www.militaar.net

Tuumajaama vastu tuleb samasugune miiting nagu see oli puidurafineerimistehase, avamere tuuleparkide, Rail Balticu, Nursipalu laiendamise jne jne jne jne vastu. Selle peale võib mürki lausa võtta.

Ja tänane keskkonnaminister kahjuks on taibanud facebooki miitingute kasulikkust oma reitingule ja hüpanud seepeale roheliste paati. Seeläbi tuleb hääli rohkem kui Eesti elu tegelikult edendades.

Kuid kui me peame Paldiski terminali enda "elukindlustuseks" ootamatuste vastu, peaks see olema suuteline vastu võtma ükskõik millist LNG-tankerit ilma pika etteteatamiseta. Sest hetkel, kui teda vaja on, pole tõenäoliselt enam aega hakata seletama, et kes ja millist käppa ostma oleks pidanud jne. Vajaminemise hetk võib olla ntx Balticconnectori sabotaazh, Inkoo/Klaipeda mingi suurem rike vms. Ja siis peame olema teda võimelised rakendama koheselt, muidu pole sellise eksistentsil üldse mõtet.

"igasugune tanker" eeldab LNG taasgaasistamise infrat (ja terminaali) Pakri poolsaarel (mida pole).
Sellesse Baltic Connector torusse ei saa juhtida ju veeldatud gaasi, vaid ikka gaasilist.

Ühesõnaga, Pakrineeme kai suudab vastu võtta vaid ujuvterminaali, st laeva, mis suudab ise taasgaasistada LNG-d. See "käpa" teema on siin tegelt teisejärguline.

Muidugi - taaskord saime ka kinnituse, kui palju saab loota soomlastele, kui ka nende nahk mängus on. Tõmbavad tabureti meil alt ära nagu nalja, kui omad huvid mängus on - see "tagavara" käpa endale hoidmine on ehe näide sellest. Endal vaja pole, aga teistele ka ei anna.

Taasgaasistamine ja taasgaasistamine. Selge, et trassi vedelat ei lase, aga vedelgaas, kui selline on hoopis paindlikum kütteviis, kui torugaas. Kuna vaja on toru, mis vajaliku kohta ulatab. Vedelgaasi puhul piisab teest, mida mööda tankur kohale pääseb ja su tünni täis laseb. Mõistagi eeldab algselt mingit kapitalimahutust või lisaks gaasi hinnale tiksuvat renti, aga väga mugav lahendus nt. eramu kütteks. Palju kasutatakse kuivatite puhul. Ilmselt saaks mõne väiksema asula katlamaja ka vabalt tööle panna. Mu meelest oli tolle kuivati põletid, mille me üles panime mingi 2*2MW. Täitsa nitšekas võimsus, mu meelest.
Tünnil oli elektrivaba taasgaasitamiselahendus küljes, automaatne nivoo jälgimine, mis siis tankuri kohale veeretas, kui tünn tühjaks saama hakkas. Ise andsid vaid tuld ja maksid arveid.
Kuna nüüd, kus torugaasi vedelast tehakse hinnavahet ka olla ei tohiks siis täiesti mõeldav lahendus.

Vedelgaas ei ole alati tingimata veeldatud maagaas.

Igal juhul täna "suvaline gaasitanker" meile gaasi anda ei saa, sest gaasi veetakse laevadega veeldatud kujul (LNG). Kuna veeldatud maagaasi maht on 600 korda väiksem kui gaasilisel ja LNG pole tule- ja plahvatusohtlik erinevalt gaasilisest gaasist. Meie gaasivõrk on kõik gaasilise gaasi transpordiks. See tähendab, et see gaas tuleb kas laevas või kaldal asuvas terminaalis muuta gaasiliseks. Selline terminaal pole ei odav ega kiire rajada, vastasel juhul oleks soomlased selle juba rajanud, mitte ei maksaks laeva eest pool milli päevas renti.

Selleks, et LNG-d muuta gaasiliseks, on seda vaja soojendada. Arvestades gaasi mahtusid, on selleks eraldi selline tehase moodi asi.

