Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

[Castellum]

"Postimehes" on ilmunud üsna sisutühi arvustus. Anonüümne pealegi.

Minu arust küll väga hea arvustus. Teksti süvenemus sõltub teksti pikkusest, seega on tegu lühikese teksti (paberil on ehk pikem) kohta väga hea üldistusega. Hea lugeda, ei koorma lühikest teksti detailidega.

Kuna tegu on kultuuritoimetuse n-ö juhtkirjaga, siis sisuliselt on kirjutanud alla kultuuritoimetuse juht Heili Sibrits.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

"Postimehes" on ilmunud üsna sisutühi arvustus. Anonüümne pealegi.

Minu arust küll väga hea arvustus..

Arvan ka, et juhtiva päevalehe kultuuritoimetuse kohast täiesti Ok arvustus - poindid kenasti välla toodud

Leo Kunnas ühendab selles raamatus ulmekirjaniku kujutlusvõime, halastamatu realismi ja detailitäpsuse, professionaalse operatiivohvitseri teadmised-oskused ning humanisti sõjavastase vaate üheks tervikuks.

Kes riigikaitse asja lähemalt teavad, need võiksid seda raamatut isegi poliitiliseks manifestiks pidada. Leo Kunnas on kirjanik, kuid ta on ka sõjamees ja endine kõrge riigikaitse tegelane. Seejuures väga kriitiline praeguse kaitseväe struktuuri suhtes. Tema korraldaks asja teisiti kui saaks, taastaks suure võimuga ja paljude ressurssidega kaitseringkonnad ning ajaks niipalju totaalkaitse asja kui võimalik. Praegused otsustajad on aga valinud pigem hästi varustatud ja hästi välja õpetatud pataljonide-brigaadide mudeli.

[pagan]

Ma arvan, et tasuks rõhutada, et see kuupäev 26 september 2023 on fiktsioon.
Samahästi võib see D-day ka 26 september 2019 olla.
Et, "aega on" mentaliteedil ei tohiks vohada lasta.

[Kriku]

Ja et kallaletung mõnele Balti riigile ei pea tingimata olema osa maailmasõjast.

Arvan ka, et juhtiva päevalehe kultuuritoimetuse kohast täiesti Ok arvustus - poindid kenasti välla toodud

Ah, võib-olla ongi, kui järele mõelda. Arvatavasti suunatud lihtsalt inimestele, kes pole veel raamatut lugenud (mis on värske uudisteose puhul ka loomulik).

Teksti toimetaja on mõnes kohas minu arust praaki teinud. Kui tähti närida.
Castellum on kindlasti selles asjas palju kompetentsem aga näiteks Tallinna Ülikooli rajatised vist põgenike keskusteks ei sobi? Ikka hooned või siis üldistavamalt ehitised?

T lk. 147 esineb imeline ühend vasestatud uraan

[Kriku]

Lugesin nüüd mõlemad pooled läbi ja mõtisklesin nende üle veidi.

Jah, need ei ole võrreldavad. Üks neist on süsimust stsenaarium, teine selline hallipoolne. Põhilised tegurid asuvad Eestist väljas. Autorile võiks ju ette heita, et ta ei kujutanud erinevate Eesti kaitsepoliitikate tulemusi täpselt ühesugustes rahvusvahelistes oludes, aga sel juhul oleks esimese, impeeriumi taastamise stsenaariumi pidanud üldse ära jätma, sest seal on võiduvõimalus nagunii olematu. Ma arvan, et jutt oleks kokkuvõttes igavam saanud.

Autori poolt kujutatud armee moderniseerimise tempot ei suuda Venemaa vist hoida (ka mitte 80% plaanidest), selle kohta postitasin Venemaa majanduse teemasse. Ma ei tea, võib-olla oleksin pidanud kuhugi mujale postitama. Võib-olla see, et kujutatakse Venemaa poolt maailmasõja alustamist, ähmastab natuke autori sõnumit - jäävad ju niimoodi vaatluse alt välja kergemini realiseeritavad stsenaariumid, milles Venemaa ei arenda oma armeed maailmasõja võitmiseks välja, vaid korraldab Baltikumis tõsise rünnaku varem ja vähemate jõududega (nagu ülal akf pagan juba ütles).

