www.militaar.net

https://twitter.com/EuromaidanPress/sta ... 1723334677

A ship carrying Ukrainian grain departed from Odesa and split in half near the Turkish shores, likely due to a storm.

3 NATO riiki plaanivad hakata Musta mere laevateid puhtana hoidma

Bulgaria, Romania and Turkey are close to a joint mine clearing force agreement in the Black Sea
https://twitter.com/SamRamani2/status/1 ... 7059141819

Lääneriigid andsid Ukrainale kinnituse, et tagatakse sõjalaevadega UKR laevateede ohutus Mustal merel

Ukrainian President Volodymyr Zelensky announced on November 25 that Ukraine’s Western partners agreed to transfer warships to Ukraine to protect Ukraine’s grain corridor in the Black Sea. (ISW)
Finally! We have called for this from April 2021 to stop the coming blockade.
EST
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas 25. novembril, et Ukraina läänepartnerid leppisid kokku sõjalaevade üleviimises Ukrainale, et kaitsta Ukraina teraviljakoridori Mustal merel. (ISW)
Lõpuks ometi! Oleme seda nõudnud alates 2021. aasta aprillist, et peatada saabuv blokaad.
https://twitter.com/anders_aslund/statu ... 2147837276

hjl85 kirjutas: ↑06 Dets, 2023 22:17 Ukraina leidis lahebduse Poola jt riikide veokajuhtide blokeerimisele-veokad laoti rongile
https://x.com/noelreports/status/173248 ... 95840?s=46

saksa ja austria lahendus. ainsa vahega sakslased/austerlased ei pane haagisega veokeid kaasa. sest igas punktis, mida rong läbib on omad veokid olemas.

hjl85 kirjutas: ↑06 Dets, 2023 22:17 Ukraina leidis lahebduse Poola jt riikide veokajuhtide blokeerimisele-veokad laoti rongile
https://x.com/noelreports/status/173248 ... 95840?s=46

Ainus paha lugu, et Ukrainas on raudteel sama rööpmelaius, mille Nikolai I Vene impeeriumile määras ja mille Breznevi raudteeviletsus kitsendas nelja millimeetri võrra 1520 mm peale,( sest raha polnud, et kümneid miljoneid kulunud vagunirattaid asendada uutega ) , kõigil teistel Ukraina piiririikidel ( v.a. Valgevene ja Venemaa ) aga Stephensoni 1435 mm.
See vahe on täpselt nii suur, et üks rong teisel raudteel sõita ei saa ja kuuldavasti sellepärast see niiviisi tehtigi.Wehrmachtil kulus tohutult vaeva, et okupeeritud alade raudtee 1435 mm peale ümber naelutada, kuid puuliipritega raudteel sai seda kergemini teha , eks proovi betoonliipritega niiviisi jantida ....

Minu teada pole ka Poolal ühtki läbivat dual gauge raudteed, mis ühendaks Ukraina ja näiteks Leedu 1520 mm raudteed kuhugi sadamasse.( Leedul on üks dual gauge raudtee Kaunasest Poola piirini )
Nii et mis mõte on neid rekkasid rongile toppida kui piirijaamas pead ikka maha laadima ja kui naaberriik( Poola, Slovakkia, Ungari ) ikka ei taha neid läbi lasta, siis ta ei lase kah .

Ega see pole mingi Stark Logistics, kes kõigekõrgema Universumi direktori käsul oma plekkpurkidega nagu nalja igast piirist ja rindest läbi sõidab.
Erinev rööpmelaius oli ka põhiline põhjus, miks Ukraina oma tohutuid koguseid vilja jm põllumajandussaadusi raudteel turvalistesse sadamatesse vedada ei saanud, pidi toimetama laevadega Mustal Merel. Kust paraku läbisõit on Vene mereväe tõttu väga raskendatud.