No terminali saab siia ujutada. Terminali külge saab tankeri ka pookida... juhtumisi on neil ühilduvad süsteemid nagu ... ( ok fauna ja sellega kaasnevad organid ja protsessid jätame välja)

Aga praegu on seis kus me saame tuua kohale ujuvterminali... iseasi kas keegi seda sellise kai külge julgeb ankurdada - aga see polegi enam probleemiks. Probleem on selles et talvekuudeks võib ju Leetse alla parkida 2 laeva - terminal, ja gaasitanker, kogupindalalt midagi suurema jalgpalliareeni suurust, aga puudu on (meedia nimetab seda käpaks) toru, juhe, pisike ülekandemehhanism, kes aru ei saa, siis põhimõtteliselt, ostate endale überkalli telefoni, kodus on elekter ja usb laadija ka olemas, aga seda juhet/kaablit/käppa vms iganes mis nende vahele läheb ei ole. Telefonimüüja ütleb et kaabel peab omal olemas olema, kodus naine karjub et kaabli peab müüja kaasa andma...

Ilma selle torukeseta võiks valmis ehitatud kaid kasutada... Kruiisikaiks?-EI. Majandusotstarvetel? -EI. Militaarotstarbel?-EI Tormivarjuks?-EI. Kalapüügiks kohalikele õngitsejatele? JAH

LNG siiski veeldatud maagaasi(natural gas) tähendama peaks.

Tünnis( ka balloonis jne.) käib ikka LPG (veeldatud naftagaas).
LNG ei püsi ilma pideva jahutuseta kuidagi tünnis, vaid muutub CNG-ks ja ajab tünni lõhki.

Eks see seletabki, miks see "terminali" laeva päev nii krõbedalt maksab. See jahutamine ehk gaasi kontrolli all hoidmine vajab ju energiat. Samuti vajab energiat selle LNG gaasistamine, et seda gaasivõrku lasta. Merel olles toodavad seda energiat laeval olevad masinad, kas kalda ääres veetakse jäme elektrikaabel laevale?

Kogu selle LNG manna põhjus on asjaolu, et veeldamisega muutub gaasi maht ca 600 korda väiksemaks ja sedasi saab transportida suuri gaasi koguseid.
Tehnoloogia on veel selles mõttes peen, et erinevalt tavaliselt torugaasist tuleb enne jahutamist eemaldada gaasist kõik mittevajalik, sh osised, mis kipuvad jäätuma ja sellega infrat rikkuma, on mingid veega filtrid, millega eemaldatakse süsinikoksiidid ja väävelvesinik jne. Tehnoloogia loodi seepärast, et paljud leiukohad asuvad kliendist kaugel ja sinna pole võimalik torujuhet ehitada.

Selle jändi kõrval on tavaline torugaas üsna loogiline ja arusaadav asi, kahju et leiukohad vales riigis on.

Eleringi raport: Eesti vajab strateegiliseks reserviks põlevkivijaamu

https://www.err.ee/1608811375/eleringi- ... vkivijaamu

Elering toob aruandes välja, et juba 2027. aastaks võib turg jälle selliselt pöörduda, et Eesti põlevkivielektrijaamad ei ole enam elektriturul konkurentsivõimelised. Samas on Eesti varustuskindluse tagamiseks ikkagi vajalik, et meil oleks mitme põlevkiviploki mahus kindlaid võimsusi.

Selles vaates on oluline, et need strateegilised reservide hoidmiskulu ei jääks ainult Eesti õlgadele nagu täna, vaid valmisolekutasu maksaksid ka Läti-Leedu.
Viimased on tänaseks keskendunud ainult rohe-energia tootmisele ning reservi peale väga ei mõtle - kui tuul ei puhu, on Eesti ülekandeliinid piisavalt "laiad" et neile piisavalt voolu pakkuda. Kohe kui tuul puhuma hakkab, puksitakse söejaamad turult välja ning vastupidi saaks elektrit hoopis Eestisse müüa. Jõude-seisvad tuulikud väga suur kulu ei ole, söejaamad koos kaevanduste jm sinnakuuluvaga küll. Nii on küll meie velledel väga odav enda energeetika üles ehitada, kuid meie kanda jääks de facto stabiilsuse tagamine.

