www.militaar.net

Loomulikult sõltub tehingu hind ka kliendist. Kui hästi meelde tuletada - need soodsad F-16 pakkumised sai Poola vastutasuks USA raketikilbi rakettide oma territooriumile paigutamise eest. Ja kui mitu tiiru seal nende lepingueelnõudega edasi tagasi käidi, kuni sellised tingimused saadi ja jänkidele rakettide paigaldamiseks luba anti.

Kui viitsisid ka ise lugeda - Jordaania sai oma F-16 diili peale Iisraeliga rahulepingu sõlmimist.

Portugalile maksti Asooridel asuva sõjaväe baasi rendi eest. Hm, ja teine ports mis nad said - oli vanaraud äravedamise hinna eest. Ise pidid korda tegema ning selleks kommertshinnaga varuosad ostma.

Sellistes tehinguis on hind tõesti teise või kolmanda järgu küsimus.

Bulgaarlased või rumeenlased oleksid võinud (või võivad ka praegu) Washingtoni vahet sõeluda nii palju kui tahavad - märgatavaid soodustusi neil vaevalt et välja õnnestub kaubelda. Sest USAl pole neilt midagi vaja.

Iseloomulik oli aga Bulgaaria tehingu juures see, et lennukid ise ei maksa lepingu järgi midagi. See $400M tuleb neil välja käia just väljaõppe ja oskusteabe ja lennukite käigushoidmise (ilmselt samuti varuosade) eest.

Kuna jänkidel pole plaanis Eestisse raketitõrje kilbi osi paigaldada, ega ka ühtegi muud baasi rentida - ma arvan et mingist "sõbrahinnast" meie hanke juures ka ei maksa unistada. Pigem vastupidi - kuna soovitakse, et me oma riigikaitse ülesehitamisel panustaksime pigem muudesse valdkondadesse, siis saaks praeguse küsimise peale samuti vägagi soolase hinnapakkumise.

Kuid olukord võib oluliselt muutuda näiteks 5 või 10 aasta pärast

Ma arvan, et Eesti on teatud suurriikidele vägagi vajalik liitlane, mitte sõjaliselt, aga püshholoogiliselt. Senikaua, kui Eesti vehib täie eest Afganistanis, ei saa Euroopa suuremad riigid vaikselt viilida ja koalitsioonidel taburetti alt sikutada (viide Saksamaa tegevusele Afganistanis).

Kui positivistlikumalt mõelda, siis kas on tingitumata vajalik USA-st midagi saada? Ma ise mõtlesin, et Euroopas on küllalt riike, kus tehnika kärpimise käigus pannakse kinni terveid baase ja kõrgelt kvalifitseeritud lendurid ja maapealne personal saab lihtsalt kinga? Kas oleks võimalik leida sellisest seltskonnast endale tuumik, kes asub tegelema ÕV väljaõpetamisega? Ma arvan, et hävituslendur vabatahtlikult metsavahi piloodiks ei hakkaks, makstagu seal palju tahes. Prestiizi ja ego küsimus.

Tsiili käitus teatud mõttes ärimehena. Ostis jänkidelt portsu uusi lennukeid ja koos sellega ka teabe. Järgmisena ostis Hollandilt kasutatuid, makstes murdosa esimese tehingu lennuki hinnast (ca 15%).

Iseloomulik oli aga Bulgaaria tehingu juures see, et lennukid ise ei maksa lepingu järgi midagi. See $400M tuleb neil välja käia just väljaõppe ja oskusteabe ja lennukite käigushoidmise (ilmselt samuti varuosade) eest.

Selles pole mitte midagi erilist. Nagu ma eespool ütlesin, siis tunnid täis lennanud F-16 hind AMARCis võrdub nulliga ja selliseid tehinguid on ka teisi. Umbes 10 miljonit USD maksab struktuuriline remont (et kestaks veel min 3000 tundi), mootori remont (seisukorra viimine tasemele "null töötundi"), radari uuendamine, kabiini uuendamine jms.

Oled osav mees ja asja jagad, siis on nagu ehitusega - kui tellid "võtmed kätte", maksad 1,5 korda rohkem, kui tellides ise vajalikud alltööd ja sobitades need omavahel kokku.

