www.militaar.net

rbl kirjutas: Tankiüksus ilma jalaväelahingumasinate toetuseta ei ole üldse lahingukõlbulik ega lahinguväljal lahinguvõimeline. Ainuüksi tankipataljoniga võid ainult rahuajal enda lõbuks mööda metsi ringi sõita. Huvitav, milleks Trummil seda lahinguvõimetut tankiüksust veel vaja peaks minema, juhul kui ta meil just Kremli mõjuagent ei ole? Nõukogude Liidus/Venemaal ja Iisraelil olid/on mõlemal jalaväelahingumasinad olemas ja kasutatakse neid samuti kombineeritult koos tankidega. Esimesel BTR-T, BMPT, BMD, BMP, PT-76, motoriseeritud jalaväeüksustes kasutati isegi vanemaid T-54/55/62 tanke jalaväelahingumasina aseainena jalaväeüksuste toetuseks, teisel tankil baseeruvad nõrgema relvastusega Namer, Achzarit, milliseid kasutatakse mõlemal pool tankide toetuseks jalaväelahingumasinate rollis. Samuti seisab Leopard-2 erinevaid modifikatsioone mitmel pool Euroopas kasutuna veel sadu ja ei ole neid kellelegi veel niipea vaja. Täiesti rumal põhjendus tankide hankimiseks enne jalaväelahingumasinaid. Ei saa märkimata jätta, et Trummi kummaliselt müstilised ettepanekud meenutavad järjekordselt kangesti katset šaboteerida Eesti riigikaitset.

WWII aegu suudeti küll paljalt jalastunud jalaväega koosluses tankidega rünnakuid sooritada vastase positsioonidele ja seda edukalt, kuidas siis tänapäeval see võimatu või suisa lahinguvõimetu on? Tankidega metsas müttamine rahuajal on demagoogia kuubis, sellega on teisi simmluses süüdistanud sm. rbl varemgi silma paistnud.

Pruugitud Leo 2 tankide varud on kokku kuivanud võrreldes 10-15 a. taguse ajaga ja korralikke isendeid ei pruugi enam väga palju saadaval olla. Sellepärast olekski mõistlik hankida esmalt ikka soomusmanöövervõime nn. selgroog ja siis kõik muu sinna juurde kuluv.

MBT koosluses APC`ga (soovitavalt roomikutel) ajaks ka asja ära, eriti veel kõhnema rahakotiga riikidel nagu seda on Eesti.
Ideaalis võiks muidugi meil olla soomuspataljon, mille selgrooks oleks Leo 2a5(6) koos CV-90 jalaväe lahingumasinatega.

Vaadake vahelduseks soomlaste filmi "Tali-Ihantala", seal sõitsid Soome armee "soomusjäägrid" tankide ja Stug-ide järel jalgratastega.
Mitte et ma jalgrattaid promoks, aga lihtsalt mõtteaineks - kui tegemist on sellise tüüpilise metsavaheteega, siis pole muud varianti kui liikuda kolonnis ja need jalaväe soomukid ei mahugi kuskile asjatama. Taolises lahingruumis on iga jalaväge vedav soomuk tegelikult APC rollis. Avatud maastikul on teine asi muidugi.

Mind väga häirib nii poliitikute kui juhtivate pagunite vassimine ja terminitega hämamine soomusvägede teemadel.

Ma väidan, et IFVsid eelistatakse peamiselt sellepärast, et tahetakse skautidele natuke tugevama soomuse ja suurema peakaliibriga soidukeid hankida, et siis oleks missioonil uhke tunne brittide Warrioride ja jänkide Bradleyde korval kusagil kombineeritud soomuspataljonis 1 IFV kompanii välja panna. Praegune tase on APC kompanii, kuid see pole nii vägev kui IFV. MBT on ka idee tasandil läbi käinud ja isegi Norrast tankide kulusid ja koolitust uurimas käidud, kuid logistikud hakkasid hädaldama, et praegu käib mehaanikute jaks ja EKJ rahakott napilt Pasidest yle, kui veel roomikud tulevad, siis on vaja koigepealt mehed koolitada nende putitamiseks ja rahad broneerida hoolduseks.

