www.militaar.net

metssiga kirjutas:Kas EV paraadidel sunnitakse sõjaväelasi ja kaitseliitlasi palvetama? Esimest korda kuulen. Mütsi peast võtmine on aga hoopis teine asi - traditsioonid, viisakus, meie vana matsitarkus (teate seda laulu "Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga ..."). Minu arvates on sellel Meeritsal tõsine probleem sellises vallas nagu koostegevus. Ja see on juba kurjast.

Siin vaidleks tuliselt vastu. Papi sonimise ajal mütsi peast võtmine on täpselt samasugune religioosne riitus nagu näiteks moslemite puhul koogutamine ja peaga vastu maad tagumine. Aga nende salakavalate usukuulutajate lemmikväljenditeks ongi seejuures "euroopalik kultuur" ja "traditsioonid", mis on hästi kõigile tuttavad ka nende koolides ajuloputuse (loe: religiooniõpetuse) kohustuslikuks muutmise põhjendamisel. Öökima ajab

Satakale - delaveylane - satanismi selle suuna viljeleja (klassikaline satanist, kalifornia satanist), millele aluse pannud 1969 a. Anthon Szandor De La Vey Kalifornias, n.n. "satanistlik kirik", saatana kirik. Klassikaline satanism järgib De La Vey poolt koostatud Saatanliku Piibli norme, ei ole vägivaldne( NB! igasugused kalmisturüüstajad jms.) Tegemist rohkem sisemaailma suunatud ideoloogiaga, välised riitused on olemas, kuid pole kohustuslikud.

Snaiper - tõsiselt kahju! Kui kihlavedamist võib kristlane ka mittekristlikuks pidada, siis kihlveo tasumata jätmine on seda veel enam. Või teise inimese alkohoolikuna kohtlemine. Oma kurvastuseks pean sinu hinnanguga konkreetse kaasuse puhul päri olema. Saada mulle privasse aeg ja koordinaadid, kuhu ja mis marki õlu tuua, toon õlal kandes kohale. Koos paneme nahka.

mu küsimus delavey kohta oli kergelt irooniline. su jutt muidu ju õige aga "DE" on nimes küll täiesti üleliigne. ma torkisin seepärast, et vahel mõned arvavad, et se "de" sinna kuskile vahele peab käima.

aga jah, tean "delavey" asjust ropult palju. olen tõlkinud peaaegu kõik ta teosed eesti keelde ja arendanud seda teemat eestis äärmise põhjalikkusega

Rääkige siin mis tahate peeneid sõnu aga mina seda kristliku jumalasõna kuulda ei taha ja ei taha ka ühegi teise usu jutlusi. Ei peagi tahtma ja ei hakkagi. Jätke inimesel õigus otsutada mida ta usub. Ja usulisi rituaale läbi viia selle pärast, et nii on kristlikus maailmas korrektne, ei ole mingit mõtet ja see peaks pigem kirikule solvav olema kui jumalale meelepärane.

Jah, Satakas, eestikeelses saadanapiiblis vist on küll ilma "de" - ta, aga mikspärast osa välisautoreid seda nii järjekindlalt kasutavad? Kas vanahärra seda tiitlit mingil eluperioodil siiski oma nime (artistinime) juures ei pruukinud? Oli tal ju üsna põnev elulugu:metsloomade talitaja tsirkuses, fotograaf, kas mitte isegi bloodsweeper....täpselt ei mäletagi. Ei tea sedagi, kas eesti keeles peale saadanapiibli ja "Saatan kõneleb" üldse miskit on.
Pealegi võib üsna lühikese aja jooksul sellise isiku nime ümber tekkida mingi mütoloogia. Kasvõi toon näiteks Aleister Crowley ümber keerleva - kui palju on vahtu, kuipalju tõsist? Nii negatiivne kui positiivne(jüngerlik) müüt on paratamatu.

Crowley oli kordi koloriitsem kuju kui LaVey. Jõudis ka maailmas palju rohkem ringi möllata ja vaevalt, et teda päris ilmaasjata mitmest kohast pagendati.
LaVeylt tõlgiti või tõlgitakse vist ka "Satanistlike rituaale".