Lennuk pole palju erinev kui auto. Vahe on selles, et automehhaanikuid on palju võtta. Kui sa võtad uue keskklassi auto täisteenusliisinguga, siis maksab sinu sõidukilomeeter kordi rohkem kui võttes nt 10a vana auto, tehes ja hoides teda hästi korras. Ega arvuliselt mõõdetavas sõidukvaliteedis ju vahet pole, inimesi veab samapalju ja konditsioneer puhub külma ka. Lihtsalt kui ego kannatab - polstrid võivad olla ju määrdunud või disain vanamoeline...sõidud saab tehtud mõlemaga.

Ära unusta seda, et kui me osatme USAs toodetud lennukeid, siis on igal juhul vaja ka USA nõusolekut. Ükskõik, kes see müüja ka ei oleks

USA müüa ei taha? Tundub, et Rootslased müüksid hea meelega.
http://www.postimees.ee/?id=131200 Lisaks, on ju üldteada, et nad üritavad oma Gripen'eid nii või teisiti igale poole müüa kuhu saavad.


Rootsi peab Soome, Norra ja NATOga nõu Põhjamaid hõlmava õhuseiresüsteemi üle, kaitseministri Sten Tolgforsi sõnul võiks see ulatuda Baltimaadeni välja.

Rootsi minister rääkis Dagens Nyheterile, et plaani peaeesmärk on Põhjala õhuruumi valvesüsteemi tõhustamine ja ühiste lennutreeningute arvu suurendamine.

Tolgforsi sõnul on täiesti võimatu selline olukord, kui Rootsi lähistel satub sõjalisse konflikti ainult üks riik, vahendas STT.

«Rootsi ei jääks tegevusetuks pealtvaatajaks, kui mõni naaberriik Põhjalas või ELi liige satub kriisi või teda rünnatakse. Oletame, et ka teised maad ei jää pealtvaatajateks, kui Rootsi peaks sattuma raskustesse», rääkis Tolgfors.

Rootsi parlamendis kerkis kaitsepoliitika täna jõuliselt esile. Opositsioon kritiseeris valitsust riigi sõjalise neutraalsuse kadumise pärast.

Keskkonnapartei pidas eriti murettekitavaks, et Rootsi põhjaosas toimusid hiljuti NATO riikide sõjaväeõppused.


Peale nädalavahetusel tehtud "uurimistööd", olen ka mina veendunud, et eskadrilli jagu hävitajaid me endale mitte kuidagi hetkel lubada ei saa. Kui keegi just tasuta koolitust, lennukeid jne jagama ei hakka, siis ei saa. Küll aga olen veendunud, et saaksime (isegi siis, kui ostame täiesti tulitera uued lennukid) endale lubada 3-4 hävitajat. Arvestades meie praegusi kulutusi ning võimalust, et saaksime õhuturvet hakata ka eksportima, tuleb meile põhimõtteliselt see tehing lausa tasuta kätte. Kui tasuta kätte, siis suudame seda ka praegusel kitsal ajal endale lubada. Perspektiivis 10 aastat, suudaksime koheselt alustades omandada endale vajalikud kogemused, teadmised ning baasi k.a. lennukid! Milline reaalne võimekuse tõus!!
Nüüd mõelge praegusele "tegevusetusele" ning mis toimuma hakkab. Lennukeid meil pole. Õhuturbe leping on kuni 2018. Kuskil 2016/2017 hakatakse otsima palavikuliselt, mida teha edasi:
a) pikendatakse edasi õhuturbe lepingut - lihtsaim viis ning arvatavasti nii ka üritatakse teha
b) luuakse enda oma õhutõrje "võimekus" keskmaa rakettide näol - ostetakse 2-4 kompleksi (puhas spekulatsioon) ning promotakse nagu Mistralite puhulgi (juba ette teada fakt), et nüüd on õhk kaitstud...me kõik teame, et kuigi keskmaa õhutõrje on vajalik ei saa see kunagi olla piisav
c) hakatakse silmad punnis "looma" lõpuks oma lennuväge

Loomulikult on mu plaanis nõrgad kohad - egas täna otsustades meil kohe lendamise võimekust ei teki. Aga täna otsustades võiks see võimekus meile tekkida juba paari aastaga ning seejärel on meil järgmised 8 aastat reaalne võimekus põhimõtteliselt sama kuluga ning 2016/2017 ei tekigi mingit järjekordset "mida me nüüd küll teeme" situatsiooni.
Lisaks ka moraalse krediidi tõus kodus ning ka rahvusvahelisel areenil.