Otsus eelistada IFVsid MBTdele on oma riigi kaitseks idanaabri eest rumal voi nagu soomlased ytlevad "kiivetään perse edellä puuhun". Lihtrahvale=maksumaksjatele on vaja asi meeldivaks udutada, siis zongleeritaksegi selliste sisutute terminitega nagu "soomusmanöövrivoime" ja raske "soomusmanöövrivoime". Kuluaarides veel hirmutatakse tankide ja yldse koikide roomikutega soomustatud liikurite jubedate hooldekuludega, kusjuures sinna juurde mingeid numbreid juurde kirjutamata. Kuna Eestis sisuliselt puuduvad inimesed, kes suudavad hinnata eri variantide reaalseid kulusid, siis usutakse seda, mida Janes kirjutab.

Muidugi on igasuguse tehnika hankel tähtsal kohal kasutuskulud kogu kasutusaja jooksul, kuid selle väljaarvutamine oma peaga ei onnestu, sest kogemus on peamiselt Paside ja pannvagenitega, millest esimene on ratastel ja teine ei ole soomusvägi, vaid tagala liikur. Suur oht on kasutatud tehnika suurte hooldekulude kartuses hankida peotäis soolase hinnaga uusi IFVsid, millest tuleb järjekordne legendaarne rehepapplus, jututeema 20st aastaks. Vahendajad saavad rikkaks ja EKJ maksab reipalt peale igasugu uue tehnika lastehaiguste ja 3 a tagalt kohustuslike tarkvarauuenduste eest.

Suurtykiväe näitel on olemas eeskuju, kuidas vanema tehnikaga pihta hakates joutakse mone aastaga korralikule tasemele. Tänu soomlaste vanadele 105 mm haubitsatele tekkis suurtykiväelastel reaalsete relvadega tegelemise kogemus ja sealt 155 mm peale jätkamine oli lihtsam kui nullist alustada. Teeb ainult tuska, et samal ajal ei julgetud sopradelt hankida kasvoi kompaniid ehk 15 masinat monda MBTd, oleks ka selle kogemus tekkinud ja ehk ka esimene hirm jubedatest hoolduskuludest yle läinud. Suudetakse ju ka haubitsaid remontida ja neile varuosasid ja laskemoona osta ilma kaitse-eelarvet kuivaks imemata. Soomusväega olema jätkuvalt APC tasemel, ehk suur osa aastaid on lihtsalt mööda lastud, kuid suurtykivägi voiks järgmise tasemena ette votta liikursuurtykid, kuid ikka midagi sellist, mis on olnud liitlastel 10 a kasutuses ja ka lahingus proovitud. See voib isegi onnestuda. Tänu soomlaste kingitusele ja EKJ suurtykiväelastele on Eestil Baltikumi koige arvukam ja suurima laskekauguseva suurtykivägi.

Kui veel sisutute terminitega hämamise liini jätkata, siis voiks EKJ endale "kerge soomusmanöövrivoime" luua lähima paari aastaga. Koigepealt tuleb taktikaliste veokite kastid, pohi ja kabiini kyljed yle lyya kergete lisasoomusplaatidega, nagu MB Unimoge soomustati missioonidele. Säästuversiooni korral kruvitakse "kergesoomukite" kastidele väljastpoolt paksemat plekki ja sissepoole vanemaid killuveste. Ja ongi voimekus olemas!!! Selline soomuskaitse aitab peamiselt 82 mm MP miini vastu ning kaudtule airburstid tapaksid meie "kergesoomusgrenaderid" ja raskeKP laseks molemast kyljest läbi ning BMPle oleksid need lihtsad sihtmärgid, kuid voimekus oleks loodud!!!

