Dr.Sci kirjutas:Ma nüüd räägin (ootamatutest) reservõppustest seoses väikeettevõtlusega ja üldse sarnasest tööandja pilgu läbi.
Valdkond - projekteerimine (ehitus). Nõudlus - kalender on kevadeni punane. Tööjõu saadavus - olematu. Tööle rabatakse neid kes on kooli lõpetanud või lõpetamas sest vanad tegijad on soojadel kohtadel ametites ja mujal kuna seal ei pea tööd tegema vaid arvama lähtuvalt oma isiklikust enesetundest.
Ja nüüd mida peab tegema eraettevõtja kel mõne lepingu tähtaeg lähenemas ja võtmetöötaja rabatakse laua tagant ja saadetakse võssa? Naistega on litsam - jah, lähevad dekreeti, lapsed haigestuvad, aga tööd saab teha ka kodustes tingimustes vähendatud koormusega - aga võsas rassiva meesisiku korral seda varianti ei saa rakendada. Ja ongi nii et istud nende asemel ise laua taha joonsestama ning orjad ettevõtte juhina ~16 tundi/7p selleks et saaksid ise elada ja seda saaks ka töötajad. Ja nüüd siis tuleb riik veel ütlema et me võtame su töötaja aga maksa talle palka ikka edasi... (sry, läksin isiklikuks)
ps. Ei pea reservõppusi mõttetuteks, lihtsalt, ootaks mõistikku etteteatamisaega ja kellegi genereeritud välkõppuste korral kulude kompenseerimist. Ja riigipoolset garanteeritud sissetulekut õppustele kutsutule mis võiks olla viimase 6 kuu keskmine päevaseks jagatult, mitte miskeid ühtseid päevarahasid.
-------------------------------------------------------------------------------------------
Otsin sooja kohta riigiametis aknaga kabinetis, eelmine omanik võib sisse jääda.
Ma üldse ei eita, et õppekogunemised ja lisaõppekogunemised võivad tekitada ja tekitavad väiksemat sorti peavalusid eelkõige väikeste paari-mehe firmadele, või firmadele, kus tegevus on väga hooajaga seotud. Või ka väiksematele firmadele, kus inimesed on aktiivsed kaitseliitlased. Aga üldiselt ei ole see asi nii hull, et riik rabab ilma etteteatamata ära massiliselt inimesi ja pikaks ajaks, ja nõuab palga edasi maksmist.
Esiteks, suures pildis ei hakka ka nähtavas tulevikus pidevalt KV kiirreageerimisstruktuuri määratud reservväelaste arv ületama eriti 20 000 piiri. Mis kogu Eesti tööjõuturust moodustab ikka väga väikese hulga. Jah, nende seas on kindlasti palju võtmetähtsusega inimesi, aga on ka nt tudengeid, kelle „puudumisest tööandja“ väga muret ei tunne. Nõus, selle 20 000 sees on ka tugevalt alla 10 000 kaitseliitlasi, kes osalevad ise või riigi kutse peale sagedamini, kuid siiski… Suuremat sellest massist kutsutakse aga õppekogunemisele 1-2 korral u 5-aastase perioodi peale ning pärast seda suure tõenäosusega neid enam ei „kiusata“. Nii et suurt pilti vaadates ei räägi me minu arvates sellisest hulgast ja mõjust, et riik peaks hakkama tööandjatele midagi kompenseerima.
Teiseks, kui ei ole suur sõda silmapiiril, siis korraldatakse lisaõppekogunemisi ka edaspidi ehk 1-2 korral aastas, korraga ilmselt mitte rohemale kui pataljonile, kestused 2-3 päeva ilmselt nädalavahetusel. Jah, see saab olema ootamatu ja tülikas, aga siiski harv ja lühiajaline.
Suuremat hulka reservväelasi (u 3000 aastas) ja pikemalt (1-2 nädalat) kutsutakse ka edaspidi n-ö tavalistele õppekogunemistele. Kuid nende osas on riigil kohustus reservväelasele saata kutse ette vähemalt 120 päeva just nimelt selleks, et viimane jõuaks aegsasti oma tööandjat teavitada, kodus asjad korda seada jne. Kui sinu tööandja tuleb sinu juurde RÕK-i murega neli päeva enne õppuse algust, siis tasuks talt küsida, mida ta eelmised neli kuud ootas.