Charlemagne kirjutas:Jah, Satakas, eestikeelses saadanapiiblis vist on küll ilma "de" - ta, aga mikspärast osa välisautoreid seda nii järjekindlalt kasutavad? Kas vanahärra seda tiitlit mingil eluperioodil siiski oma nime (artistinime) juures ei pruukinud? Oli tal ju üsna põnev elulugu:metsloomade talitaja tsirkuses, fotograaf, kas mitte isegi bloodsweeper....täpselt ei mäletagi. Ei tea sedagi, kas eesti keeles peale saadanapiibli ja "Saatan kõneleb" üldse miskit on.
Pealegi võib üsna lühikese aja jooksul sellise isiku nime ümber tekkida mingi mütoloogia. Kasvõi toon näiteks Aleister Crowley ümber keerleva - kui palju on vahtu, kuipalju tõsist? Nii negatiivne kui positiivne(jüngerlik) müüt on paratamatu.

teda on järgijate poolt küll "DR" tiitliga autatud aga DE-eesliidet pole ma üheski tõele ja aule pretendeerivas allikas kohanud.

verepesija ta polnud, küll aga lühikest aega politsei crimescene-fotograaf.

eesti keeli on 2 trükki saatanlikku piiblit, "saatan kõneleb", hetkel tõlkib mu naine viimaseid lehekülgi "saatanlikust nõiast" (tänuväärne raamat naistele meeste ümber sõrme keeramisest) ja peaks millalgi aasta-pooleteise jooksul valmima ka "saatanlikud rituaalid". hiljem kavas tõlkida ka "devil's notebook" (esseekogumik nagu "saatan kõneleb").

LaVey isiku ümber on muidugi kohutavalt palju müüte. netist võib leida isegi põhjaliku kokkuvõtte tema kohta väidetud "faktide" ümberlükkamisest. iseenesest selgub, et ilmselt luuetas mees oma eelneva elu ja päritolu kohta palju kokku aga arvestades tema tööd ja hobi oli ka mõistetav, et oma mõtete paremaks levitamiseeks pidi endale korraliku ja huvitava taustalegendi looma. mitte just paljusid ei huvitaks suvalise chicago ungarlase heietused. küll aga huvitaksid need siis, kui see ungarlane on kuldaväärt ja huvitava minevikuga. pealegi pookis enamuse legendidest talle külge publik. lavey lihtsalt ei lükanud neid ümber ja nautis mängu.

Rändur kirjutas:Crowley oli kordi koloriitsem kuju kui LaVey. Jõudis ka maailmas palju rohkem ringi möllata ja vaevalt, et teda päris ilmaasjata mitmest kohast pagendati.
LaVeylt tõlgiti või tõlgitakse vist ka "Satanistlike rituaale".

ma ei julgeks 100% nõustuda. raske on hinnata kui puuduvad selged kriteeriumid. kui koloriitsuseks nimetada ka selgelt hullumeelseid trikke, siis võib sul isegi õigus olla. lavey oli crowleyga võrreldes muidugi tunduvalt tagasihoidlikum. ei tegelenud ta avaliku tsirkusega ega tituleerinud end hui-jevo-znajet-kelleks nagu crowleyl kombeks oli. pealegi tundub minule kaasaja võtmes veider inimene, kes võtab endale nimeks "metsaline 666". see meenutab liialt tatikaid netifoorumites.

seega - koloriitsus koloriitsuseks aga laveyst pean rohkem lugu.

Seda küll, aga "vahust" rääkides oli ja on seda Crowley ümber rohkem Kaootilisus on ju tänapäeval pop, LaVey oli selline realistlikum tegelane, kes midagi püsivat organiseeris. Crowley tuli suure mürtsuga ja kadus samuti.

minu jaoks huvitavaim oli crowley juures see, et kuuldavasti olla ta osalenud korduvalt hessi ülekuulamistel.

Nii öelda esimese vabariigi ajal ei olnud kaplaneid.
See jäi kuskilt raamatust silma.
Ja nad said väga hästi hakkama. Kuigi sellel ajal oli palju rohkem kristlasi.

Ning Taara usuliste liikumises võtsid aktiivselt osa paljud ohvitseerid.
Üks kõrge ohvitser kes oli Taara usuline, kas kolonel või mingi kindral, kahjuks ei mäleta nagu ka nimegi, oli väga konkreetne.
Ta nimelt nõudis, et tema poole põõrdutaks sõnaga isand ning mitte mingil juhul ei tohtinud tema poole pöörduda koos kristlusega sisse tulnud sõna härra.
Ja keegi ei vingunud, et meil on härratamine kombeks ja viisakas.

