www.militaar.net

Ma täiendasin natuke oma tarkusest kodulehel rahvasoomuki vajaduse põhjendust. Kui kellelgi veel midagi pähe tuleb, andke teada. Ma ei tea kõike lihtsalt.


Ma läksin viimati peetrile lähedale väga ammu, neil pole ju tagaosas uksi? Sest OT-64 puhul saab väljuda tagaosast. Kõlab nagu eelis BTR-i ees. Kuigi eks midagi on parem kui mitte midagi....

edit: aga enne suurele ringile väga ei levitaks veel kuni meil on põhjendused jm. ilusasti kirjas. muidu loetakse üks kord ja teist korda enam mitte.

Roamless kirjutas:Siinsamas foorumis teistes teemades juttu, et originaalis olid kõigil kuulipritsid maha kruvitud, kuna olid mõeldud "põllumajandusmasinatena" ekspordiks. Kui riik näpud neile taha sai, siis ainult osadele paigaldati jälle kuulipritsid torni. Tõenäoliselt saaks riikidevahelisel kokkuleppel ka originaalkuulipritse Ukrainast probleemideta osta.

.....kuid selliseks diiliks mina nähtavas tulevikus Eestis poliitilist tahet ja raha ei näe, samuti oleks vanadest saradest yleskopitsetud soomukite trasport Ukrainast Eestisse kallis

Ära kunagi ütle iial , sest BTR-4-st pidi vähemalt jutu tasandil olema "NATO versioon" (samas on neil vähemalt praegu tõsiseid kvaliteedi probleeme), samuti näitas sillamasinate hange Ukrainast, et tegelikult need otsused "idatehnika" kohapealt nii resoluutsed ikka ei ole.
Mis puudutab BTR-80, siis kohalikud meistrimehed on näidanud, et neid ei pea sinna remonti vedama, vaib piisab varuosade toomisest siia. Kasutatuid BTR aga sealt meile osta pole, sest neil läheb neid endal rohkem vaja ning olid ka kõlakad, et ukrainlased ise tundsid huvi ka meie 20 BTRi sara äraostmiseks.

Eesti rekvireeritud BTR-80'd olid kõik mudel UNSh (UNiversalnõi Shassii), millel polegi tehasest mingit "pritsi" - vastav auk on ka metallist plaadiga suletud. Seal on lihtsalt tühi torn, pole küsimus ainult KP paigalduses (BTR-l on päris keerukas periskoopsihikutega torn kahe kuulipildujaga). Lisaks on eri komplektsusastmetes mõned (peamiselt 70'd), mis jäeti siin vrakkidena N. armee poolt maha (need tulid põhiliselt Meegomäel asunud ALMAVÜ soomukijuhtide õppekeskusest). UNSh on lahingversioonist eristatav kõrgema ja laiema meeskonnaruumi poolest (lahingversioonil on meeskonnaruumi seinad ja katus mootoriosaga samal kõrgusel). Tehasest tuleval UNShil igatahes peale tühja torni muud pole.

Kohalikud masinamehed on neid korda teinud. Rehve on ka uusi ostetud. Kuskohast, ei tea, vene veoaut tavalised 20-tollised sinna ei lähe.

Need UNShid, mis 90ndate alul uuena rekvireeriti (20 masinat), on üldjuhul suht pisikese läbisõiduga (mehed räägivad 800-2000 mototunnist, kui ressurss on 6000) ja ei vaja kuskil Ukrainas remontimist. Vaja on lihtsalt saada BTR spetsiifilisi osi ja soovitavalt mitte maleva pisikese sõidukite ülalpidamise eelarve eest. Siin jäävad malevate ja veel rohkem vabatahtlike käed lühikeseks - selle võiks KV logistikakeskus endale auasjaks võtta, et UKR-st kasvõi mõned doonorid siia vedada.

ksf Qtec sai just kirja kaitseliidult, mis meie õhinat natuke vähendab.

Lühidalt: uus sõidukitüüp oleks ebamõistlikult kallis ülal pidada ja ka malevate rahakott liiga õhuke.

Lisaks, et kui vaadata siis kergemaid sõidukeid mis sobituks paremini olemasolevate sõidukitega ja võimalusel paindliku otstarbega.

Kasutajanimi kirjutas:ksf Qtec sai just kirja kaitseliidult, mis meie õhinat natuke vähendab.

Lühidalt: uus sõidukitüüp oleks ebamõistlikult kallis ülal pidada ja ka malevate rahakott liiga õhuke.

Tegelikult peaks ka peetrite toorikuid liikuma piisavalt.

