www.militaar.net

viimane oli hea.

tegelikult tuleks õppustel meestelt igasugused vidinad ära korjata ja öelda, et vaikselt peab olema.

Gfreak kirjutas:viimane oli hea.

tegelikult tuleks õppustel meestelt igasugused vidinad ära korjata ja öelda, et vaikselt peab olema.

Eks see ole nii ja naa. On näituseks töölepinguid, kus sees 24/7 kättesaadavuse nõue.
Isiklikult pooldaks ma "räägi inimesega" meetodit. Kui see ei aita siis on veel olemas "inimene teeb kätekõverdusi" meetod. Kuigi see, et telefon on metsas maksimaalselt värisemise peal, võiks küll kuidagi pähe taotud olla.

Pirr kirjutas:

Medusa kirjutas:pakun et plastpudel ei pea 7.62 kaliibrist tulenevale rõhule vastu, .22LR padrun on väga väike ja rohtu ka väga vähe. Pudeli asemel võiks mõelda siiski päris summutile, mida saaks siis vastavalt vajadusele kasutada.

Hmm, võib-olla on sul õigus . Oletame aga, et kasutab grammike suuremat 1500ml pudelit ja lisaks otsas olevale augule, kust kuul läbi lendab, on ka pudeli külgele mõned pisikesed augukesed tehtud, oleks sellisest odavast ja robustsest lahendusest abi? Päris summuti oleks muiudgi kõige parem aga tõenäoliselt pole neid võtta, vähemalt piisavas koguses mitte, et kõigile jaguks.

Plastpudelit on proovitud 7,62 AK-le. Lööb pudeli ribadeks.
22LR-iga olen ise katseid teinud. Pauku oluliselt ei summuta, küll aga moonutab. Käib väga vali ja hele "TOLKS!". Mingist laskmise täpsusest ei saa paraku rääkida, kuna sihtidagi ei õnnestu. Pudel on ju jäme ja varjab sihiku ära. Usutavasti muudab pudelipõhi ka kuuli trajektoori ja pisut kuuli lömastades, halvendab selle stabiilsust.
Kokkuvõtteks - plastpudel summutiks on teema neile, kes on liiga palju Steven Seagali filme vaadanud.

ei ole, ei ole!

plastpudeli sisse tuleb panna kuulist natuke suurema läbimõõduga toru. sinna puurida augud. keerata terasvilla rulliks selle ümber ja siis kõik see krempel pudeli sisse ja raua otsa toppida. siis summutab.

aga näiteks maximi summuti oli kambritega lahendatud.

Gfreak kirjutas:ei ole, ei ole!

plastpudeli sisse tuleb panna kuulist natuke suurema läbimõõduga toru. sinna puurida augud. keerata terasvilla rulliks selle ümber ja siis kõik see krempel pudeli sisse ja raua otsa toppida. siis summutab.

aga näiteks maximi summuti oli kambritega lahendatud.

Ma olen kunagi ammu teinud püstoli jaoks summuti, aga ei tulnud meeldegi kasutada pudelit. Toru on ju leiutatud.

jah, aga mina rääkisin low tech lahendusest. aga tõesti, püsiv summuti on sobiv torust ehitada, ja siis võib sihiku isegi summuti peale aretada.

mutionu kirjutas:

Gfreak kirjutas:viimane oli hea.

tegelikult tuleks õppustel meestelt igasugused vidinad ära korjata ja öelda, et vaikselt peab olema.

Eks see ole nii ja naa. On näituseks töölepinguid, kus sees 24/7 kättesaadavuse nõue.
Isiklikult pooldaks ma "räägi inimesega" meetodit. Kui see ei aita siis on veel olemas "inimene teeb kätekõverdusi" meetod. Kuigi see, et telefon on metsas maksimaalselt värisemise peal, võiks küll kuidagi pähe taotud olla.

Ajateenistuses: metsas rakmed kolisesid, pumpasid. Töötas. Laagridistipliini tuleb loomulikult ka soodustada;)

KOHALIKU SISSIJAO VARITSUSTEGEVUS

Siin sõna ”sissi” tähendab väikeüksust, mis
- on sõjaväestruktuuri osa ja selle alluvuses
- kandab sõjaväe vormi (voib olla natukene erinev) ja tunnusmärgeid
- tegutseb koordineeridult ametliku võitlusülesande täitmiseks
- võitleb peamiselt hajutatul võitlusviisil väikeüksuseina
- võitleb vaenlase tagalas või külgpoolel mingi suure tee suunal
- on võimeline tegutsema vaenlase tagalas iseseisvalt mitu kuu aja
- peamine märgiobjekt on vaenlase hoolduskolonnid
- andab edasi ka luureteadeid tagalast
- on alakaalukas vaenlase suhtes
- relvad ovad peamiselt lõhkeaineid ja miineid
- õhkab miinid ja laengud kaugelt ja laseb kaugelt (snaiprid)
- kasutab automaadi ainult enesekaitseks ja koondrünnakul
- kasutab tõetusala ja materjalipeidikuid hoolduses
- maskeerib iseenda, tugipunkti ja vahendid eriti kopteri ja soojuskaamera vastu
- ei lähe vaenlasega otsustavale lahingule
- kasutab efektiivseid taktikaliseid metoodeid
- kasutab ilmastikuoluid oma tegevuse kasuks
- julgestab alati oma tegevuse
- rühma tegevusala on umbes 5 x 10 km2
- võitlusmetood on ”löök ja kadumine”, ”strike and disappear”

