www.militaar.net

Et siis Vene suurtüki väes ongi kõik suurtükid positsioonilt liigutatavad +30 minutiga?

Kapten Trumm kirjutas:Ilmselt on vahe selles, et seal ei valitse riiki ja langeta riigikaitselis otsuseid mikseri-pojud nagu meil see käib.

Kohati Sa paned tõesti imestama. Kus kohalt Sul nüüd see Mikser äkki ette jäi? Või on see Sulle mingi Kamina sünonüüm?

Kapten Trumm kirjutas:Ja seal ilmselt pole ka ülekaalus poliitikud, kes usuvad tõsimeeli, et väikeriik ei suuda enda eest seista.

Ja kaitsesid ära või? Või on lihtsalt poliitikud kes arvavad et kaitsevad ära?

Seal on nagu päris suur ja oluline vahe...

Juttu pidi nagu Pasi soomukist olema või siis analoogidest, aga kuhu me jutt on jõudnud?

toomas tyrk kirjutas: Kohati Sa paned tõesti imestama. Kus kohalt Sul nüüd see Mikser äkki ette jäi? Või on see Sulle mingi Kamina sünonüüm?

Ütleme, et lihtsalt kõnekujund, ühelegi teisele isikule pole nii tabavat hüüdnime pandud. On see ju tema öeldu, et Eesti riigikaitset ei aita edasi unistamine tankibrigaadidest. Õige kah. Päris kindlasti ei aita ka edasi pakasuhha tegemine 2% nimel, mida Stenbocki-Toompea-Kadrioru teljel harrastatakse.

Ja kaitsesid ära või? Või on lihtsalt poliitikud kes arvavad et kaitsevad ära? Seal on nagu päris suur ja oluline vahe...

Noh see on demagoogiamaiguline hüüatus. Eeldusi on seal loodud märksa rohkem märksa väiksema riigi rahakoti juures. Kuigi nad selle sõjaga eriti hakkama ei saadud. Kuid selle põhjuseks polnud enam ressursside puudus. Oleme ausad, meie heidutus ongi NATO, VF kindralid ei arva Eesti relvajõududest midagi ja vähemalt iseseisva kaitsevõime kontekstis neid vastaseks ei peeta.

Ma siinkohal ei saa aru irooniast Gruusia suhtes. Me ei räägiks Unimogide soomustamisest ja ei soiuks lennutundide hinnast, kui meie kaitse-eelarve 4 miljardi asemel 15 miljardit oleks. Sellise rahanumbri juures pakuks me juba konkurentsi Peterburi-Pihkva piirkonna vägedele. Palju häda on sellest, et raha on vähe ja sellestki lõikab tubli viilaka endale Araabia rinne ning sisemaine ebatõhusus.

man21 küsis:

Juttu pidi nagu Pasi soomukist olema või siis analoogidest, aga kuhu me jutt on jõudnud?

man21, kas Sa ei ole tähele pannud, et kõik need lennukite, tankide, suurtükkide jne ehk (üldistades) tehnikat puudutavad teemad jõuavad varem võu hiljem välja suure pildini.

UR küsis paar lehekülge tagasi lihtsalt:

Minu kysimus on tegelt endine.. kuidas me siis södime?...

Sellele küsimusele ei olegi vastust saadud.

Suurte pagunitega ja hästi haritud mehed tahavad Eestisse kloonida suurte riikide armeede väikseid mudeleid. Kas töötab? Gruusia sõda näitas, et hästi nagu ei töötanud. Seniks laseme aga lauluviit

Ehitame torni
ärge ole mornid, ehitame torni
torni, torni
torni, mis tehtud on mastipuust
torni, mis tehtud on kastipuust
kastipuust

ärge ole mornid, ehitame torni
torni, torni
torni, mis kuu peale rajab tee
torni, mis kuninga kuulsaks teeb
torni, mis kuninga kuulsaks teeb

Kapten Trumm kirjutas:
Siin sa jätad targu uduseks ühe tõsiasja, et kuigi M270 lõhkepea on üle nelja korra suurem, on tema kahjustusala kõigest 1,7 korda suurem. Kahjustusala suureneb nimelt võrdeliselt lõhkejõu kasvu kuupjuurega.

Selle pärast kasutataksegi M-270 puhul enamasti kobarmoona. Kobarmoona mahub sinna aga oluliselt rohkem kui Gradi raketti, kusjuures viimane on kobaraga veelgi väiksema laskeulatusega

Teiseks ei ole laskekauguse vahe nii suur. Gradi laskekaugus on sõltuvalt moonast 20-30+ km. M270 oma 9-45 km. Mitte kõik moon ei lenda seal 50 km, vaid vähesed mudelid. Enamikus on see 35 km kandis.