Ma arvan, et soomusväe moodustamist peab alustama MBT hankest, isegi kui neid on vähe ja need on kasutatud, on tank ikkagi soomusväe peamine tulejoud. Kuidas jalaväge järgi veetakse ning kas kytuseveokid on soomustatud, on juba teisejärguline kysimus, sest ilma MBTta on kogu soomusmanöövri jutt sisutu häma.

sest ilma MBTta on kogu soomusmanöövri jutt sisutu häma.

Ja ongi häma. Jääb vaid loota, et need kunagi tulevad, arvestades millise kiirusega RE ehk senise 2% peamine toetaja end maha mänginud viimase poole aastaga on, pole sugugi välistatud ka see, et järgmistel valimistel tekib nt sotside ja kesikute koalitsioon ning tanke näeme nagu oma kõrvu.

Kapten Trumm kirjutas:

sest ilma MBTta on kogu soomusmanöövri jutt sisutu häma.

Ja ongi häma. Jääb vaid loota, et need kunagi tulevad, arvestades millise kiirusega RE ehk senise 2% peamine toetaja end maha mänginud viimase poole aastaga on, pole sugugi välistatud ka see, et järgmistel valimistel tekib nt sotside ja kesikute koalitsioon ning tanke näeme nagu oma kõrvu.

ei tahaks olla pessimist aga aga tanke me ei näe nii pea ja kõrvu võime peeglist vaadata.

Tanke näeme me peale IFVde, liikursuurtükkide, uue põlvkonna AT raketisüsteemide ja automaatide ning muude tähtsate asjade hankimist. Uue arengukava kvaliteediks on selle realistlikus/rakendatavus ehk andke ikka aega, kohe ei ole mõtet heituda.

Viiskümmend kirjutas:Tanke näeme me peale IFVde, liikursuurtükkide, uue põlvkonna AT raketisüsteemide ja automaatide ning muude tähtsate asjade hankimist. Uue arengukava kvaliteediks on selle realistlikus/rakendatavus ehk andke ikka aega, kohe ei ole mõtet heituda.

Ja senikaua näidatakse sõduritele õppustel tanki pähe buldooserit ja öeldakse, et laske oma kujutlusvõimel lennata ...
Mis mulje EV endast jätab kui pioneeritõkete testimiseks laenatakse Lätist siia vana T-55`t, kuna omal pole ühtegi masinat. Äärmiselt piinlik on!

Surematus EKV tankiteemas on korduvalt kirjutatud, et jalaväelaste väljaõppeks sobiks kasutada ka vanemat tehnikat, mida saaks pea vanaraua hinnaga.
Mingisugune lahinguline väärtus, eriti veel oskuslikul kasutamisel, on tänapäeval ka vanal Leo 1A5`l, eriti kui teda veel üritada ka moderniseerida, nagu kanaadalased enda C2`ga tegid. "Plekkpurk" ju Leo 1a5 on võrreldes uuemate MBT`ga kuid mida siis veel IFV`de soomusest rääkida (APC`st ei maksa üldse rääkida), need ju siusa papist kerga sellisel juhul.

Ma saan aru, et u. 50× Leo 2A5(6) tanki koos abitehnika ja mõningase varuosade baasiga maksab hunniku raha kuid mida enam ostuga venitada, seda enam on tõenäoline, et peab tanke tehasest uutena ostma hakkama, sest korralikke kasutatud isendeid turult enam võtta pole.

Aga kui arengukava peamine prioriteet on välismissioonidel jänkide kintsu kraapimine, siis hakkaks pilt paika loksuma, miks tankide ost määratlematusse kaugusse on edasi lükatud.

Kindlasti tuleks kusagilt hankida ka soodsa hinnaga inimesi, mida jalaväelaste väljaõppes kasutada.(Aafrikast/Aasiast peaks soodsa hinnaga võimalik olema)
Muidu peame siiani ikka veel harjutama papist/vineerist märklaudade peal.
Öeldakse veel, et laske oma kujutusvõimel lennata...