Antud probleemi lahendamiseks ei ole vaja sadu kilomeetreid eri laiusega raudtee olemasolu Poolas. Piisab paarist kilomeetrist. Rekkad peale, paar kilomeetrit sõitu, rekkad maha. Kõik.

ei käi see nii lihtsalt. Kas siis autotee väljasõitu piirijaamast Poola poolel ei saa blokeerida ?
Loomulikult saab.
Pmst Ukraina ja Poola raudteeühendus on juba soveti aegadest nõrk ja see oli teadlikult tehtud niiviisi. Enamus N. Liidu ja Lääne-Euroopa rongiühendusi läks Bresti kaudu, kus on väga suur jaam senini ja kustkaudu käisid ka enamus reisironge. Küllap nii mõnigi vanem foorumlane on ise seal ise mitu tundi seisnud ja oodanud kuna rattad ära vahetatakse.Sinna sõidab sisse ka 1435 mm tee teise platvormi äärde nii et isegi rattaid pole vaja vahetada.
Kuid nüüd ju läbi Valgevene sõita ei saa, batka ei lase

Kui erineva rööpmelaiuse probleemi oleks nii lihtne lahendada, siis oleks seda juba ammu tehtud.
Kõige lihtsam oleks muidugi suure läbilaskevõimega multimodaalterminal nagu Kaunases.

https://www.samskip.com/news/samskip-ex ... lithuania/

Pole üldse mingeid rekkasid vaja. Sõidab sisse pikk rong, platvormid konteinereid täis, konteinerid täis vilja või päevalilleseemneid vms. Seal laaditakse need teisele rongile, mis 1435 mm ja sõit läheb kasvõi Rotterdami välja

Paraku need aastakümned, kus Ukraina keskendus peamiselt Vene-suunalisele ärile ja Vene-suunalisele kaubavahetusele ja transpordile ning ei arendanud ühendusi lääneriikidega, maksavad nüüd rängasti kätte. Selliseid multimodaalterminale ei ehita nipsust mõne kuuga ega ka mõne aastaga., kõige vähem veel sõja-ajal, kus kõigest on niigi puudus.

Ja neid oleks vaja palju rohkem kui üks Kaunase-suurune terminal. Leedu on ikkagi pisike maa võrreldes Ukrainaga, isegi 3 Baltimaad kokku on pisike võrreldes Ukraina ja tema transpordimahtudega.

Pole üldse mingeid rekkasid vaja. Sõidab sisse pikk rong, platvormid konteinereid täis, konteinerid täis vilja või päevalilleseemneid vms. Seal laaditakse need teisele rongile, mis 1435 mm ja sõit läheb kasvõi Rotterdami välja.

Puistematerjali (k.a. ka vilja) veoks kasutatakse valdavalt nn. hopper-tüüpi vaguneid, mida teisele alusvankrile ringi ei tõsta.
http://abvlogistics.eu/et/useful/railway-wagons/
Tühjendamine alt luukidest. Kas sellisel veeremil üldse rataste vahetus on võimalik ei oska öelda.

Walter2 kirjutas: ↑07 Dets, 2023 13:47

Pole üldse mingeid rekkasid vaja. Sõidab sisse pikk rong, platvormid konteinereid täis, konteinerid täis vilja või päevalilleseemneid vms. Seal laaditakse need teisele rongile, mis 1435 mm ja sõit läheb kasvõi Rotterdami välja.

Puistematerjali (k.a. ka vilja) veoks kasutatakse valdavalt nn. hopper-tüüpi vaguneid, mida teisele alusvankrile ringi ei tõsta.
http://abvlogistics.eu/et/useful/railway-wagons/
Tühjendamine alt luukidest. Kas sellisel veeremil üldse rataste vahetus on võimalik ei oska öelda.

Vagunitel on võimalik rattaid vahetada ja sellele on mõeldud.
Vaja on vagun üles tõsta, rattad jäävad maha ning teise jooksulaiusega rattad alla veeretada ning vagun alla lasta.
Paigal hoiab neid vaguni raskus.

Esiteks võtab see aega ja kust neid rattaid nii äkki võttagi on sellises koguses...
Igale vagunile läheb 4 rattapaari ja väga kiirelt saab päris suure numbri kokku.

See on päris tõsine probleem mida ei lahenda ühe aastaga ja laevandus on siin ainus tõsiseltvõetav lahendus.

ei käi see nii lihtsalt. Kas siis autotee väljasõitu piirijaamast Poola poolel ei saa blokeerida ?
Loomulikult saab.
Pmst Ukraina ja Poola raudteeühendus on juba soveti aegadest nõrk ja see oli teadlikult tehtud niiviisi. Enamus N. Liidu ja Lääne-Euroopa rongiühendusi läks Bresti kaudu....

