"Riigikaitse uus katsumus" - Tallinna (j)veevärk

[Lemet]

Vai-vai, nagu valitud rahvas ütleb...a mis takistab sõlmimast lepingut mõne tänavahooldusfirmaga nende teejuppide lahtihoidmiseks? Järsku tuleb aastas siis vähe väiksem number? Nii annab riik näiteks teada, et ühe kilomeetri riigimaantee hooldamiseks oli 2004 aastal kulu 21 385 krooni.

[zzz-petz]

Vai-vai, nagu valitud rahvas ütleb...a mis takistab sõlmimast lepingut mõne tänavahooldusfirmaga nende teejuppide lahtihoidmiseks? Järsku tuleb aastas siis vähe väiksem number? Nii annab riik näiteks teada, et ühe kilomeetri riigimaantee hooldamiseks oli 2004 aastal kulu 21 385 krooni.

miks opereerime nii vanade arvudega? 2009. aastal maksis ühe km lume lahtilükkamine keskmiselt 215 krooni, ajakirjanduse andmetel. seega üks ring ümber ülemiste võtaks 3870 krooni. palju ringe ööpäevas oleks vaja teha, et perimeetrit sõidukitele kogu aeg läbitavana hoida? kuna muu liiklus puudub, mis teed sõidetavana hoiaks ka lumesaju korral, siis ilmselt oleks perimeetri lahtihoidmiseks vaja teha palju rohkem sõite kui tavateede puhul.

lisaks ei maksa unustada, et kui lennuk kukub järvejääle, siis on ilmselt vaja lükata ka koheselt tee lennukini üle jää. kas tänavahooldusfirmad suudavad nii kiiresti reageerida sellisele sündmusele?

[mutionu]

Oot, zzz-petz, ma saan su jutust aru, et börsifirma ei peaks teid hooldama.
Kuid tegu on ju selle börsifirma jaoks üliolulise ressursiga, veega nimelt. See, et vesi puhas seisaks(antud juhul siis kütusest ja muudest kemikaalidest), peaks firma kestvuse seisukohalt esmatähtis moment olema.

[alax]

Miks peakski pidevalt järve ümbritsevaid teid lahti lükkama? Järv on teatavasti sanitaartsoon ja mida vähem seal tegevust toimub, seda parem. Sellest aspektist võib veefirmat mõista, raskedades pääsu järvele. Lennuõnnetused toimuvad üliharva ja erinevat moodi. Oluline on ikkagi üldvõimekud ja ajud, kes saavad hakkama juhtimisega erilistes olukordades.

[Kjen1]

Miks see Tallinna Vesi just lumeoludega tegema peaks. Ohtu põhjustab ju lennujaam. Lennukid võivad ka teisele poole kuhugi maha sadada, kus teid eriti ei ole ja eriti ei hooldata. Lennuväljal peaks eritehnika baseeruma, mis esimesena läheb ja tee avariipaigalni teistele lahti lükkab.

Lennuväljadel vanasti olid Zil kabiiniga raamile paigaldatud rootorlumepuhurid, mida käitas mingi tankimootor. Kuna veoplatvorm on veovalmemiga 6x6, siis ka sellise vene tehnika läbitavus ületas igati tavamaasturit. Kusjuures prooviti järgi, et autot ei häirinud ka peenem pajuvõsa. Ilmselt see maastikule mõeldud vene tehnika on nüüdseks maha kantud ja kõvakattega teedele mõeldud moodsa tehnikaga asendatud.

Eelmine nädal Rootsis ühel militaartehnika müügikohas olid sellised Scania baasil peletisi 3tk müügis.
http://www.maskinisten.net/viewtopic.ph ... hlight=000
(lehekülje keskel olevad pildid)

Sildadel on lukud ja 11l turbodiiselmootor. Suvalisele vene truckile teeb nii maastikul kui tee peal pika puuga ära.
Hinnaks öeldi 120 000SEK. Minu meelest ei ole väga kallis, samuti kui teda ainult töövalmis hoida - mis see akude laadimine ja kord nädala proovikäivitamist ikka maksab. Kusjuures lennuväljal on ju kohad sellise tehnika hoidmiseks ja hooldamiseks. Ta ei pea tali otsa tööd tegema, siis kestab see tehnika seal rahulikult 10a veel.
Juhtub lennuk maha tulema ükskõik kuhu, juhile antakse kaart kätte ja see asi lendab välja ja teeb tee nii lähedale kui võimalik, et päästetehnika ligi saaks.