Aga no, kui ikka eesmärk on "lääne" kintsu kraapida, siis kus sellega.
Polevat inimlik, "eirooplastele" kohane.....
Jama lugu.

tommy kirjutas:Kindlasti tuleks kusagilt hankida ka soodsa hinnaga inimesi, mida jalaväelaste väljaõppes kasutada.(Aafrikast/Aasiast peaks soodsa hinnaga võimalik olema)
Muidu peame siiani ikka veel harjutama papist/vineerist märklaudade peal.
Öeldakse veel, et laske oma kujutusvõimel lennata...

Aga no, kui ikka eesmärk on "lääne" kintsu kraapida, siis kus sellega.
Polevat inimlik, "eirooplastele" kohane.....
Jama lugu.

Austet kaasfoorumlane laseks siis endal südameklappi vahetada kirurgil, kes opereerima õppinud vaid plakatite järgi ja lisanud sellele "lendleva kujutlusvõime"...Pean häbiga tunnistama, et mina kui mahajäänud element eelistaksin siiski sedasorti tohtrit, kes skalpelli ennegi inimihus on pruukinud ja peksaks need esimest sorti eskulaabid pika puuga toast minema.

tommy kirjutas:Kindlasti tuleks kusagilt hankida ka soodsa hinnaga inimesi, mida jalaväelaste väljaõppes kasutada.(Aafrikast/Aasiast peaks soodsa hinnaga võimalik olema)
Muidu peame siiani ikka veel harjutama papist/vineerist märklaudade peal.

Aga selle jaoks on meil ju avalik ja igati legaalne lahendus leitud misside näol.

Lemet kirjutas: Austet kaasfoorumlane laseks siis endal südameklappi vahetada kirurgil, kes opereerima õppinud vaid plakatite järgi ja lisanud sellele "lendleva kujutlusvõime.

Et oled kambas..??
Väitmaks, et jalaväelase väljaõpe peaks tõega toimuma "päris" sihtmärkide peal.??
Või vähemalt korra/paar tuleks seda läbi viia..??

Või äkki aitaks vingumisest, et "sõdurile ei saagi tanki näidata, mis nüüd küll saab"....
Vingumisest lihtsalt vingumise enese pärast...

Kilo Tango kirjutas: Aga selle jaoks on meil ju avalik ja igati legaalne lahendus leitud misside näol.

Sellega on siis ka tankide teema lahendatud.??
Neid(ja muudki asisemat tehnikat) saab seal samuti tegutsemas jälgida..

Soomlased pidada väitma, et tanki mittenäinud seltskonna hulgas pidada kehtima see 1/3 reegel. Ja vastust sellele, et opereerima kõlbab suurepäraselt ka see kirurg, kes vaid plakatite pealt tudeerinud on, ei tulnudki.

Või äkki aitaks vingumisest, et "sõdurile ei saagi tanki näidata, mis nüüd küll saab"....
Vingumisest lihtsalt vingumise enese pärast...

Vaata, suslik, minul on olemas see kogemus, mis tunded pähe ja jalga tulevad, kui see va 40+ tonni otse sinu peale tuleb ja sust üle sõidab. Ja sestap jäängi vinguma, et on ikka äärmiselt sitasti, kui EKV sõduril puudub kogemus elusa tankiga. Sina võid seda ju vingumiseks vingumise pärast pidada, mina nimetaksin seda siiski sooviks anda sõdurile see "perspektiivitunne" ja suurem šanss ellijäämiseks.

Lemet kirjutas:Soomlased pidada väitma, et tanki mittenäinud seltskonna hulgas pidada kehtima see 1/3 reegel. Ja vastust sellele, et opereerima kõlbab suurepäraselt ka see kirurg, kes vaid plakatite pealt tudeerinud on, ei tulnudki.
.

Ja vastust sellele, kas sõduril siis on vaja harjutada "päris" sihtmärkide peal, ei tulnudki.
Sellega annaksime ju sõdurile see "perspektiivitunne" ja suurem šanss ellujäämiseks.

Nn. "elus sihtmärkide" peal saab jalavägi harjutada kõigil suurematel õppustel, kus vastaspoolel tegutsevad samasugused jalaväelased.