Ei pea ukrainlased kusagile üle piiri oma rekkadega sõitma, et neid 1435 laiusega raudteekooseisudele panna.

Ukraina raudteeühendused lääne suunal.

Poolaga:
Poolas on standardlaius 1435.
Ягодин - Dorohusk (Euroopa 1435 laius on olemas Poolast Ковель-ini [UKR] 99km)
Изов - Hrubieszow (peaks olema 1520 laius mis läheb Poola)
Пиддубцы - Hrebenne (kas on valmis ehitatud, ei tea?)
Рава-Руська - Hrebenne (On 1435 laiusega raudtee Poolast Рава-Руська-ni [UKR])
Рава-Руська - Werchrata (peaks olema 1520 laius või kombineeritud, mis läheb Poola)
Держкордон - Medyka (Poolast Мостиска-ni [UKR] ca 15km on 1435 laius)
Нижанковичи - Malhowice (laiust ei tea, ilmselt 1520)
Старжава - Kroscienko (laiust ei tea, ilmselt 1520)

Lisaks on olemas Ukrainast tuleval suunal nn Ida-Euroopa laiusega 1520 raudtee Poola territooriumil pikkusega 395km Ковель [UKR] - Slawkow [POL] ja teine lõik ca 15km poola pinnal Ukraina - Medyka [piiripunkt] - Przemysl [POL].

Slovakkiaga:
Slovakkias on standardlaius 1435.
Ужгород-2 (Павлове) - Matovce (Ужгород - Košice [SLO] vahel on laiarööpmeline 1520 raudtee)
Чоп - Čierna nad Tisou (Чоп [UKR] asub Ukraina, Slovakkia ja Ungariga ühise piiripunkti juures ja sinna tulevad 1435 laiusega teed sisse nii Slovakkiast kui Ungarist. Чоп on Ukraina kõige suurem raudteesõlm Ukraina selles osas)

Ungariga:
Ungaris on standardlaius 1435.
Чоп - Zahony (1435 laius, ülal juba ära toodud)
Саловка (Свобода) - Eperjeske-Rendezö (Eperjeskest [HUN] läheb kahe laiusega raudtee Ukrainasse Саловка (Соловка) - Батево - Мукачево ca 34km pikkuselt)

Rumeeniaga:
Rumeenias on standardlaius 1435.
Дяково - Halmeu (Королево [UKR] - Дяково [UKR] - Halmeu [RUM] + teine eraldi haru Тересва [UKR] - Рахов [UKR] kokku ca 50km kahe laiusega tee)
Солтовино-1 - Sighetu Marmatiei (kas on valmis ehitatud, ei tea?)
Дилове (Делове) - Valea Viseului (laiust ei tea)
Вадул-Серет - Vicsani (Dornesti [ROM] - Вадул-Серет [UKR] kahe laiusega tee millest 7km on UKR ja 12km ROM territooriumil)

Halmeu [ROM]/Дяково [UKR] – Батево [UKR] – Королево [UKR] – Чоп [UKR]/Čierna nad Tisou [SLO]/Zahony [HUN] lõik pikkusega 112 km. See on Ukraina pikim kahe laiusega kombineeritud raudtee ja läbib mitut riiki korraga.

Moldovaga:
Moldovas on standardlaius 1520.
Medveja - Подвиривка - Lipcani (raudteelõik läbib korraks Ukrainat, 1520)
Ларга - Varticauti - Medveja - Подвиривка (raudteelõik läbib vaheldumisi Moldova ja UKR territooriumi, laius 1520)
Сокиряни - Ocnita (1520 laius)
Могилёв-Подольський - Otaci (1520 laius)
Iserlia - Карабуцени - Besarabeasca (raudteelõik läbib korraks Ukrainat, laius 1520)
Серпневе - Besarabeasca (1520 laius)
Taraclia - Болград - Valul Roman (raudteelõik läbib korraks Ukrainat, 1520 laius)
Etulia - Рени - Giurgiulesti (raudteelõik läbib korraks Ukrainat) (Рени [UKR] - Giurgiulesti [Moldova] - Galati [RUM] läheb 1520 laiusega tee. See oli varemalt kahe laiusega, siis jälle vähemalt 2017a seisuga ainult 1520 ja võib nüüd olla uuesti kahe laiusega)
S.h. Transnistriaga:
Кириловка (Климентове) - Колбасная (1520 laius)
Кучурган - Тирасполь (1520 laius)