Keskmaa ÕT rakettidega ei ole võimalik mingit õhuturvet teha. Õhuturbe protseduuride hulka käib ka kahtlase obekti visuaalne tuvastamine, mida maa pealt pole võimalik teha ühegi meetodiga, kui sihtmärk just selge ilmaga 50 meetri kõrguselt üle vaatluspunkti lendab. Ja lennuki tüübist polegi alati kasu, sest mäletatavasti on ka NATO kasutuses vene tehnikat ning viimasel ajal on moodi läinud igasugu raskesti märgatavad hallid riigitunnused hallil lennukil, mida paari km kauguselt enam binokliga ei näe.

Õhuturbeks on ikkagi vaja lennukeid ja selliseid, mis suudaks pidurite päästmisest rajal paari minutiga tõusta 10 km kõrgusele. Kui territoorium oleks sügavam, siis saaks ehk hädaga ka treeninglennukitega hakkama (on rohkem aega kõrgust koguda). Muidu on ju treeninglennuki kiirusdiapasoon selline, et selle ajaga, kui ta võtab kõrgust, lendab reisilennuk Narvast Tallinna, sõjalennukist rääkimata. St vajatakse minimaalselt Mach 1.6 kiirusklassi masinaid.

Õnneks on niipalju (vähemalt nii tundub) terve mõistus võitnud, et igasugu L- ja muude tähtedega algavatest kahekohalistest "õhuturbehävitajatest" keegi eriti tõsiselt ei räägi. Hea seegi. Muidu pannakse hävituslennukite (mis minu arust on EV-s paratamatus) tee kinni argumendiga "aga teil juba on". Enne juba külma sõja aegsed Phantomid või MiG-21'd, nendest on vähemalt rahuaja ülesannete täitmiseks rohkem kasu oma paremate lennutehniliste näitajate poolest.

Mis puudutab seda visuaalse ID vajadust, siis tegemist pole teps mitte mingi anakronismiga elektroonika jalus, vaid nt konflikti algfaasis võib vastane vabalt sulle lõksu korraldada - korraldab sulle nt mingi militaartransponderiga reisijaid täis reisilennuki sõjaliste objektide suunas tulema, mis raadiokutsungitele ei vasta. Kui su keskmaa ÕT selle alla põrutab, ongi ajend sõda alustada olemas - natsid tulistavad vene tsiviillennukeid. Selleks on vaja kahtlaste objektide juurde kohale minna ja vaadata, kes see siis tuleb - vahest tuleb Il-76D dessantnikega, mis on aerofloti värvides või vahest tuleb sõjalennuki pähe reisijaid täis tsiviillennuk.

Meenutame siinkohal kasvõi KAL 007 ja USS Vincennes'e lugusid. Meie oludes võib selline viga tähendada sõda.

Keskkonnapartei pidas eriti murettekitavaks, et Rootsi põhjaosas toimusid hiljuti NATO riikide sõjaväeõppused.

Kas ma olen ainuke, kes arvab, et rohelised on riigikaitse saboteerijad?

b) luuakse enda oma õhutõrje "võimekus" keskmaa rakettide näol - ostetakse 2-4 kompleksi (puhas spekulatsioon) ning promotakse nagu Mistralite puhulgi (juba ette teada fakt), et nüüd on õhk kaitstud...me kõik teame, et kuigi keskmaa õhutõrje on vajalik ei saa see kunagi olla piisav

Selle vastu ma siin pirisengi, et millegi ostmise järel levitatakse Eestis avalikult soovunelmaid tõe pähe. Vaenlast sellega ei peta, nad teavad nagunii, mida me suudame ja mida mitte. Küll avastavad kaugmaaradarid samu asju mis keskmaaradarid ja küll Mistralid panevad õhuruumi lukku. Rahvas pole midagi nii loll, internet on avalik hüve. Olen lihtsalt lugenud läbi enamiku avaldatud riigikaitse-alaseid artikleid ja näha on, et viimastel aastatel on nt ajalehtede kommentaariumites märgata tuntavat teadlikkuse tõusu. Just selles mõttes, et enam ei halata, kuidas dessant vallutab kahe minutiga, vaid räägitakse - vaja on seda, seda ja seda. Kui keskmine Eesti inimene teab juba umbes, mis on probleem ja mida vaja on, siis pole niisama lihtne igasugu palgaarmee ja muud jama-teemasid pähe määrida.