[mutionu]

Sellist loogikat edasi arendades võiks Ülemiste järve halduse anda ju Kaitseväele. Neil on ka ohtu põhjustavad lennumasinad.
Minu loogika ütleb küll, et asja peab hooldama see, kes selle asja pealt teenib. Ülemiste puhul on selleks Tallinna Vesi. Ka kahtlen ma sügavalt, kas selle allakukkunud lennumasina omanikuks on lennujaam.

[Lemet]

miks opereerime nii vanade arvudega? 2009. aastal maksis ühe km lume lahtilükkamine keskmiselt 215 krooni, ajakirjanduse andmetel. seega üks ring ümber ülemiste võtaks 3870 krooni. palju ringe ööpäevas oleks vaja teha, et perimeetrit sõidukitele kogu aeg läbitavana hoida? kuna muu liiklus puudub, mis teed sõidetavana hoiaks ka lumesaju korral, siis ilmselt oleks perimeetri lahtihoidmiseks vaja teha palju rohkem sõite kui tavateede puhul.

Ja kui mitu päeva aastas on sellised, mis eeldavad selle tee kolm korda päevas läbi sõitmist?? 100 000 eest saab ringi lahti ajada ligi 26 korda. Mis tavapärasel eesti talvel on ilmselt ülepingutatud ja võimaldaks luua reservi lumeruhketeks talveteks

[Kapten Trumm]

Kuulge, mis see inglaste börsifirma on mingi püha lehm, kellel pole ühtegi kohustust võimalik panna?

Arvestades võileivahinda, millega Mõis asja maha lükkas ja seda pappi, mis seal kohe ja hiljem dividendideks välja lüpsti, peaks sealsed osanikud keelega kogu Järvevana tee kord päevas üle käima.

[zzz-petz]

Kuulge, mis see inglaste börsifirma on mingi püha lehm, kellel pole ühtegi kohustust võimalik panna?

Arvestades võileivahinda, millega Mõis asja maha lükkas ja seda pappi, mis seal kohe ja hiljem dividendideks välja lüpsti, peaks sealsed osanikud keelega kogu Järvevana tee kord päevas üle käima.

inglise ettevõttele kuulub ainult kolmandik ettevõttest, seega ei saa seda lugeda "inglaste börsifirmaks".

lisaks meenutaks, et euroopa liidu üks neljast aluspõhimõttest on kapitali vaba liikumise põhimõte ja raha päritolu alusel ("=inglaste püha lehm") ei tohi vähemalt euroopasiseselt küll ühelegi ettevõttele mingeid täiendavaid kohustusi kehtestada. kujutad ette, millise signaali see teistele välisinvestoritele eesti kohta saadaks? tulge-tulge siia, tehke oma investeeringud, vääname teile sellised kohustused kaela, kuna te olete rikkad välismaalased ja pappi on ilmselgelt üle

[Kapten Trumm]

Kuule pets-zum zum

Vaata asi käib nii, et selline kohustus kehtestatakse Tallinna Veele riiklikult. Nagu on Tallinna Vesi kohustatud kinni pidama joogiveele esitatavatest nõuetest, ÜVK seadusest ja sajast muust õigusaktist. Lihtsalt sinna lisandub kohustus rajada korralik piirdeaed, läbipääsud ja hoida need korras.

Kui vaenuliku riigi naabruses on pool pealinna ainukesest joogiveereservuaarist piiratud "aiaga", mida viimati parandati 1986, pole ju päris normaalne.

Vaata poisu, arenenud riikides on ka selline komme, et ettevõte, kel läheb hästi ja isikud, kes on rikkad, panustavad ka palju ühiskonna arengusse. Nagu hea tava või tasu selle eest, et nad saavad hästi teenida.

Niiet siin pole mõtet hämada mingitest EL põhimõtetest - igal riigil on õigus kehtestada oma julgeoleku huvides seadusi ja piiranguid ning sama õigus on ka Eestil. Eesti on isegi liberaalne - Soomes oleks selliste julgeolekunõuete täitmise eest ammu "mehed mustas" juhtkonnaga sõbralikult vestlemas käinud.