[Avatar]

Lihtsalt ilukirjanduslik teos.
Aga nagu keegi eelpool juba märkis, nii ka mulle -Sõdurjumala teener ja Kustumatu .. avaldas kõige enam muljet. Nii et Leo ...

[Vastaja]

Kui peategelase pereliige kuldmünte realiseeris, maksis ostja vist 2000 euri eksemplari eest. Raamatus ei ole kaalu mainitud, aga eeldan, et tegu oli untsiste müntidega. Ja seda aastal 2023.
Aga üks asi on kulla hind rahuajal ja teine asi sellise mastaabiga konflikti korral sõjas osalevas riigis.
Hetkel unts 999/au üle 1000euri. 2011 käis hind 2000 ligidal ära.Nii et huvitav prognoos.

[strateegiline sõdur]

Kunnase väljakäidud Taaveti verisooni maksumuse kontrolliks (Kunnase väide oli, et maksab 2,4% SKPst, 1,15 mlrd laenu ja 500 mln US abi) juurdlen siin parajasti, et mitmeks lahingupäevaks oli laskemoona valmis ostetud. Raamatust päris otsest viidet sellele ei leia. Mis on foorumlaste arvamused, et mitmeks päevaks peaks olema laskemoona varutud?

[Kriku]

Huvitaval kombel ei ole kummaski loos õieti kasutatudki võimalust argumenteerida tankide vajaduse poolt, kuigi "Taaveti" lisades on selle kohta omaette artikkel. Mõlemas kasutatakse tanke häda korral rannakaitseks ning siis "Taavetis" selles taktikalises pealetungis, mille käigus poiss põletada saab. Eesti piires peatatakse vaenlane kas jõgede ääres või kindlustatud liinidel.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Huvitaval kombel ei ole kummaski loos õieti kasutatudki võimalust argumenteerida tankide vajaduse poolt, kuigi "Taaveti" lisades on selle kohta omaette artikkel. Mõlemas kasutatakse tanke häda korral rannakaitseks ning siis "Taavetis" selles taktikalises pealetungis, mille käigus poiss põletada saab..

Siin on asi hoopis selles, et mittesõjaväelasena sa lihtsalt ei "loe välja" neid taktikalisi situatsioone.
Tegelt tagaski just tankide olemasolu sinumainit olukordades meiepoolse adekvaatse reageerimisvõimekuse. Elik see on just see koht, kus see muidu äralörtsitud sõna "võimekus" on omal kohal

Tankid on KUNNASe raamatus mängus küll, ühesõnaga - aga nad ei mängi seal pearolli muidugi.
Sest see raamat polegi tankidest. Ma saan nii aru, et pearolli selles raamatus mängib TAHE - ja tollest see raamat ongi.

[Kriku]

Õhudessandile reageerimise unustasin lihtsalt ära, selles mõttes on sul õigus. Meelde jäi improviseeritud rannakaitse, mille jaoks tank IMHO ei ole ette nähtud...

Mis oleks juhtunud, kui õhudessandile reageerimise käigus oleks CV90-d peale saadetud?

Mõtlesin seda, et artiklis argumenteerib ta tankide vajadust olukorraga, milles tuleb võidelda vaenlase tankidega - sellist episoodi, kus vaenlase tankid meie tankide abil Eesti pinnal peatataks, aga raamatus ei ole. Kui ma nüüd jälle midagi ei ole unustanud...

[Raubritter]

Taavet on ikka heleroosa.