Qtec kirjutas:USA müüa ei taha?

ma ei ütleks, et müüa ei taha. Lihtsalt hind ja tingimused võivad olla vägagi erinevad. Ka ühele ja samale ostjale veidi erinevatel aegadel

Millegipärast on mul kahtlus, et Ämari rekonstrueerimine, keskmaa õhutõrje hange, uute radarite ost ja kõik muu selline on lihtsalt ühe keti lülid, mille ots viib ka kuhugi ookeani taha kasutatud lennukite hoiuplatsile

Aga eks see teema lõppeb jälle seal "usun - ei usu" temaatikas, aga veidi jälle mõne mehe sõnavõtte meelde tuletades:

Aaviksoo lubab oma hävituslennukeid

Eestil on kindel kava hakata aastast 2018 koos Läti ja Leeduga iseseisvalt Balti õhuruumi turvama, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo Delfi ja ETV24 ühisprojekti raames toimunud online-intevjuus vene lugejate küsimustele vastates.

Aaviksoo sõnul on olemas selgepiiriliselt püstitud ülesanne esitada aastaks 2010 koos Läti-Leeduga ühine strateegiline kava Balti riikide õhuruumi turbeks, vahendab Delfi.

"See jätaks vastava otsuse langetamisel piisavalt aega meeskondade ettevalmistamiseks ja (hävitus-toim)lennukite omandamiseks, et alates aastast 2018 saaks alustada iseseisva Balti õhuruumi patrullimisega," teatas kaitseminister lugeja küsimusele vastates.

Aaviksoo hinnangul võib see nõuda Eestilt 10-15 protsenti kaitse-eelarvest. "Me peame tõstma oma panust, sest ega meie NATO partneridki siin tasuta ei lenda."

http://www.arileht.ee/uudised/429085?lk_id=831

No need Aaviksoo sõnad on muidugi meelt ülendavad, hoolimata minu skepsisest lõunanaabrite vastu.

Samas, miks ei võiks me siiski kasutada hetke olukorda ära k.a. seda, et lõunanaabritel pole veel hetkel midagi ning meil oleks töötav süsteem olemas aastaks 2018 ning lätlased-leedukad aga pritsivad pappi

Qtec kirjutas:Nüüd mõelge praegusele "tegevusetusele" ning mis toimuma hakkab. Lennukeid meil pole. Õhuturbe leping on kuni 2018. Kuskil 2016/2017 hakatakse otsima palavikuliselt, mida teha edasi:

Läti ja Leedu volitasid Eestit viima läbi uuringu(d) kaasates välis nõuandjaid, et missugune saab olema õhuturbe lahendus ja sellel suunal tegevus ka käib. Ka avalikult ju on seda piisavalt mainitud, see peaks siis 2011 valmis olema.

a) pikendatakse edasi õhuturbe lepingut - lihtsaim viis ning arvatavasti nii ka üritatakse teha

Pikendamisest pole enam juttu, 2018 ongi juba pikendatud, algselt oli NATO air policing lühemaks ajaks mõeldud.

b) luuakse enda oma õhutõrje "võimekus" keskmaa rakettide näol - ostetakse 2-4 kompleksi (puhas spekulatsioon) ning promotakse nagu Mistralite puhulgi (juba ette teada fakt), et nüüd on õhk kaitstud...me kõik teame, et kuigi keskmaa õhutõrje on vajalik ei saa see kunagi olla piisav

Keskmaa ÕT näol pole küll plaanis olnud mingisugust air policingut sellega asendada.