Sry, siin sa paned küll vähe metsa. See 9km lendav jorn on harjutusrakett. Ja neid 30+ km lendavaid Gradi rakette on relvastuses sama osakaal kui 70km lendavaid rakette kõikidest M-270 rakettidest e. siis väga väike osa. Räägime ikkagi meinstriimist. Enamik M-270 rakette lendavad maksimaalselt 45 km. 32 km lendavad vanad M26-d, mis on praktiliselt kasutusest maas. M26A1 lendas juba 45 km peale ja sellest ajast ei ole mootorit minu teada muudetud.

Teine pisiasi on selles, et M270 on suht raske roomikmasin ja tema kütusekulu võrdub kümne ratasmasina kütusekuluga. Praktilise liikumiskiiruse vahest ärme parem räägi. Lisaks on roomikmasina hoolduse ja remondi kulude saamiseks samasuure ratasmasina kulud kümnega korrutada.

Jah aga tõsiasi on see, et roomikmasin saab sõita sinna, kuhu ratasmasin sõita ei saa (tänu sellele võib tekkida ka olukord, kus M-270 jõuab punkti B kiiremini kui Grad, kuna sõidab lihtsalt otse) ning tänu suuremale sihitatavale piirkonnale ei peagi M-270 nii palju liikuma kui Gradi veok. Pealegi on olemas ka ratastel samu rakette laskev HIMARS. Imho võiks ideaalis neid kahte kombineerida.

Kolmas pisiasi on selles, et Grad on ümber laetav inimeste kätejõul üsna suvalises kohas. M270 enam mitte. Laadimine, ülesseadmine ja lahkumine on neil umbes samakiired. Gradi salvo on kiirem. Lisaks on ta nagu enamik vene asju -parandatav võsa vahel kuvalda ja parjankidega.

Gradi valang on tõesti kiirem, kuid sama tulejõu jaoks peab M-270 laskma välja märksa vähem rakette. Tõepoolest vajab M-270 spetsiaalseid laadimismasinaid, kuid moonaveokeid kulub ka gradi jaoks omajagu.

Niiet sellel Gradil on analoogselt D-30ga ka omad plussid. D-30 on muide vene kasutatavas suurtükipargis kõige kiiremini ülesseatav ja mahavõetav suurtükk. Ühtlasi ka kõige kergem.

Kindlasti on gradil oma plussid, kuid minu väide on pigem see, et kogu pilti tuleb vaadata ratsionaalselt selmet ainult hinnalipikut ja laskekaugust vahtida. Puude taga tuleb teinekord ka metsa näha.

Esimest korda näen, et kamraad kaur on olnud joogine... isegi grammatikavea teinud

Kilo Tango jutu kinnituseks üks reklaammaterjal IAI 160 mm MRLS'i kohta.



PS Borja, kas Sa ise ei taha kunagi bussijaama taga bussile kõndides laulda sellist laulu

Ei jaksa me
ei jaksa me, ei jõua
kuid tema muudkui nõuab
torni, mis taevast tooks alla kuu
mingu või katki me liikmed ja luu

Soovitan kuulata Kosmikute ja NBS'i ühisplaati "Kuidas Kuningas Kuu Peale Kippus"

Kuda see eelnev jutt kõik XA-180-ga seostub?

Borja kirjutas:Esimest korda näen, et kamraad kaur on olnud joogine... isegi grammatikavea teinud

In vino veritas... Hea kommentaar juu. Isegi väga.

Tegelikkuses on ka need sinised täpikesed oluliselt tihedamalt. Eks Hummel oskab arvatavasti paremini kommenteerida, kui soovib või saab.

Kilo Tango kirjutas:Kindlasti on gradil oma plussid, kuid minu väide on pigem see, et kogu pilti tuleb vaadata ratsionaalselt selmet ainult hinnalipikut ja laskekaugust vahtida. Puude taga tuleb teinekord ka metsa näha.

Kokkuvõtteks on siin kolm POINTI

1. Päris kindlasti on M270 hinnalipik suurem oluliselt suurem arv kordi kui palju on ta Gradist efektiivsem. Grad maksab nii vähe, et me võime igale kaitseringkonna üksikpataljonine nende patarei kaasa anda. M270 maksab rängalt ja neid kasutatuna ei liigu. Ma arva, et ex-Soome Gradid maksavad umbes Kuusakoski kilohinda.

2. Enne, kui õppesõit Daciaga ei õnnestu, pole vormeli rooli taha asja. Kehtib ka muude relvasüsteemide kohta.

3. Kogu lugu on niisama targutamine, sest Eestis pole nagunii harjutusvälja, kus sellise laskekaugusega relvasüsteemiga asjatada. Seega on väga küsitav üldse, kas nendega üldse reaalselt laskma õpitaksegi.