Andmed ei ole kõige värskemad. Seal võib olla viimastel aastatel (2020-2023) midagi juurde või ümber ehitatud just UKR poolel (kas lisatud olemasolevale 1520 ka teine laius 1435, või ehitatud uusi lõike 1435 laiusega (plaanid enne 2022 alanud sõda olid).

Esiteks võtab see aega ja kust neid rattaid nii äkki võttagi on sellises koguses...
Igale vagunile läheb 4 rattapaari ja väga kiirelt saab päris suure numbri kokku.

See on päris tõsine probleem mida ei lahenda ühe aastaga

see ei ole probleem. vastavates jaamades on seda koguaeg tehtud. asi ja käib ime siva.

olavsu1 kirjutas: ↑07 Dets, 2023 18:17

Esiteks võtab see aega ja kust neid rattaid nii äkki võttagi on sellises koguses...
Igale vagunile läheb 4 rattapaari ja väga kiirelt saab päris suure numbri kokku.

See on päris tõsine probleem mida ei lahenda ühe aastaga

see ei ole probleem. vastavates jaamades on seda koguaeg tehtud. asi ja käib ime siva.

Reisirongiga võttis see operatsioon aega mitmeid tunde ja ei olnud mitte sugugi "ime siva", sest ainult rattapaaride vahetamisest jääb väheks kuna ka pidurid peavad toimima saama.
Kõigepealt sihiti koosseis paika, et iga vagun oleks oma tungide kohal.
Siis tõsteti terve rong korraga tungidega üles ja veeretati all olnud vankrid alt välja.
Osa aja möödudes veeretati alla uued vankrid ja sihiti need paika ning lasti koosseis nendele.
Iga vaguni juures toimetasid mitu inimest ja kogu see üritus oli sissepiiratud püssimeeste poolt.

Tehniliselt oleks lihtsam politseijõududega tee puhtaks lüüa sest kahtlasest elemendist aga kui valitsus ise ei taha siis polegi midagi teha.
EL on samuti sõnaõigus EL liikmesriikide valitsusele nõuda EL kaubavahetust. Kui vaja võib minna üsnagi karmiks liikmesriigiga.
Poolas tuleks oodata ära uue valitsuse pukki astumine, sest kõik jamad on vana valitsuse kius.
Slovakkias tuleb ära oodata uue valitsuse seisukohad ja siis vastavalt käituda.

Läheb teemast välja, aga Poola vedajad on aastaid euroopa vedude turgu solkinud hindu alla lüües. Odavad hinnad on saavutatud muuhulgas ka tänu endise Nõuk Liidu vabariikidest värvatud odavatele juhtidele, kellele isegi seda piskut ei taheta ära maksta.
https://www.youtube.com/watch?v=gSpZkin0oCY
Suvel sattusin saksas parklasse kus samade omanike teise firma põhiliselt grusiinidest autojuhid streikisid oma palga kätte saamiseks. Kui nüüd euroopa transporditöötajate ametiühingud asjast kinni haaraksid ja poola numbritega veoautosi igal pool turu solkimise pärast blokeeriks, siis koju tagasi pöörduma sunnitud poola autojuhid lõpetaksid ise selle pulli kiirelt seal ukraina piir ääres!

Panama lipu all liikunud laev sõitis Mustal merel meremiinile. Pole selge, kas on otseselt UKR vilja veoga tegu või mõne teise riigi veoga.

Civilian vessel hit by Russian mine in the Black Sea

The bulk carrier was traveling under the flag of Panama to load grain in one of the Danube ports. As a result, two sailors were injured.

On the deck there was a heavy fire. The captain ran aground. It will be returned to port soon.
https://twitter.com/nexta_tv/status/1740296410698862970