c) hakatakse silmad punnis "looma" lõpuks oma lennuväge

Põhimõtteliselt see nii arvatavasti lähebki, sest miinimumnõuetele vastav Quick Reaction Alert tuleb siiski luua(muideks ka Õhuväe lehel on selline asi isegi kirjas). Seda tehakse kolme Balti riigiga koostöös. Mis ei tähenda, et hangitakse mingid 4 lennukit kuhugi Leetu. Pigem hangitakse 12 lennukit ja igale riigile läheks 4 lennukit. Võimalikult palju üritatakse muidugi koos teha, et kulutusi minimaalsel tasemel hoida

Eks sellel balti värgil ole kõige olulisem majanduslik põhjendus. Niipalju kui kuulda on olnud, on see balti ühisjura üldjuhul selline haugi, luige ja vähi kooslus, kus igaüks veab omas suunas. Hästi on see näha juba selles, et isegi ühist riigikaitsemudelit pole suudetud kokku leppida. Või nagu miinitõrjeeskaader, igal pisiriigil oma marki paadid. Või nagu Balti pataljon, eestlased kimavad oma Pasidega kõige ees, siis lätlased oma väsinud BTRidega kannul ja leedukad oma M113-tega logistavad tükk maad tagapool - tõeline Balti koostöö (kujutan selle pataljoni tagala tööd ette kogu selle paabeli segaduse käigushoidmisel) .

Seega lennukimargid on ette ära otsustatud (kui hävituslennukid jutuks tulevad). Kuna Leedu püüab olla pigem Poola kui Balti liitlane, siis jutt saab olla ainult F-16'st (mis pole küll halb, kuid ahendab võimalusi pakkumiste võtmisel manööverdada). Eesti peaks selgelt võtma siin juhtohjad enda kätte, vältimaks hilisemat leedukate põrandalapiks sattumist ja vajadusel kandma ka rohkem kulusid. Õhuturbe juhtroll silub teed regiooni liidriks saamisele ja kui Eesti siin välja veab, siis võib arvata, et ka tulevased suured hanked ja otsused hakkavad läbi Tallinna käima. See suurendab Eesti sõjalist mõjuvõimu regioonis ja seda ei peaks me mitte põlgama, sest viimati kogeti seda 1920 paiku.

Kui Eesti juba uurimise ohjad enda kätte sai, siis ei maksaks neid naljalt vürstiriiklastele loovutada. Hävituslennuk on meiesuguste riikide seas ka tähtis poliitiline malenupp, riikliku haldussuutlikkuse sümbol.

Ka 4 lennukit on võimalus, sellega saab knowhow kätte ja edasine arvu kasvatamine pole enam seotud nii suurte kuludega (Tshiili näide).

Qtec kirjutas:Tänan toomas tyrk'i, et juhtisid tähelepanu ühele odavmüükide "nõrgale" kohale. Tõepoolest, niipalju kui mina seda kontrollida suutsin ei sisaldanud nad arvatavasti midagi peale lennukite enda. Asi aga ei andud rahu ning nii veetsingi hommikupooliku netiavarustest. Tulemuseks leidsin sellise väga huvitava artikli http://www.nacional.hr/en/clanak/34674/ ... -new-wings - mis kõige tähtsam, artikkel on kirjutatud aspektist, kus tegemist on väikese riigiga, kelle rahakott ei ole lõpmatult suur. Toodud on valik, valiku kriteeriumid ning ka põhjendused ning argumendid.

Kui rääkida lihtsalt kasutatud raua ostust müügist, siis tõepoolest, hinnad on odavad. Kui võtta uhiuued lennukid ning täis komplekt, siis hinnad on krõbedad ja vägagi. Artiklis toodud täispaketi hinnaks Gripeni puhul $68 miljonit ning F-16 (Block 52) puhul $74 miljonit. Gripeni lennutund $2500 ning F-16 vastav $3700.

But with a complete package of pilot training on a simulator and in the air, with the training of technical staff, spare parts and land equipment, then the price for a Gripen is around the 68 million dollars paid for them by the Czech Republic and some 10% more for the F-16, around the 74 million dollars paid by Poland.

