www.militaar.net

Isand Soesilma toodud link on ju keelelises mõttes samuti mõneti paras anekdoot, kui seda vähe sirvida. Pind-pind rakett, aerodünaamiline rakett(sealsamas kõrval on märgitud "tiibrakett" kui sobimatu nimetus, D-päeva juurde märgitud sobimatu terminina "sõjalise operatsiooni alguspäev" panevad õlgu kehitama. Liiati tekitab imestust, et ses sõnastikus(jupp aega mõtlesin, kas panna jutumärgid või mitte) on küll rohkesti rõhutud prantsuse keelele, hoopis puudub aga vene keel. Ilmselgelt on meie sõjalised kokkupuuted Prantsusmaaga märksa tõenäolisemad kui venekeelse publikumiga. Vähemalt kutsutute ja seatute arust.

Pind on laiem termin kui maapind ja võib tähendada ka veepinda http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=pind&F=M
Seega, kui välismaa keeles surface alla mahuvad ka (pealvee/allvee?)laevadelt lastavad raketid, siis on tegu ok terminiga ja parema kui "maa" - "misiganes" väljendiga.
Samas, "maa" - "blaah" ja "veepind" - "blaah" kannavad endas rohkem informatsiooni. Iseasi, kas sõjapidamises seda infot on vaja või on see lihtsalt müra.

Ja пушка suurtükiks tõlkijad kehitagu vähem õlgu

Ja suurtükk on meil vene keeles siis...kuidas, oo mädasoo lõhnavaim õis?
Kasutatud on ka väljendeid maa-laev ja õhk-laev,tähistqmaks siis väljalastava ja sihtmärghi suhet.

Suurtükk on loomulikult орудие. Ära ütle, et sa seda ka ei teadnud

Kuna su vene keele tase paistab üllatavalt nõrk, soovitan alustuseks hankida "Väikese eesti-inglise-prantsuse-rootsi-saksa-soome-vene sõjanduse sõnastiku".

Ja veel, üritaks terminoloogiakomisjoni mõista, mitte lihtsalt õlgu kehitada? Terminite mõte on ühise suhtluskeele kokkuleppimine. Kokkuleppimine on üldiselt raske tegevus, kui kõigil on juba oma seisukoht olemas.

Tiibrakett näiteks on tõesti sobimatu. Ilmselt mõeldakse selle all raketti, mis ei lenda ballistilist trajektoori mööda. Inglise keeles kasutatakse väljendit cruise missile. See kas antud trajektooril lendaval raketil on tiivad või mitte, pole antud juhul oluline: võib-olla on vihje tiibadele on isegi kahjulik, kindlasti leidub lolle, kes tiibu mitte leides, aga olles kuulnud väljendit tiibrakett, peavad tiibadeta cruise missilet näiteks torpeedoks

Suurtükk on loomulikult орудие

Kohe nii üheselt või? Ja kuidas siis tõlkida küllaltki tihti esinevat väljendit "Орудия труда"? Ja mida peale hakata eriti uuemal levinud väljendiga Tsaar-suurtükk?
http://et.wikipedia.org/wiki/Tsaar-suurt%C3%BCkk

Mida vene keeles tuntakse siiani Царь-пушка nime all. Tegelikuses on орудие kasutatav mitte niipalju suurtüki tähenduses, kui üldse ja laiemalt "relva" või "riista" tähenduses. Või kuidas näeks välja miinipilduja (Миномёт — артиллерийское орудие) definitsioon eestinduses. Miinipilduja- suurtükiväe suurtükk?? Nii et vast annavad lugupeetud foorumlased mulle selle näpuka puška suurtükiks tõlkimisel tavatekstis andeks. Ja kutselistele pahuratele põrsastele jäägu nende rõõm nirumisest.

Aerodünaamiline rakett on rakett, mis

... kasutab lennujoonel püsimiseks ära aerodünaamilisi jõude

Mis sel tiibraketil viga on Või on nii jube suur tahtmine end venekeelsest sõjandusterminoloogiast ja selles keeles edukalt kasutatavast terminist "Крылатая ракета" distantseerida.