Eesti maksumaksja maksis juba aastaid kinni EE söejaamade "valmisolekut" (loe jõude seismist ilma reaalse tootmiseta, hooldamist, personali), kuna toodangu hind ei olnud konkurentsivõimeline. Täna võib liialdamata öelda, et tänu meie söejaamadele Lätis-Leedus on stabiilne elektriga varustatus.

Kõigepealt kaob elamutest elekter, siis vesi, siis soojus...

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12010 ... iis-soojus
Eile, aasta tagasi, tõusis meil esimest korda börsielektri tunnihind üle 1eur kWh ja öösel oli välistemperatuur -24C.
Täna on väljas -2C ja börsil elektrihind 0,5eur.

See kuu tasub igatahes universaalelektril olla, isegi öösiti on hind kallim kui 20s/kWh

Some kirjutas: ↑08 Dets, 2022 14:52 See kuu tasub igatahes universaalelektril olla, isegi öösiti on hind kallim kui 20s/kWh

See kuu ilmselt jah... aga Auvere pidavat homsest tööle minema ja kui Olkiluoto torud saaks ka ära parandatud... viimase objekti osas tõesti ei saa aru mismoodi kõik võis valesti minna, arvestades kuidas asjade projekteerimist kontrolliti... (tean, kuna ise projekteerisin ka sinna... küll vundamente alajaamadele ja mastidele, kuuldavasti olla need veel maa sees kinni)

Aga mis puutub universaalhinnaga elektrit... siis ei tõtta endiselt lepingut selle peale ümber tegema. Mingi hetk tõstetakse selle hind ka kõrgemaks, kasvõi põhjendusel et kuna EE peab universaalhinnaga elektrit müüma, aga ei suuda vastavas koguses toota (läheb mõni uus jaam rikki ja tuul endiselt ei puhu) peab ta seda elektrit börsihinnaga sisse ostma et edasi müüa, ja noh pisike kasum võiks ka ju olla.

Lisatud:
Nujah...
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12011 ... tingimusel

Ma ei suuda enam ära otsustada, kes kõige rohkem rahvast lollitab ... draamat sama palju kui Apollo 13 lennu ajal kui selgus et ühe mooduli õhufiltrid olid ümmargused ja ei sobinud kokku teise mooduli omadega - need olid kandilised. Praegu on küsimus välja töötatud tehnoloogias isegi seade on olemas... saaks ilma halli teibita, aga hoopis saame elektrikatkestused ja külmetava infra...

Dr.Sci kirjutas: ↑08 Dets, 2022 15:33 ....

Aga mis puutub universaalhinnaga elektrit... siis ei tõtta endiselt lepingut selle peale ümber tegema. Mingi hetk tõstetakse selle hind ka kõrgemaks, kasvõi põhjendusel et kuna EE peab universaalhinnaga elektrit müüma, aga ei suuda vastavas koguses toota (läheb mõni uus jaam rikki ja tuul endiselt ei puhu) peab ta seda elektrit börsihinnaga sisse ostma et edasi müüa, ja noh pisike kasum võiks ka ju olla.
...

Universaalteenus ei ole tavaline lepingulise kohustusega fikshind. Sellest saab igal ajahetkel ilma trahvita loobuda.

Siin on muidu huvitavad graafikud kus saab jälgida Prantsusmaa väljundvõimsust (roheline) ja plaane (kollane):

https://energygraph.info/d/uMjgqrW4z/ag ... ty?orgId=1



Praegu antakse välja circa 37 GW aga juba 12. peaks see tõusma 41.6GW peale. Veebruari tipphetkeks 55GW.

Siin on näha mis reaktorid käimas on ja millal plaanitakse hooldada/käima lükata:
https://energygraph.info/d/cM9gMNZ4k/av ... ne?orgId=1

Veel detsembris soovitakse 7 tükki taaskäivitada. Veebruariks veel mõned, aga nagu näha teised lähevad jälle hooldusesse. Peaasi et väga suuri üllatusi ei teki. kui need lisa 15-20GW turule tulevad peaks see stabiliseerima ka üleüldist ELi elektrihinda mõnevõrra. Samas enamik kulub neile endale ära, nähes et impordivad täna circa 10GW tootmisvõimsust:

https://app.electricitymaps.com/zone/FR