See kõrge ohvitser oli ilmselt major Kusta Utuste 1884-1941, kuni 1927 Gustav Kirschbaum,s. Võrumaal, üles kasvanud ja elanud Utuse talus Sangaste vallas.Taaralastega olid rohkem või vähem seotud mitmed poliitikud ja nimekad kultuuritegelased: kirjanikud H. Raudsepp, H. Visnapuu, J. Jaik ja A. Kallas, publitsist E. Laaman, kunstikriitik H. Kompus, näitlejad A. Lauter ja T. Tondu, meditsiinidoktor ja ajaloolane J. Luiga, muusikud J. Aavik ja A. Vedro.Oma usundi loomisel tegutses koos abikaasa Marta (Maarda) Lepp-Utuste e. Sophia Vardi'ga.
Pean sulle Wudu kurvastuseks ütlema, et tegu oli üpriski sünteesitud muinaspaganlusega, taolisi liikumisi tekkis rahvusluse tõusu harjal mõnelgi pool Euroopas XIX-XX saj. Eesti ühiskonnas oli tegu küllaltki marginaalse nähtusega.
Kaplaniteenistus EW kaitseväes moodustati 1919. aastal, raskete lahingute ajal Vabadussõjas. Kindralmajor Johan Laidoneri 22. veebruari 1919 käskkirjaga määrati iga diviisi staabi juurde üks sõjaväeõpetaja ametikoht. Sellest tulenevalt on sõjaväekaplanid nii esimesel iseseisvusperioodil kui kaplaniteenistuse taasloomise järel kaitseväes tähistanud 22. veebruaril oma tähtpäeva.
Soomes-Rootsis on nad samuti olnud. Wehrmachtis ka.Pisut head lugemist:"Germany Is Our Mission: Christ Is Our Strength!" The Wehrmacht Chaplaincy and the "German Christian" Movement
Doris L. Bergen
Tsaari-Venemaal olid sõjaväevaimulikud päris mitme usutunnistuse omad, isegi sõjaväerabidest ja laamadest olen miskit kuulnud. Tööliste ja Talupoegade Punaarmees ilmus nende asemele muidugi politruk

Ma tean väga hästi kes või mis on Taara usulised.


Aga seda kaplanite värki lugesin Mati Õuna raamatust Eesti sõjavägi 1920-1940 : pildilugu meie esimese Vabariigi sõjaväe organisatsioonist, juhtidest, meestest ja relvadest

Ja seal oli üks pilt vande (vist) andmisest ja pildi all oli kiri, et esimese Vabariigi ajal ei olnud kaitseväes kaplaneid ning nende kohuseid täitsid kohalikud õpetajad.

Hm, siit käis läbi soovitus asendada kaplanid psühholoogidega. Mina kui praktiline inimene läheneks asjale otse.
Teoorias on asi ilus, aga mingil seletamatul põhjusel eelistavad noorsõdurid alati rääkida enne kaplaniga kui psühholoogiga. Kunagi kurtis mulle isiklikult üks kaitseväe psühholoog, et näe tema istub oma kabinetis ja tema juurde ei tule kunagi keegi. Kaplanil aga mõnikord järjekord ukse taga. Kaplan ei ole vaid psühholoog, vaid tihti on ta ka lepitaja, vahendaja ning piksevarras reakoosseisu ja ohvitserkonna vahel. Enamik kaplaneid, keda tean, on suht asjalikud mehed. Nende hulka eksib alati lurjuseid ja idioote (nagu keegi siin näite tõi), aga nii on iga inimkooslusega. Olen saanud tünga nii usklikelt kui ateistidelt, selles vahet pole.
Mulle jälle isiklikult ei meeldi mõned vandesõnadega rivilaulud, aga üksuse ühtsuse pärast laulan kaasa, ega hakka kaagutama, et see pole minu maailmavaatega kohane või kedagi kohtusse kaebama, sest minu pisikest ego on solvatud.
"Kaevikus pole ateiste", ütles kunagi keegi. Võib olla oleme kunagi jälle olukorras kus on vaja surnuid matta ja meeste moraali (nii rindel kui tagalas) üleval hoida. Hästi ettevalmistatud kaplan on siin asendamatu.
Võib olla rahuajal ja lühikestel missioonidel ei ole kaplani vajadus nii märgatav, aga kui kunagi oleme (ja loodame, et nii ei lähe) rahvana sõjas, siis on neil oma koht olemas.

Eestimaa kuulub reformeeritud ristiusu mõjupiirkonda. Kõik meie kombetalitused alates sünnist kuni surmani - misiganes leerid ja laulatused seal vahel on - on sellest mõjutatud. Ka täiesti uskmatud, nagu ma isegi, peavad jõule. Milleks seda eitada ja nõuda mingeid erikohtlemisi ja eputada mingite erisustega? Tegelikult pole ju olulist vahet, kuidas keegi oma jumalat nimetab - või nimetamata jätab.