[zzz-petz]

Kuule pets-zum zum

kuule kapten pumm-pumm

me räägime praegu ülemiste järve perimeetri talvel lahtihoidmise finantseerimisest. see pole mingi "ühiskonna arengusse panustamine". ja toonitan mitmendat korda juba - see raha tuleb ikkagi inimeste endi taskutest, mitte ei teki vaakumist nagu mingi hüpoteetiline elementaarosake.

ja kui sa nii kangesti tahad arutleda teemal "ühiskonna arengusse panustamine" - kui paljudes arenenud ühiskonnaga lääneriikides on lennuväli sellises kohas, nagu tallinnas? autoga sõites mõne minuti kaugusel kesklinnast ja joogiveerservuaari kaldal. ega eriti palju ei leia selliseid kohti. järve mujale ei koli, seega äkki peaks hoopis ühiskonna arengusse panustama lennujaam ja end kolima mujale, kus ei kujuta endast linnale selliseid riske, nagu normaalselt arenenud ühiskonnaga riikides?

täiesti arusaamatu on sinu vihavaen just nimelt kolmandikul inglise kapitalil põhineva firma vastu, kuigi finantseerimisvõimalusi selleks oleks palju teisigi - lennuväli on teine firma, eesti riik on kolmas osapool jne jne. minu hinnangul sa õhutad siin praegu rahvustevahelist vaenu lihtsalt.

ja samuti on tallinna vesi öelnud, et kogu tallinna veevärgi saab vajadusel ümber lülitada ka põhjaveele, seega on täiesti aluseta ka sinu väide "pealinna ainukesest veereservuaarist". osa tallinlasi ei kasuta isegi praegu näiteks ülemiste vett mitte kunagi. nõmme elanikuna tean, et minu joogivesi näiteks tuleb pääskülast täiesti maa seest, millel pole ülemistega midagi tegemist

[maanus]

Täiesti OGAR idee hakata igaks juhuks kusagil lund lükkama ja nii maailmalõpuni!
Aga kui mõni lennukiront peaks taluniku lund täis tuisanud põllule potsatama siis hakkavad kõik talunikud taha saama, et lumi põldudelt koristamatta? RMK kõik metsad maha võtma juhuks kui peaks mõni metsa kukkuma? Sadamad mere kinni ajama, et ei saaks merre kukkuda?

[Lemet]

Täiesti OGAR idee hakata igaks juhuks kusagil lund lükkama ja nii maailmalõpuni!
Aga kui mõni lennukiront peaks taluniku lund täis tuisanud põllule potsatama siis hakkavad kõik talunikud taha saama, et lumi põldudelt koristamatta? RMK kõik metsad maha võtma juhuks kui peaks mõni metsa kukkuma? Sadamad mere kinni ajama, et ei saaks merre kukkuda?

Täiesti OGAR on selle juures see sinu kommentaar. Järsku soovitad lennuradadelt ka lume lükkamise lõpetada. Katsu aru saada, et see järv seal on sisuliselt LENNURAJA PIKENDUS. Ja ühtlasi uuri, kui suur hulk rikkeid millises lennufaasis toimub.

http://www.planecrashinfo.com/cause.htm

[alban]

Ma loobusin mitu päeva tagasi selle teema lugemisest aga täna lugesin ja enam ei kannata. Dziisus millest on sellised emotsioonid tekkinud?!?? Ei juhtunud ju midagi hullu. OK lennuk tegi hädamaandumise järvejääle ja see on natuke ebatavaline aga:

- inimohvreid ei olnud ja see on ju hea;
- lennuk tõmmati järvejäält kaldale ja see on ju hea;
- märkimisväärset reostust ja ohtu joogiveele ei tekkinud ja see on ju hea;
- kaup sai kahjustada aga selleks on see kindlustatud ja seega pole midagi hullu lahti;
- lennuk sai kannatada väljatõmbamise käigus ja nüüd lammutatakse aga mis siis, tavaliselt minu teada (kuigi pole lennundusspetsialist) siis kõhule maandunud lennukeid uuesti lendama ei panda ja seega pole midagi hullu lahti.

Ja selle sündmuse peale päevade ja lehekülgede kaupa vinguda kuidas kõik Eesti Vabariigis s...ti on ei ole normaalne käitumine. Midagi hullu ei juhtunud, täiesti harilik lennuõnnetus oli. Tagajärgedega saadi ka hakkama, virisema peaks siis kui lennuk siiani koos meeskonnaga järves vedeleks.

[varing]

Virisemine virisemiseks, aga oletame, et alla oleks potsatanud näiteks miski 50 tonnine linnuke mis ilmselt oleks kohe läbi jää vajunud või teinud seda kaks korda kiiremini jne. ...aga samal ajal kühveldatakse väravani teed
Ikka ei saa vist väita et kõik OK