Iseseisuv väikeüksus on näiteks rühm, mis on kohaliku kompanii osa.
Kompanii andab võitlus- ja luureülesandeid ja materjalitõetust ja meditõetust.
Rühm ka võitleb tihti jao põhjal ja jaod kolme mehe patrulli põhjal.
Võimekas väikeüksuse sissitegevus on väga kuluefektiivist,
tuleb odavalt suured kaotused vaenlasele ja väiked omad kaotused.
Suur tõenäolisus üle sõja ellu jääda on eriti väikeüksuses sissitegevusel.
Väikeüksuse juhatajal peab olema kõva karakteer ja tahtejõud,
et üksus võitleb iseseisvalt ja efektiivselt pikka aja ilma ülema juuresolekud.
Väikeüksuslane (sissi) on alati ettevaatlik.
Kui vaenlane nägeb tema, nii ta on natukene ebaõnnestunud.
Selle ettevaatlikkus nägyb kõiges taktikas, näiteks patrulli varitsuses tee kõrval.
Põhimöte varitsuses külgmiiniga ja kaugeõhkimise komplektiga on alla:


Kolme mehe gruppi varitsus tehakse tee kõrval peamiselt öösel.
Miinid monteeritakse öösel ka päeva jaoks.
Varitsuse võib teha ka päeval, eriti kui kasutusel on kaugeõhkimise komplekteid,
aga õhkamine traadiga on päeval väga ohtlik (traat võib olla ainult 50-100 m pikk).
Relv on külgmiin, mis on suunatud teel umbes ühe meetri kõrgusele ja 10-30 m kaugusele.
Miin õhkatakse raadioteel kui sihil on sobiv tank.
Kaks meest, gruppi juhataja ja õhkaja on koos ja kaugemal kolonni saabumise suunas on vaatleja/julgestaja.
Tema ilmutab, kui hea märk saabub, näiteks taskulampiga, kus on erinevaid värveid.
Võib olla ka muid valgussignaaleid kui tanki saabumine.
Vaatlejal on kildmiin, mis võib õhkada raadioteel., kui vaenlane ründab jalgsi.

Tegevusalale on tehtud ka pettejälgeid, eriti talvel ja kui vaenlasel on jäljekoer kaasa.
Pauku järgi mehed eemalduvad rebasehaaki kaudu järelvaritsusele jälgijaid vastu.
Kui on jäljekoer, nii koht peaks olema tuule alla.
Miin on kildmiin (torumiin, suundkildmiin või miinipilduja mürsk),
mis õhkadakse eriti ligidal jäljekoera.
Kui üks vaenlase jagu järgib, nii miin võib haavutada terve jagu.
Selline varitsus lisab sissihirmu.
Ühe kolme mehe gruppi tegevusala tee kõrval on umbes 1000-1500 m pikk.
Kolme mehe grupp tekeb ühe öö jooksul 2-3 varitsust.
Kui igal korral tuleb üks tank hävitatuks, nii kokku 2-3 tank ja kokku terve jagu 6-9 tanki.

Kui objektitee oleks väike, nii pauk võiks olla ka truupi õhkamine lõhkeainega momentil,
kui üks tank on kohal.
Kaotuse lisaks see viivitab samas kolonni.

Käsil olevas VG võitluses on üks kohalik sissijagu, mis võtab vaenlase kolonni vastu esimeseks.
Oleks hea, et see hakkab võitlema kohe riigi piirilt.
Terve kolonni ruudil peab takistama kolonni.
VG jõudud on väiked ülesande täitmiseks.
Oleks hea, et VG struktuuris oleks kaks kohalik jaod.
Esimene hakkab tegutsema riigi piirilt ja teine tee nr 2 algusest.

kas miinivaritsusel on mõeldud ka sellele, et vastasel võib olla öövaatlusseadmed jne, kas on tehtud näiteks punkrid:



näiteks midagi sellist, sellisest august saab varitseja oma laksu ära anda, kerida juhtmed kokku ja jääda ootama.
sellise punkri kaevab valmis 4 tunniga, ilmselt pakub ka mingit kaitset kildude eest.

Juhul kui miinivaritsus teostatakse juhtmetega lähedal vaenlast, nii mingisugune "punkri" on hea asi - mitte ainult öövaatlusseadmete tõttu vaid ka sellest lähtudes, et vaenlasel on kombeks tulistada pärast pauku igas suunas.

Lähedal olevast "punkrist" pole eriti lihtne eemalduda.

Oleks suurepärane kui selle paugu saaks teha kusagilt poole kilomeetri kauguselt - ka seal on hea kasutada termokilet ja mõõndamisvahendeid.