Artikkel on vägagi kasulik ning sellest võiks järeldada nii mõndagi. Oletame, et meie õhuvägi võtab täis komplekti ning 3 Gripenit, siis oletatavaks hinnaks kujuneb 3x68=$204 miljonit dollarit st. u. 2,04 miljardit krooni. Esmapilgul ulmeliselt suur summa! See on siis täiesti uute lennukite hind koos väljaõppega pilootidele, tehnikutele, tehniliste vahendite ning varuosadega - kogu komplekt. Jagada see summa 10 aasta peale - saame kuluks 204 miljonit krooni aastas. Polegi juba väga hullu, kuid asi läheb veelgi paremaks. Arvestades, et praegune NATO õhuturve ei tule meile tasuta ning ise õhuturvet müüjes Lätile ja Leedule saame raha teenida, leian, et vähemalt 100% kulutusest saame kokkuhoiu teel ning õhuturbe müügiga tasa teenida ning tegelikuks teoreetiliseks kuluks jääb summa suurusjärgus u. 0 miljonit krooni (arvestus põhineb arvestusel, et meie praegune NATO õhukaitse kulu on meile suurusjärgus u. 100 miljonit krooni aastas ning õhuturvet müüme Lätile ning Leedule hinnaga 50 miljonit EEK aastas riigi kohta - st teeme neile võrreldes oletatava praeguse kuluga u. 50% hinnaalandust!!). PS! Jätsin sihilikult siit välja arvestusliku aastakulu lennuki kohta tulenevalt lennutundidest, kuna need mõned miljonid kroonid siia või sinna ei oma tegelikkuses enam tähtsust (NATO keskmise 150 lennutunni puhul 3-e lennuki kohta u. 10-12 milj. EEK aastas -Gripenil).
Kui nüüd mõelda, et äkki me ikkagi ei osta tulitera uusi lennukeid ning rahuldume juba kasutatud Gripenitega, siis võib ostusumma arvatavasti väheneda!!
Palju on oletusi, kuid see on parim, mis ma hetkel suudaks kaasfoorumlasele A4'ale ning toomas tyrk'ile vastuseks anda. Sellegipoolest peaksid need andmed panema kõiki oma hävitajate skeptikuid natukenegi mõtlema panema ning võibolla ka oma arvamust muutma...loodetavasti.
Kutsun ka üles kritiseerijaid otsima minu postituses olevaid ebatäpsuseid, kuid palun teil nendele juhtida tähelepanu vaid siis, kui teil on olemas viited oma väidete tõestuseks ning palun lugeda viidatud artikkel kõigepealt otsast lõpuni läbi. Niisama lahmida pole mõtet, seda tehakse siin niigi palju´.

Ei soovi provotseerida kedagi ega midagi, kuid huvi pärast, A4, milline oleks sinu kommentaar ülal toodud tegevusplaanile?

Kapten Trumm kirjutas:Ühele küsimusele tahaks isegi vastust saada - kuivõrd mõjutas Gruusia armee käekäiku ülikõva osalemine missioonidel (lausa brigaadiga) ja kuipalju maksti seda kinni kodumaise valmisoleku arvelt.

1. Georgia juhtkond oli otsustanud mängida NATO-kaardile (nagu Eesti);

2. Georgia juhtkond arvas, et Venemaa ei ründa lähemal ajal (nagu Eesti);

3. Georgia loobus ajateenistusest ja hakkas ehitama endale väikest palga-armeet;

4. Georgia väikese palga-armee väljaõppes keskenduti "terrorismi vastasele sõjale", kriisireguleerimisele Iraagis - ei õpetatud mehi kaitsma Georgiat Venemaa kallaletungilt;

5. Georgia kasutas tõesti suure osa oma väikesest kaitseeelarvest välismissioonide peale - ja hankis varustust välismissioonide jaoks (ka kalleid automaate, milledest polnud mingit kasu sõjas);

6. Georgial on Kaitseliidu taoline Rahvuskaart, aga kahjuks see oli mõeldud reserviks tava palga-armeele - mitte õpetatud sissideks kaitsma Georgiat (jälle paralleel Eestiga - kaitseliitlasi EI õpetada kahjuks sissideks, vaid jalaväelasteks);

7. Georgia Relvajõudude juhtkond polnud tasemel oma oskustelt ega kogemuselt;

8. Tahaks veel midagi kirjutada, aga on parem, et ma rohkem ei kirjuta.

A4 kirjutas:Samuti on mul raske arusaada paljude seas levinud arvamusest, et NATO väed hakkavad Eestisse liikuma alles siis, kui on kõlanud esimesed kahuripaugud piiril.

