www.militaar.net

Millalgi tollel perioodil ilmusid juba sellised lahendused nagu need tänapäeva parvlaevadel on, kus vöörilained suruvad luugid kinni, mitte ei murra visiiri ära.

1987, s.o enne Estonia õnnetust tellitud Serenade projekteeriti juba algselt vööriluukidega. Nagu ka 1985 tellitud autopraam Peter Pan (praegu DFDSi King Seaways) tükkis oma sõsarlaevadega. Nii et probleemi teadvustati ammu enne Estoniaga juhtunud õnnetust.

Baltic Queenil (mis on üks uuematest) on saun samuti sügaval kõhus.

Laevadel ehitatakse basseine "allapoole" põhjusel, et madalamal on kõikumise ulatus väiksem ja vesi basseinis loksub vähem. Eks saun siis samasse.
Kuskil 9ndal tekil võivad juba mõõduka kõikumisega tekkida probleemid vee basseinis püsimisega, kuna see moodustab laeva kiikumise taktis sellise kohaliku tähtsusega tsunami. Kujutage ette nurka näiteks 5 kraadi laeva ristlõikes ja vaadake, mitu meetrit liigub vasakule-paremale bassein veeliinist allpool ja mitu meetrit nt 9 tekil.

Kas laev loksub lainetes piki kiilu kulgevat pikitelge või piki nö. geomeetrilist keset (ei oska seda teisiti nimetada), veeliini lähedal kulgevat pikitelge?

Ilma tehnilise hariduseta on mul seda raske seletada, aga ehk saate ise aru https://en.wikipedia.org/wiki/Metacentric_height
Minu arusaamist mööda kõigub laev põikisuunas ümber G ehk ümber raskuskeskme. See asub alati allpool veeliini (õigemini peaks asuma).

Kui öeldi, et allapoole, siis ehitatakse allapoole, mis te ajate kiusu!

Sekeldaja kirjutas:Kui öeldi, et allapoole, siis ehitatakse allapoole, mis te ajate kiusu!

Trümmi lagi on väga realistlikult taevakarva värvitud, minu petab igatahes ära. Või on see photoshop?

Kui öeldi, et allapoole, siis ehitatakse allapoole, mis te ajate kiusu!

Katsume ikka selgelt vahet teha põhjamaa oludesse ja Kariibi merele mõeldud kruisilaevadel, eksju.
Ja muidu, onaneerimiseks võib omaette teema ju teha.

Walter2 kirjutas:Kas laev loksub lainetes piki kiilu kulgevat pikitelge või piki nö. geomeetrilist keset (ei oska seda teisiti nimetada), veeliini lähedal kulgevat pikitelge?

Vee loksumine ei aja tingimata laeva ümber, küll aga see kui vesi laeva kreenis olles ühte poordi koguneb. Kuid jah, kui vesi ei tunginud kohe alul dekialustesse ruumidesse (vastasel juhul poleks laev ümber läinud) siis kas nendes ruumides olevast õhust piisanuks laeva vee peal hoidmiseks - ja kui piisas, tahaks ka väga teada kuidas ja mis purunes et õhk väljus...

siis kas nendes ruumides olevast õhust piisanuks laeva vee peal hoidmiseks - ja kui piisas, tahaks ka väga teada kuidas ja mis purunes et õhk väljus...

Mmmmm....palju erineb kuupmeetri õhu ruumala veepinnal ja kuidas muutub see kuupmeeter kümne meetri sügavusel. Ning kuidas see muutus mõjub ujuvusele?

Terve kere või õigemini õhu välja- ja vee sissepääsu puudumise korral pidanuks ümberpöördunud laeva jääma 18 000 kuupmeetrit õhku, millest piisanuks laeva kummuliasendis vee peal hoidmiseks.

Kapten Trumm kirjutas:

Kui öeldi, et allapoole, siis ehitatakse allapoole, mis te ajate kiusu!

Katsume ikka selgelt vahet teha põhjamaa oludesse ja Kariibi merele mõeldud kruisilaevadel, eksju.
Ja muidu, onaneerimiseks võib omaette teema ju teha.

Teeme siis vahet, räägi. Või õigemini kirjuta, kui käed vabaks saad.

Lemet kirjutas:

siis kas nendes ruumides olevast õhust piisanuks laeva vee peal hoidmiseks - ja kui piisas, tahaks ka väga teada kuidas ja mis purunes et õhk väljus...

Mmmmm....palju erineb kuupmeetri õhu ruumala veepinnal ja kuidas muutub see kuupmeeter kümne meetri sügavusel. Ning kuidas see muutus mõjub ujuvusele?

Iga 10m vett lisab 1 Atm rõhku? Pakuks, et tollest 1kuupmeetrist õhust jääb 10m sügavusel alles 0,5 kuupi, ehk kaks korda tihedam.

Nii, õige. Ja kuidas see ujuvusele mõjub. Kui seesinanse kadunud poole kuupmeetri täidab vesi?

Kust see 10 meetri sügavus tuleb?

Terve kere või õigemini õhu välja- ja vee sissepääsu puudumise korral pidanuks ümberpöördunud laeva jääma 18 000 kuupmeetrit õhku, millest piisanuks laeva kummuliasendis vee peal hoidmiseks.

Ja "terve kere" oli antud sündmuste arengu puhul ainus võimalus, kustkaudu õhk saanuks välja ja vesi sisse? Proovid äkki uuesti?
Muide see on üks peamisi "laeva põhjas oli (lõhkeainega tehtud) auk" teooria (vildakaid) alustalasid.
Eeldus kui selline on iseenesest vale. Teiseks pole ükski laev disainitud püsima määramata aega pinnal kummuliasendis.