Kas mitte need toredad Saksa haubitsad kenake aeg lihtsalt niisama ei seisnud, kuna puudusid mehed, kes need korda putitada mõistnuks.

kaur3 kirjutas:
Suurte pagunitega ja hästi haritud mehed tahavad Eestisse kloonida suurte riikide armeede väikseid mudeleid. Kas töötab? Gruusia sõda näitas, et hästi nagu ei töötanud. Seniks laseme aga lauluviit

1. Gruusia armee ei ole suurriigi armee vähendatud koopia, vaid konkreetselt nishiarmee tegutsemiseks USA XX diviisi koosseisus, selle armeega ei kavatsenudki keegi "on their own hook" Venemaaga sõdida. Täpsemalt oli Gruusia poolel teel sinna, mille eest eluvõõras reservkolonelleitnant meid lehes aegajalt hoiatab.

2. Gruusia sõda ei ole üldse mingi näitaja, sest Gruusia armee lihtsalt ei pidanud ühtegi märkimisväärset lahingut venelastega, vaid lihtsalt kimas kodupoole. Armeel polnud käsku kaitsele asuda. Sõjatehnika rollist võiks pigem vaadata 1994. a Tsetseenia sõda. Võiks mõelda, mida oleks tsetseenid peale hakanud ilma N. armee endiste ohvitseride ja Jeltsini-Dudajevi lepinguga endale saadud kahe motolaskurdiviisi lahingutehnikata? Samas 1999. a sõda oma sissisõja taktikaga edu ei toonud?

Kapten Trumm kirjutas: 1. Gruusia armee ei ole suurriigi armee vähendatud koopia, vaid konkreetselt nishiarmee tegutsemiseks USA XX diviisi koosseisus, selle armeega ei kavatsenudki keegi "on their own hook" Venemaaga sõdida. Täpsemalt oli Gruusia poolel teel sinna, mille eest eluvõõras reservkolonelleitnant meid lehes aegajalt hoiatab.

Suvatsete jälle naljatleda, hr kapten?

Raketid hajuvad jah suuremal laskekaugusel. Eks see hajumus sõltub tootmiskvaliteedist ka. Muidu hajumine on tavaliselt ellipsikujuline piki laskesuunda, ehk külgedele peaks hajuma vähem.

Siinjuures on huvitav märkida, et lastes FH-70-ga Soodlast 18 km kaugusel olevat sihtmärki, tabasid meie suurtükiväelased esimese eellaskmise mürsuga u 100 m kaugusele, mis tähendab, et praktiliselt kaeti sihtmärk. Eelmisel nädalal mitmesaja vaataja pilgu all toimunud näidislaskmisel 5 km kauguselt kaeti ka sihtmärk kenasti ära. Märgiks olnud ese oli peale tulistamist ka pildist kadunud.

Roomiktehnika massilist sisseostmist ma ei poolda, sest harjutada saab nendega vähestes kohtades ja suurtükivägi ei peaks olema see esimene relvaliik, mis roomikutele pannakse. Grad-e võiks siiski muretseda. Lisaks mastaapsele hävitustööle on neil ka suur moraalne efekt vaenlasele. Mis hajumisse puutub, siis ega täpselt 21 km peale eriti lasta pole mõtet ja ega raketiheitjatega üksikut jagu või rühma ka taga ajama ei hakata.

Sisu XA-180 põhimureks on kaubaveoauto-tüüpi lehtvedrude ja sõltuvate sildadega veermiku nõrkus, kõrge siluett lahinguväljal ja veidi vilets läbivus. Olen kuulnud pisukest hala ka reisijaistmete ergonoomilisuse teemal. BTR-idel neid probleeme üldiselt ei ole. Lisaks saab läbivust suurendada rehvirõhku vähendades. BTR-i probleemiks on juhi halb nähtavus, kuid BTR-4 puhul on see näiteks lahendatud. Miini otsa on Sisuga kindlam sõita, kuid paljukest meil seda miinivärki võmaliku konventsionaalse sõja korral ette peaks küll tulema... Pigem me ise mineerime.
Kui mõelda kütusekulule, siis soomustransportöör peaks rüüpama praktiliselt samapalju, kui suurem taktikaline veok, vb isegi vähem. Veoautot saab kasutada peale inimeste veo ka kaubaveoks. Kui soomustrasportööril on dessandiruum taga, suured jalastumisluugid ja kokkupandavad istmed, võib sellega ka muidugi mõnikord teatud määral küttepuid, pioneerivarustust, toiduaineid vms vedada.