1. Arvatakse, et Venemaa ei lähemal ajal ründa Eestit - seega pole ka aktiivset luuret mis jälgiks pidevalt mis Venemaa teeb Eesti piiride lähedal;

2. NATOl EI kahjuks ole valmisolekus märkimisväärseid vägesid mis oleks võimalik kiiresti saata Eesti;

3. NATOl võtab väga kaua teha konsensuslik otsus saata Eesti vägesid Venemaa vastu.

Seega on minu arvates lausa vastutustundetu arvata, et NATO saadab kiiresti Eestile appi oma vägesid. On parem olla arvamusel, et NATO vägede siia tulek võtab palju aega, on vaja üksinda hakkama saada päris kaua. Kui oletus on, et abivägesid EI tule kiiresti ja valmistutakse lööma lahinguid üksinda - ja mingil imekombel abivägesid saabub kiiresti pole midagi hullu juhtunud.

Aga kui oletatakse, et NATO-väed saabuvad kiiresti ja ise ei valmistuda vastu pidama pikemat aega ja Venemaa tungib Eesti kallale nii Eestit enam pole.

Õige ohvitser valmistub halvimaks - mitte luba endal unistada ebareaalsest abist.

See halvimaks valmistumine aga tähendab Eestis, et on vaja ehitada Eestile tõhus õhutõrje, ning valmistuda ette ka tõhusaks sissisõjaks külgmiinide, suundkildmiinide ja distantslõhkeseadmetega.

Kapten Trumm kirjutas:Mul selline teemakohane küsimus A4-le jt ametliku peavoolu esindajatele-mis põhjusel pole senini hangitud päris Manpadse (st reaalselt seljas kantavaid ja ilma aluseta), mis tegelikult on kogu õhukaitse esmane alustala sellises väikses armees? Eriti oluline on küsimus väljaspool jalaväebrigaadi üksustes, kus õhutõrjega on asi kurb.

Eriti oluline ja asjalik küsimus!

tommy kirjutas:No ei saa aru, millest säärane "kiindumus"....."seljaskantavate" vastu. Taburetilt lastav Mistral on täpselt samasugune lühimaa-õhutõrjerakett nägu õlaltlastav Stingeri-versioon. Teeb ära sama töö.

Stinger, Igla, Strela, jne. on lihtsad asjad kanda kaasas sissidel ja lihtne tassida kas või korterelamu kattusele või vaatlustõrni.

Taburetiga Mistrale on vaja brigaadi jaoks, aga taburetita asju on vaja näiteks Kaitseliidu võitlusgruppide jaoks.

Juhani Putkinen kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Mul selline teemakohane küsimus A4-le jt ametliku peavoolu esindajatele-mis põhjusel pole senini hangitud päris Manpadse (st reaalselt seljas kantavaid ja ilma aluseta), mis tegelikult on kogu õhukaitse esmane alustala sellises väikses armees? Eriti oluline on küsimus väljaspool jalaväebrigaadi üksustes, kus õhutõrjega on asi kurb.

Eriti oluline ja asjalik küsimus!

2007. aastal sõlmitud Mistralide hange (Eesti seni suurim kaitse-alane hange) oli mõeldud konkreetselt selleks, et brigaadile korralik õhukaitse tekitada. Mistralid ja 23mm Sergeid on õhutõrjepataljonis seotud ühtsesse juhtimissüsteemi ning kokkuvõttes tagavad brigaadile täiesti tasemel kaitse madalal lendavate lennuvahendite vastu.

Mis puudutab brigaadi-väliseid üksuseid, siis neil pole õhutõrjet põhjusel, et raha lihtsalt ei jätkunud kõikide operatiivstruktuuri üksuste üheaegseks varustamiseks. 10-aastane arengukava peaks seda lünka parandama ning täienavaid ÕT-üksused on plaanitud ka kaitseringkondadele. Kas Kaitseliit kah sellest midagi saab, ei oska mina öelda, seda teab paremini ehk mõni õhutõrjega tegelev kaitseväelane.