Uusi masinaid peaks olema ju sadades, mis marki on need 20 õppeeksponaati seejuures, ei oma suuremat tähtsust.
Nii väikse arvu olemaosolu või mõne N armee aegse juht-mehhaaniku olemasolu malevas ei saa taoliste valikute määrav alus olla.
Meie naabrusest vähem kui 2 aastat tagasi viidi 350 BMP'd soojale maale. Samalt kolaplatsilt viisid soomlased üle 300 MT-LB endale. Võiku hinnaga (alla 20 tuhande tükist).
Taolisi masinaid vedeleb Ida-Euroopa platsil praegugi.

Kui meist pole ostjat, siis nad siia eales ei tulegi.
Veel- USA armee läheb varsti üle Hummeri järglasele (M-ATV) peale.
Esiteks peab jääma üle tuhandeid Hummereid, sh soomustatuid (tellitavaid masinaid on esimese otsaga 55 tuhat) ja teiseks masina hind pole ka tappev - 550 tuhat dollarit maksab Pentagon tükist. Võimalusi paistab olema - ei paista aga Eestis tahet sel teemal tegutseda.

Tahe "on olemas" -ärme muudame midagi, parem kui keegi midagi ei anneta. Vaadake KL kodulehte annetuste korjamist, see peaks olema esilehel ja atraktiivne mitte kuhugi ära peidetud.
Minu arust parim vastuhakk tahtele kuidagi vaikselt ära olla on võimalikult palju raha annetustega korjata. Mina vähemalt kavatsen seni kuni võimalus igakuiselt osaleda.

Ma uuendan esilehe sisu sel juhul, kirjutan võimalike teiste soomukikandidaatide kohta. Lõpuks peab midagi ikka tulema. Ega me ilmaasjata seda asja alustanud.

Kas mitte praegu juba need üksikud BRDM-2 ja BTR-id pole väga erandlikud sõidukid KL masinapargis? Võiks vaielda, et kuna OT-64 juures on kasutatud Tatra veoautode osi võiks nende varuosad olla kättesaadavamadki...

Mina kardan, et nii mōnegi BTRi lasevad omad ära.
Kui Eesti lippu suurelt just ei lehvi vms.
Selles suhtes oleks Ukraina masinad etemad.
Tuleb see esimene masin ära tuua ja küll jalad kõhu alt välja võetakse.
Ega need mingid allveelaevad pole ju.

Eesti rekvireeritud BTR-80'd olid kõik mudel UNSh (UNiversalnõi Shassii), millel polegi tehasest mingit "pritsi" - vastav auk on ka metallist plaadiga suletud

Teadsin, et meie BTR-id on UNSh versioon, kuid sain targemaks, et neil pole kunagi kuulipritsi peal olnudki. Paistab, et teinekord on targem guugeldada, kui hakata "mõnelt targamalt ja vanemalt kuuldut" otse vahendama

BTR-l on päris keerukas periskoopsihikutega torn kahe kuulipildujaga

Äkki räägid lähemalt ka, mis meie omadel on (või oli) torni paigaldatud?
Mis puudutab rehve, kuna ise pole jälle otseselt juures olnud, siis vahendan asjaosalise juttu, oli vähemalt ühele BTR-le mingi Vene veoki rehve alla vägistatud (veoki marki mainiti ka, kuid meeles pole), kuid need polnud vastu eriti pidanud.

Kasutajanimi kirjutas:ksf Qtec sai just kirja kaitseliidult, mis meie õhinat natuke vähendab.

Lühidalt: uus sõidukitüüp oleks ebamõistlikult kallis ülal pidada ja ka malevate rahakott liiga õhuke.

Lisaks, et kui vaadata siis kergemaid sõidukeid mis sobituks paremini olemasolevate sõidukitega ja võimalusel paindliku otstarbega.

Huvitav oleks seda teksti lugeda...öeldi otse ära, et kaitseliidule pole sedasorti initsiatiiv teretulnud? Või pakuti lihtsalt mõnd teist sõidukitüüpi?

ksf Qtec sai just kirja kaitseliidult, mis meie õhinat natuke vähendab.
Lühidalt: uus sõidukitüüp oleks ebamõistlikult kallis ülal pidada ja ka malevate rahakott liiga õhuke.
Lisaks, et kui vaadata siis kergemaid sõidukeid mis sobituks paremini olemasolevate sõidukitega ja võimalusel paindliku otstarbega.