Noh, näiteks selline tiibadeta tiibrakett, mille leiab ka inglise keelse termini "cruise missile" abil.



http://en.wikipedia.org/wiki/Cruise_missile

MILTERM on pigem naljanurk, mitte tõsiselt võetav sõnastik. Seda arendavad valdavalt juristid jt sõjandusest kaugel seisvad isikud, kellel eesti sõjanduskeele pikaajalistest traditsioonidest halli aimugi pole ning kelle ainus mure on, et igal inglise sõnal oleks uus omakeelne vaste leiutatud. Kuna nad vanemat keelepruuki ei tea, siis on nad kaljukindlal veendumusel, et seda polegi olnud. Pahatihti kohtab ka kaitseväelaste hulgas selliseid, kelle sõjanduskeele piirdub ingliskeelsete tüvisõnadega. Sealt tulevadki ametlikku keelepruuki teatrimaigulised "teatritreening", "operaatorid", "kineetilised operatsioonid" jms absurd. Silmaringi küsimus.

jah, tõepoolest. Tehke mulle siis selgeks, miks "aerodünaamiline rakett" ja mitte inglisekeelne "juhitav" või venekeelne "tiib". Sest selle emasekeelse termini alla "aerodünaamiline rakett" mahub näiteks ka venelaste õhutõrjerakett S-300- ka seal kasutatakse lennujoonel (milline sõnavärd- eesti keeles on ammu tarvitusel "kursil") püsimiseks aerodünaamilisi jõude. Või tankitõrjerakett- jällegi juhtpinnad õhuvoolus raketti sihtmärgile suunamas. Kahe käe ja jalaga austet kf Plain maniga ühte paati jagamas.

just plain mean kirjutas:MILTERM on pigem naljanurk, mitte tõsiselt võetav sõnastik. Seda arendavad valdavalt juristid jt sõjandusest kaugel seisvad isikud, kellel eesti sõjanduskeele pikaajalistest traditsioonidest halli aimugi pole ning kelle ainus mure on, et igal inglise sõnal oleks uus omakeelne vaste leiutatud. Kuna nad vanemat keelepruuki ei tea, siis on nad kaljukindlal veendumusel, et seda polegi olnud. Pahatihti kohtab ka kaitseväelaste hulgas selliseid, kelle sõjanduskeele piirdub ingliskeelsete tüvisõnadega. Sealt tulevadki ametlikku keelepruuki teatrimaigulised "teatritreening", "operaatorid", "kineetilised operatsioonid" jms absurd. Silmaringi küsimus.

Jah tõepoolest sinna komisjoni kuuluvad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseväe Peastaabi ja kõikide väeliikide esindajad on sõjandusest kaugel seisvad isikud, kellel eesti sõjanduskeele pikaajalistest traditisoonidest halli aimugi pole. Äkki teeks endale enne asja selgeks ja siis hakkaks nii põhjapanevaid avaldusi tegema? Ning eesti sõjanduskeele pikaajalistest traditsioonidest tahaks isegi kuulda ja lugeda.

alban kirjutas:

just plain mean kirjutas:MILTERM on pigem naljanurk, mitte tõsiselt võetav sõnastik. Seda arendavad valdavalt juristid jt sõjandusest kaugel seisvad isikud, kellel eesti sõjanduskeele pikaajalistest traditsioonidest halli aimugi pole ning kelle ainus mure on, et igal inglise sõnal oleks uus omakeelne vaste leiutatud. Kuna nad vanemat keelepruuki ei tea, siis on nad kaljukindlal veendumusel, et seda polegi olnud. Pahatihti kohtab ka kaitseväelaste hulgas selliseid, kelle sõjanduskeele piirdub ingliskeelsete tüvisõnadega. Sealt tulevadki ametlikku keelepruuki teatrimaigulised "teatritreening", "operaatorid", "kineetilised operatsioonid" jms absurd. Silmaringi küsimus.

Jah tõepoolest sinna komisjoni kuuluvad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseväe Peastaabi ja kõikide väeliikide esindajad on sõjandusest kaugel seisvad isikud, kellel eesti sõjanduskeele pikaajalistest traditisoonidest halli aimugi pole. Äkki teeks endale enne asja selgeks ja siis hakkaks nii põhjapanevaid avaldusi tegema? Ning eesti sõjanduskeele pikaajalistest traditsioonidest tahaks isegi kuulda ja lugeda.

MILTERM on just nii hädine nagu siit ülemisest tsitaadist lähtub ja ka alban-i vastulause ei muuda siin midagi - sest ka tema mainit KVÜÕA, KVPS jm esindajad on ikka needsamad "valdavalt juristid jt sõjandusest kaugel seisvad isikud"

Siia tuleb aga kindlasti lisada, et väide "ainus mure on, et igal inglise sõnal oleks uus omakeelne vaste leiutatud" ei ole siiski päriselt täpne - tegelt on värk selles, et mainit "vastete leiutamise" eest maksetakse lihtsalt tükihinda

Herr Alban on vast kusagilt kuulnud, et 1918-1940 oli kaitseväes oli ametlik keel eesti keel. Juba 1918 asuti looma omakeelset sõnavara, mida igapäevases teenistuses kasutati ja mis ka arenes vastavalt. SÜÕ-s õpetati kadette eesti keeles, õpikud, uurimistööd jms avaldati eesti keeles. Millist traditsiooni pikkust siin veel peaks tõestama hakkama? Ka sõjaaegsed ja pealesõjaaegsed eestlaste rahvusväeosad rääkisid just sedasama ennesõjaaegset sõjanduskeelt, millesse kahtlemata võeti ka uusi termineid sedamööda, kuidas sõjaasjandus arenes. See traditsioon jätkus siin ka nõukogude ajal. Hakata väitma, et enne 1992.a. oli sõjanduskeele osas meil ainult igav liiv ja tühi väli, võib ainult totaalne ignorant.