Külgmiini komplekt võimaldab punkri tees 200m kaugusele ehitada. Raadioga lõhkamisest me esialgul veel ei unista. Kildmiiniga,
19kg kaaluva "televiisoriga" saab 350m.
Punkri asukoha saab valida ootamatusse kohta, ei pea selles suunas olema kust pauk tuli. Soojuskaamera, killu ja ülesõidukindlana võib see kasvõi tee ääres olla, kui on teravmeelselt maskeeritud.

Punkrist eemaldumine on ohtlik aga veel ohtlikum on ilma punkrita olla ja nii vastase rauapilv vastu võtta. Pealegi võib juhtuda, et vastast oodates leitakse miinioperaator katmatuna kopteri soojuskaameraga üles nii, et siss ise ei teagi, et teda vaadeldakse ja sihitakse Buratinot välja.
Peale pauku ei peagi punkrist eemalduma, kui asukoht on leidlikult valitud. Sinna võib jääda kasvõi päevaks ja alles öösel vaikselt ära minna. Ümber pandud miine ja 500 meetrit eemal jälgib olukorda pooljagu, mis, kui vaja, julgestab, või tõmbab tähelepanu endale.
Samu punkreid peaks olema ka eksitusalal, et tuleüllatusi korraldada ja sinna saab ka haavatud mitmeks päevaks ära peita, kui on seal toitu ja vett.

kert122 kirjutas:kas miinivaritsusel on mõeldud ka sellele, et vastasel võib olla öövaatlusseadmed jne, kas on tehtud näiteks punkrid:

näiteks midagi sellist, sellisest august saab varitseja oma laksu ära anda, kerida juhtmed kokku ja jääda ootama.
sellise punkri kaevab valmis 4 tunniga, ilmselt pakub ka mingit kaitset kildude eest.

Punker on alati hea olla vähemalt tagavaraks.
See võidakse ka julgestada kildmiinidega, nagu Sven kirjutas.
Kui vaenlane saab teada, et keegi on likidal, nii võib tulla probleem.
Jäljekoer leidab lihtsalt punkri.
Soojuskaamera vastu võib maskeerida ka.
Inimese pea on kõike soojem koht ja siin nägu, mis on nähtaval.
Alla on pilt, kus on ”täismüts”? näo jaoks.
See on ka katte külma vastu ja samas peab sooja sees.
Kõike lihtsem on avastada liikuva inimese.
Proovime üks kord talvel (pakane, lund) soojuskaamera maastikul.
Umbes 200-300 m kauguselt, kui ei olnud liiklust, nii ei avastanud keegi.
Suvel on raskem avastada, kunas looduses on mitu soojad kohad öösel ka.
Eri materjalid paistavad erinevas kontrastis soojuskaamera piltis.
Kui on valgusvõimendi kasutusel, nii jälle liiklus avastab.

sven kirjutas:Peale pauku ei peagi punkrist eemalduma, kui asukoht on leidlikult valitud. Sinna võib jääda kasvõi päevaks ja alles öösel vaikselt ära minna.

Õige.

Juhani Putkinen kirjutas:
On väga hea mõelda igasuguste IEDte peale - aga ilmselt on parem mitte kirjeldada neid täpselt siin avalikus foorumis. IED ja veel paigutatud nii, et seda pole lihtne leida on suurepärane relv.

IED-d ei pea hakkama välja mõtlema siis kui vaenlane juba platsis on. Parim variant oleks kui kasutatakse tööstuslikult toodetud just selleks otstarbeks mõeldud osasid. Võib-olla ongi parem teha just reklaami ja oma olematu võimekus üles puhuda lootuses, et see võimalikku vaenlast veidi tagasi hoiab. Tööstus võiks jõudu katsuda ka mingi M93 lihtsustatud variandiga kui miin peidetakse metsa ja vaenlast on oodata tee pealt. Sissidele oleks vast mõeldav ka selline variant, kus ühest otsast kinnine metalltoru kaevatakse maasse sobiva kaldega ja kõige alla paigutatakse paiskelaeng. Huvitav oleks teada kui suurt kasulikku koormust võiks suht lühikese toruga paarikümne meetri taha saata. 10-20 kilose lõhkeainega saaks juba arvestatava paugu teha. Kui kaitseliidu territoriaalset tegevust hakatakse nüüd rohkem tähtsustama, siis saab ju kõik tuttaval maastikul ette valmistada ja läbi harjutada.

planet64 kirjutas:Kui kaitseliidu territoriaalset tegevust hakatakse nüüd rohkem tähtsustama, siis saab ju kõik tuttaval maastikul ette valmistada ja läbi harjutada.

See on Kaitseliidu kohalike üksuste suur eelis, et nad tunnevad oma vastutusalalt iga "kive ja kännu". Nad võivad harjutada rahuajal varitsusi igasugustesse kohtadesse ja vajadusel lihtsalt teostada kiiresti juba varem harjutatu.

Kaitseliitlased lihtsalt lähevad raisku tava jalaväelastena visatuna kuhugi võõrasse alasse.

Neid tava jalaväelasi on vaja valmistada ette piisavas koguses kutsudes eestlasi oluliselt suuremas ulatuses aega teenima ning kordusõppustele.