No eks see rahalisi võimalusi arvestades ka tõsi ole, et kui Kaitseliitu soomustada, siis odavaim massiline soomus oleks tõenäoliselt kergelt soomustatud kasutatud G-Mersu, nagu lätlased hankisid või brittide kasutatud soomustatud Land Roverid või siis äärmisel juhul leiva hinna eest saadavad (juhul, kui on midagi sellist saada) soomustatud Hummerid (nende hooldus, küttekulu ja varuosad oleks juba problemaatilisemad, kui eelmainitutel). Isegi, kui 20 BTRi korda teha ja lisaks OT-64-sid tuua, jäävad tükihind ja hooldekulud ikkagi tunduvalt suuremaks (uued rehvid, kütus, spetsiifilisemad varuosad), kui eelmainitutel. (tükihind poleks nüüd päris tabav võrdlus küll, aga tõenäoliselt on ka kolme G-Mersuga rahaliselt lihtsam, kui ühe BTRi-ga)

Meie naabrusest vähem kui 2 aastat tagasi viidi 350 BMP'd soojale maale. Samalt kolaplatsilt viisid soomlased üle 300 MT-LB endale. Võiku hinnaga (alla 20 tuhande tükist).
Taolisi masinaid vedeleb Ida-Euroopa platsil praegugi.

Logistiliselt ja rahaliselt oleks BMP-d vähemalt Kaitseliidule veel rohkem ülejõu käivad, kui BTR-id. Lisaks roomikud vajaksid õppustele liikumiseks logistikat, mitte ei logistaks ise kohale.

Lemet kirjutas:Huvitav oleks seda teksti lugeda...öeldi otse ära, et kaitseliidule pole sedasorti initsiatiiv teretulnud? Või pakuti lihtsalt mõnd teist sõidukitüüpi?

Initsiatiiv vägagi teretulnud, kuid põhimõtteliselt "palun rakendage natuke teises suunas". Vähema soomusega, parema läbivusega ja oluline on paindlikkus selle sõiduki rakendamisel erinevates kriisiolukordades milleks KL-i võidakse rakendada.

Kasutajanimi kirjutas:

Lemet kirjutas:Huvitav oleks seda teksti lugeda...öeldi otse ära, et kaitseliidule pole sedasorti initsiatiiv teretulnud? Või pakuti lihtsalt mõnd teist sõidukitüüpi?

Initsiatiiv vägagi teretulnud, kuid põhimõtteliselt "palun rakendage natuke teises suunas". Vähema soomusega, parema läbivusega ja oluline on paindlikkus selle sõiduki rakendamisel erinevates kriisiolukordades milleks KL-i võidakse rakendada.

Parem läbivus ja rakendamine igalpool eks peastaap soovib tanke saada

Minule jääb arusaamatuks "vähema soomusega". Et üks nimetab seda niigi plekiks ja nüüd siis peab pleki ka õhema valima?

Ja "oluline on paindlikkus selle sõiduki rakendamisel erinevates kriisiolukordades milleks KL-i võidakse rakendada".
Mis siis veel "paindlikum erinevateks kriisiolukordadeks" on kui mõõdukas keskpärane käsirelvade vastane soomus?
Piisavalt kerge et olla läbivusega ning kiire, piisavalt tugev et kaitsta molotovi kokteili, kivirahe, legaalsete käsirelvade tule eest, nigelama automaatrelva ja mõne eksinud granaadikillu eest kah.
Et kui "tankilahingusse" mitte trügida ja kusagil eksootilisemates linnaosades, "rahvavabariikides" ja looduses opereerida, et mis "erinevad kriisiolukorrad" siis veel võimalikud on?

Võib juhtuda, et tuleb väga ebasõbralikus keskkonnas:
a) haavatu evakueerida (1 meedik ja 2 haavatut võiks sisse mahtuda)
b) meie mehi varustada ( euroaluse jagu kaupa/varustust võiks sisse mahtuda )
c) meie mehi roteerida (vähemasti pool jagu võiks sisse mahtuda)
d) liikuva tulepunktina tuletoetusega abistamine (relv katusel või laskeavad)
e) meie mehi motiveerida teadmisega, et läheduses on masin mille abil on logistilise kontakti saavutamine ebasoodsates oludes võimalik.

Las suunavad siis meid õigele teeotsale. Ei taha ka vägisi koormaks olla.
Kuigi "oodake veel paar kuud, kohe on lahendus tulemas" retoorika on kestnud 2 aastat.

Sellega muidugi nõus, et me ühisrahastuses osalejad peaksime planeerima võimalikult jätkusuutliku ja vahenditega kaetud lahenduse.

Järgmisele postitusele kah vastates, et ... Ma ei ole ekspert aga, roomiku lindid ei tundu mõistliku lahendusena. (Kui sellel just priskelt kummi küljes ei ole.)

MTLB?