...tegelt on värk selles, et mainit "vastete leiutamise" eest maksetakse lihtsalt tükihinda...

Kas Borja võtaks seda pisut lahti seletada? Ma tõepoolest ei tea sellest midagi... Pole ka osalenud...
Kui see nii on, siis ... no see selgitaks muidu sõjaasjandusest kaugel olevate isikute huvi selle komisjoni tegevuses osalemise vastu...

Ning eesti sõjanduskeele pikaajalistest traditsioonidest tahaks isegi kuulda ja lugeda

Kui võtta, et eestikeelne sõjaväeteenistus toimus järjepidevalt aastatest 1918 kuni 50-ndate keskpaigani, kui rahvusväeosad laiali saadeti, siis saame kokku vist päris pika ajavahemiku või kuidas? Ja ka peale viiekümnendate keskpaika ilmus piisavalt eestikeelset kirjandust, milles oma koht ka militaarterminitel. Näiteks sellised raamatud nagu 1948. aastal väljaantud 620-leheküljeline ülikoolides, eesti rahvusväeosades, keskkoolides, üldise sõjaväelise väljaõppe ja Osoaviahimi organisatsioonides kasutatud "Sõjalise ettevalmistuse kursus I"

ja 1950-ndal aastal avaldatud 490-leheküljeline "Sõjaväelise ettevalmistuse kursus II"

peaksid isand Albanit oma iroonia kohatuses veenma. Et isand Alban asjaga kursis pole, ei anna ju siiski põhjust väita, et seda asja üleüldse olemas pole...

Lemet kirjutas:Kohe nii üheselt või? Ja kuidas siis tõlkida küllaltki tihti esinevat väljendit "Орудия труда"?

Meil käis siin minu arvates jutt sõjandusterminoloogiast? Või pead sa kineskoobis olevat elektronkahurit ka sõjandusterminiks?

Ja mida peale hakata eriti uuemal levinud väljendiga Tsaar-suurtükk?
http://et.wikipedia.org/wiki/Tsaar-suurt%C3%BCkk

Mida vene keeles tuntakse siiani Царь-пушка nime all.

Veelkord, mida puutub siia mingi rahvakeelne nimetus? Kuidas see sõjandusterminoloogiaga seotud on?
Ja uuemal ajal levivate tendentside tõttu ongi vist see teema ellu kutsutud?

Või kuidas näeks välja miinipilduja (Миномёт — артиллерийское орудие) definitsioon eestinduses. Miinipilduja- suurtükiväe suurtükk??

Kus teda nii defineeritakse, paluks viidet?
Ma NSVL sõjaaegseid dokumente lugedes näen artilleerijat ja miinipildujaid üksteise kõrval. Kui miinipilduja oleks артиллерийское орудие, milleks siis see eraldi väljatoomine?

Või on nii jube suur tahtmine end venekeelsest sõjandusterminoloogiast ja selles keeles edukalt kasutatavast terminist "Крылатая ракета" distantseerida.

Ma arvan, et nüüd kus me oleme NATO-s ja meie sõjaväelased suhtlevad tihedalt teiste seal organisatsioonis olevatega, võiks vene saastterminoloogiale vee peale tõmmata küll.

Lemet kirjutas:Näiteks sellised raamatud nagu 1948. aastal väljaantud 620-leheküljeline ülikoolides, eesti rahvusväeosades, keskkoolides, üldise sõjaväelise väljaõppe ja Osoaviahimi organisatsioonides kasutatud "Sõjalise ettevalmistuse kursus I"
[...] ja 1950-ndal aastal avaldatud 490-leheküljeline "Sõjaväelise ettevalmistuse kursus II"

Oled sa kindel, et nendes raamatutes pole suure vennasrahva abi väikesele eesti rahvale mõnusate toortõlgete näol vene keelest? Teadupärast peale kodanlikust-natsionalistlikust taagast vabastamist, sealhulgas ka sõjaväes, vajasime me arvatavasti uut, sotsialistlikku sõjandusterminoloogiat.
Vaata, kas seal on näiteks rügemendid tagasi polkudeks nimetatud, ajalooline järjepidevus või nii