellest järeldusi.

Kas aga nimelt see statistika näitab, et ei tasu aastal 2018 valmistuda ette sissisõjaks Eestisse tungiva vene vägede vastu? Vaevalt.

Aastatel 1939-1944 Eesti oli tegelikult okupeeritud. Aastatel 1940-1944 Eestil polnud oma kaitseväge, mis oleks saanud valmistuda ette sissisõjaks. Aastal 2018 Eesti pole okupeeritud, Kaitsevägi ja Kaitseliit on täitsa olemas - saaks teha ettevalmistusi tõhusaks sissisõjaks. Muidugi ainult osana Riigikaitsestrateegiat. Mina soovitan seda väga.

Olen ka nõus tegema Kaitseväega ühisõppuse. Kaitseväe kolonn (kollase märgistusega) sõidab Võrust Tartu kaudu Tallinnani. Vaatame kui suur osa kolonnist jõuab ringteeni ja mis on sisside kaotused.

Kapten Trumm kirjutas:Teatud võtetega on ka tavalise, süütenöörile mõeldud detonaatori muutmine elektriliseks, kuid see jällegi eeldab täpset teadmist ja kogemust (mida saab ainult organiseeritud väljaõppega).

Ma olen seda teinud ja ka õpetanud tegema. Ka terve elektridetonaatori valmistamist.

Elektridetonaator on aga väga odav, neid võib olla suur kogus peidikutes üle Eesti.

Igasugune organiseeritud riigipoolne toetus (ettevalmistus, koolitus ja väljaõpe) sissisõjale eeldab IMO mõttemallide muutust ikka väga kõrgel tasemel. Eriti sobiv oleks selleks kaasata KL. Altpoolt isehakanud korras initsiatiiv satub varsti neljatähelise lühendiga ametiasutuse huviorbiiti ning see lõpetatakse kiiresti. Relvapeidikute tekitamine üle riigi - selleks ei olda lihtsalt valmis (loe: õudusunenägu teatud seltskonnale). Ning kui sissisõda ei mahu kuidagi NATO kaitseplaanidesse siis seda ka ei arendata mis ongi kõige reaalsem põhjus miks sellega ei tegeleta. Lõhkine küna igatepidi.

Walter2 kirjutas:Ning kui sissisõda ei mahu kuidagi NATO kaitseplaanidesse siis seda ka ei arendata mis ongi kõige reaalsem põhjus miks sellega ei tegeleta.

Nimetame seda siis eriüksuste tegevuseks vaenlase tagalas.

Juhanil on õigus - tulebki ettevalmistada.
NATOt või tänast "strateegiat" ei ole küll põhjust süüdistada.