Jah, purustatud ja välja sihitud sillad hoiavad kinni tanki- ja varustuse kolonne, aga ei hoia kindlasti vaenlast ennast.
Selles stsenaariumis peaksid sinimägedele tõkkeid rajama ja miine laotama jalgsi dessantnikud, keda tuleks üle piiri (khm, kontrolljoone) tuhandeid, kasvõi mootorpaadiga üle Peipsi ja lõuna poolt kõikvõimalikus sõja- või tsiviiltehnikas. Kui ka jätkuks mehi elav müür mööda idapiiri teha, tuldaks lihtsalt öösel. Või tehtaks GRADidega kaitsesse paras auk sisse.
Ei ole neil vaja mingeid laevu, mida kaks tanki kuidagi ära ajavad ega koptereid, et kahepäevane kiirrännak hõredalt kaitstud maal teha ja igasugu sillakaitsjatele selga lennata ja kotti ajada, vähemalt sama suure massiga kui kaitsjatel endil. Ja juba üksainus läbi murdunud tank suudab külvata meeletult kurja, enne kui Javelini lukustatud saab
Mingid üksikud kaitseliitlased külades küll kedagi kinni ei pea. Ja kopteridessant ei lenda kahe kopteri kaupa ega saa tappa väikeselt, varjumata grupilt meestelt 23mm-ilt MANidel ja õlaltlastava AA-ga. Võib-olla Afghanistani sõja ajal sai, mägisel maastikul ja üllatusena. Tänapäeval, vaevalt.

Koljatis on veider, et mingisugused kaitseliitlased on ainus teovõimeline, relvastatud ja ajudega jõud kogu riigis. No ja lapsed.
Politseijõud, K-komando, KAPO, poliitikud ja ülejäänud keskmisest asisemad mehed ja naised, kõik need nullib ära mingi kalašnikovi ja rohelise suusamaskiga vatnik kaheksarattalises konservikarbis miskitmoodi ja muudab küllalt ebatähtsaks, et nende olemasolu kasvõi mõne reaga mäletada

[hillart]

Aru ma ei saa, miks te seda raamatut romaaniks ja veel lausa dokumentaalromaaniks nimetate. Žanrilt on tegu jutustuse (õigemini kahe jutustusega) ja tulevikuulmega. Kõik on nii haaratud ja silmini leilis. Põhjatakse Kunnast, kui egotsentrilist tüüpi ja mida iganes. Puhta segi keeranud või?
Ja sellest eksieeldusest, et tegu on just-kui (kellegi arvates) dokumentaalromaaniga), tulenevalt ongi kujunenud välja tüüpiline skisofreeniale viitav lõputu arutelu, mis sisuliselt mõttetu on, sest vaatamata oma igati loogilisele ülesehitusele, lähtub ebaõigest eeldusest. Noh, ja kui juba eeldus vale on, siis olgu see pealisehitus milline iganes, õige ta olla ei saa.

[Kapten Trumm]

Selles stsenaariumis peaksid sinimägedele tõkkeid rajama ja miine laotama jalgsi dessantnikud, keda tuleks üle piiri (khm, kontrolljoone) tuhandeid, kasvõi mootorpaadiga üle Peipsi ja lõuna poolt kõikvõimalikus sõja- või tsiviiltehnikas. Kui ka jätkuks mehi elav müür mööda idapiiri teha, tuldaks lihtsalt öösel. Või tehtaks GRADidega kaitsesse paras auk sisse.

No kuskil tagapool figureerib ka 1. jalaväebrigaad (raamatus annab ta vaid KRK-le mõningaid üksusi tugevduseks), loodetavast ei lebota Tapal ega istu sõdurikodus NATO vihmavarju all

Politseijõud, K-komando, KAPO, poliitikud ja ülejäänud keskmisest asisemad mehed ja naised, kõik need nullib ära mingi kalašnikovi ja rohelise suusamaskiga vatnik kaheksarattalises konservikarbis miskitmoodi ja muudab küllalt ebatähtsaks, et nende olemasolu kasvõi mõne reaga mäletada

Poliitikud nõuavad Koljatis ikka Tallinna lennujaama stardiradade kiiret avanemist (kelle nali see omal ajal oli, et üks mobilisatsioonipunkt tuleb luua lennujaama...? ). Politsei hoiab linnas korda, rühmaekvivalentsed eriüksused ei oma Tallinna suuruse linna pärast peetavas lahingus suuremat kaalu (kvantiteet loob oma kvaliteedi), tavainimesed töötavad "võidu heaks", mis segaseks jäi...?

[Kriku]

Mis oleks juhtunud, kui õhudessandile reageerimise käigus oleks CV90-d peale saadetud?

Palun, kas keegi targem leiaks aega spekuleerida...?