Kolmandaks, sellest „palga säilitamisest“. Võimalik, et kuskil on kommunikatsioonis midagi nihu läinud, sest riik ei nõua, soovi ega palu tööandjatelt, et nad jätkaksid õppekogunemisele kutsutud reservistile tema senise palga maksmist. Vaid tööandjate keskliit koos riigiga kutsub alates 2014. aastast ülesse ettevõtjaid – kellel see üldse oleks võimalik – vabatahtlikult ja võimaluse korral hüvitama seda vahet, mis tekib reservväelasel RÕK-i tasu ja seni tööandjalt saadud tasu vahel (juhul, kui esimene on teisest väiksem, mida ta tihtipeale kahjuks on). Ehk jutt käib vabatahtlikust hea tahte ülesse näitamisest ja tunduvalt väiksematest summadest, kui kogu senise palga säilitamine.
Minu jaoks on täiesti arusaadav, et mitte kõik tööandjad ei soovi ega ka saa seda üleskutset järgida. Ja neilt oleks ka nahaalne seda nõuda või kuidagi halvustada neid, kes ei maksa vahet kinni. Sest mitmes mõttes on tööandja tema poolt makstavate maksudega kinni maksnud juba kogu riigikaitse ülalpidamise ning andnud täiendava „maksuna“ oma töötajaid veel riigile kas ajateenijateks või reservväelasteks õppekogunemisele. Ja selles olukorras ei saa neilt tõesti veel kolmandat korda nõuda maksmist ühe ja sama „teenuse“ või hüve eest.
Küll aga ei leia ma, et riik peaks tööandjale hakkama omalt poolt kompenseerima seda, kui töötaja RÕK-ile kutsutakse. Üks põhjus on kokkuvõttes ikkagi nende kutsete harv esinememine ja väikene mõju, eriti suurte tööandjate puhul. Teine aga see, kes ja kuidas hakkab fikseerima tekitatud „kahju“ suurust. Ja kolmandaks – kõige lihtsam oleks, kui riik üldse tööjõuturult inimesi aja- ja reservteenistusse ei kutsuks, vaid ehitaks selle asemel mingi täispalgalise väe või kiirreageerimisüksused. Ainult et selle lõbu peaks kokkuvõttes kinni maksma ikkagi seesama tööandja-maksumaksja, ning ei usu, et see oleks kokkuvõttes odavam, kui inimeste aeg-ajalt kaitseväeteenistusse „laskmine“. Ja selle võimalusega varakult ka arvestamine-planeerimine.
Aga olukorras, kus ettevõtjatel kohustust pole ega seda ei olegi mõtet neile minu arvates panna, on lõplik ja normaalne lahend ikkagi see, et riik üritaks hoida need RÕK-i tasud sellisel tasemel, et inimene õppekogunemisele tulles „kahjumisse ei jääks“. Või kui ei suuda seda teha, siis üritab RÕK-e korraldada nii harva ja nii lühidalt kui võimalik.
Põhimõtteliselt peaks täna suhteliselt pettustevabalt olema võimalik korraldada ka seda, et riik maksab RÕK-i tasu mitte vastavalt auastmegrupile nagu täna, vaid vastavalt inimese senisele sissetulekule. Ehk analoogselt vanemahüvitisega eelmisel aastal makstud keskmise sotsiaalmaksu pealt (mis „lööks“ vaid neid, kes suurema osa palgast said ümbrikus). Ainult et minu arvates oleks sellise süsteemi „miinuseks“ see olukorras, kus nt liinitöölisest rühmaülem saab nt kolm korda vähem RÕK-i tasu, kui keskastmejuhist kuulipilduri abi, kuigi RÕK-il on selle rühmaülema vastus ja pinge ilmselt kordades suurem, kui KP abil. Ning mobilisatsiooni ja sõja korral makstakse reservväelastele ikkagi palka vastavalt auastmetele/ametikohale, mitte eelnevale, rahuaegsele tsiviilsissetulekule. Aga see kõik on lõpuks maailmavaateline küsimus sarnaselt sellele debatile, et kas vanemahüvitis peaks olema eelneva sissetuleku pealt või hoopis kõigile võrdne.
).