www.militaar.net

Kui kellelegi peaks suitsukana huvi pakkuma, siis homme hommikul lähevad ahju, pühapäeva õhtast hakkavad välja tulema. Kodusea tükke teen ka, aga mitte seekord (sügavkülmas midagi on). Kana 8€/kg; suitsutatud sea koot 8€/kg, peekon 10€/kg; kael 12€/kg.
Tossutan haava, vahtra, õunapuuga.
Postiga esialgu saata ei plaani.
Tallinn.
PS

Jah, Stepivorst (rahvas rääkis, et valmistati suslikutest) ei olnud just kõige parem vorst nende kõvade lihatükkide tõttu, mida see sisaldas. Aga ilmselgelt oli see liha ja mitte rupskid - rupskid on siseelundid

AMvA kirjutas:

Fucs kirjutas:1. Stepi vorst ei olnud rupskitest tehtud. Stepi vorst oli 1 sordi keeduvorst ja vastavuses GOST nõuetele 1.sordi vorstitoodete koostise kohta

See Stepi vorst võis küll kirjade järgi olla 1. sordi vorst, aga meie kodus seda küll ei söödud ja seda just tema jubeda koostise tõttu.

Stepivorst oli wäegade hää worst, kui ta kuumsuitsuahjust läbi lasta. Liigne rasv ja pekk sulas välja ning alles jäi väga mõnusa konsistentsiga kraam. Otse ahjust tulnuna... nämm, nämm...

isakene kirjutas: Stepivorst oli wäegade hää worst, kui ta kuumsuitsuahjust läbi lasta. Liigne rasv ja pekk sulas välja ning alles jäi väga mõnusa konsistentsiga kraam. Otse ahjust tulnuna... nämm, nämm...

Stepivorst oli vaese inimese suitsuvorsti algmaterjal, seda tegid paljud.

Walter2 kirjutas: Stepivorst oli vaese inimese suitsuvorsti algmaterjal, seda tegid paljud.

Akf Che Latino, kui juba ahi soe on, võiks pulli pärast mingi kaasaegse keeduvorstide lipulaeva sinna sekka visata ja siis dokumenteerida...
Ma ise olen ühe odavama otsa vorstiga suitsuahjus katseeksinud - tulemus ei kannata mitte mingisugust kriitikat...

Walter2 kirjutas: Stepivorst oli vaese inimese suitsuvorsti algmaterjal, seda tegid paljud.

Mäletan väga varajasest noorusest kuidas vanamehed proovisid lastevorsti suitsutada. Seda mäletan ka et tulemus ei kõlvanud isegi mitte evakueeritud siilile.

Keeduvorstist peaks saama niimoodi suitsusaia valmistada.
Mõni aasta tagasi proovisin suitsuvorsti teha, ei õnnestunud. Taignavajumise etapi jätsin välja ja tulid sellised ebamäärase kujuga pudisevad lihapallikesed.

Ma mäletan, et keeduvorst, tegelikult vist see, mis oli poest saades soolika laadses ümbrises, mitte kiles pandi keema. Hiljem rippuma ja peale seda tundus nagu parem.

Sam Beaver kirjutas:

Walter2 kirjutas: Stepivorst oli vaese inimese suitsuvorsti algmaterjal, seda tegid paljud.

Mäletan väga varajasest noorusest kuidas vanamehed proovisid lastevorsti suitsutada. Seda mäletan ka et tulemus ei kõlvanud isegi mitte evakueeritud siilile.

Ka proovitud, ei tööta. Suitsutatav toode peaks olema tunduvalt väiksema vee- ja tärklise sisaldusega (ning suurema liha sisaldusega) kui on keeduvorst.
Tänaste vorstidega, kus vesi on seotud palju paremini (pigistades sealt vett ei tule, vanasti tuli) juhtub mingi söestunud kärakas. Samal põhjusel ei õnnestu ka grillimine. Norras pakutakse poes taolisi grillvorste (grillpolse kohalikus keeles), mida meie eelistasime katelokis keeta - sardell mis sardell.

Fucs ilmselt oskab paremini seletada.

Eesti ühel esiveganil tekkisid liiga suurest kiudainete hulgast toidus eluisu ära võtta tahtvad seedimishäired ning ta hakkas kõigesööjaks tagasi: https://leht.postimees.ee/6879817/miks- ... 1577723337

Ma polnudki kunagi sellele asjale niipidi mõelnud...

Minu arvates väga hea ja põhjalik artikkel ning hoiatav eeskuju sellest, et inimene ei ole kits ehk rohusööja loom ega ka lõvi vaid ikka segatoiduline. Seegi on õige, et meedikud räägivad kõikidele kiudainete vajadusest teades, et enamikel on neid puudu. Mind paneb mõtlema ka see puhta taimetoidu mass ja kaloritihedus, ehk lihtsamalt öeldes, ainult taimetoitu süües on maol ja soolestikul tohutu koormus. Keedetud kartulis on mälu järgi 70 kcal/100 grammi, ehk keskmise inimese 2000 kcal/ööpäevas söömiseks on vaja süüa 3 kilo kartulit, ehk praktiliselt on 1 söögikord ligi 1 kilo toitu. Teised juurviljad on veel lahjemad. Teiseks, taimetoidu seedimine tekitab ka palju gaasi, mis kindlasti tekitavad kõhuvalu ja puhitusi. Tegelikult soovitatakse, et portsjon oleks 300-500 grammi ja 400-600 kcal. Selleks on vaja, et toitu energiatihedus oleks üle 100 kcal/100 grammi kohta ja see saavutatakse peamiselt väherasvaste proteiinidega, teises äärmuses, rasvane loomaliha, mida eriti põlatakse kõvade rasvade tõttu, sisaldab keskmiselt 140 kcal 100 grammi kohta.

Alati võib ka pähkleid või muid seemneid süüa.

Kriku kirjutas:Alati võib ka pähkleid või muid seemneid süüa.

Niipalju kui ma tean siis bioloogiaharidusega teaduspõhisemalt lähenevad veganid saavad üldiselt oma valgud kilokalorid ja paljud asendamatud aminohapped kätte erinevates kaunviljadest ja pähklitest ja seemnetest. Üldiselt on neil suhteliselt neutraalselt ja ülevaatlikult see info ka üleval, mida kust saab ja mida peab juurde võtma. Liiga kerge see ei ole.

Sisuliselt on nad sunnitud sööma ube või (kiker-)herneid vähemalt üks toidukord päevas ja üldiselt ka tatart, kinoad või kvaliteet-riisi teisel korral otsa + siis muidugi B12 lisaks võtmine on hädavajalik, kuna seda taimedest ei saa (üldse vitamiinid, omega 3 jms lisaks soovitatav, nagu ka kõigesööjatel).

Niipalju kui antud "esiveganist" tean on ta pigem selline vokaalne meedia-tutvustega inimene olnud kel alati palju sõna antud (tihti ka teised veganid ka varemm tema pealiskautsete tekstide peale peast kahe käega kinni hoidnud). Probleemid hakkasid peale kõhuoperatsiooni, mille järel soovitatakse kiudaineid vältida või muidu võivad osad bakterid hakata vohama (i.k. lühend SIBO). Veganina on nende vältimine muidugi oluliselt keerulisem kui kõigesööjana, aga väidetavalt olla mõned sellega hakkama ka saadud.

Nii või naa, loomulikult on selge, et paljudele inimestele veganlus ei sobi. Kasvõi juba raua imendumine on niivõrd individuaalne. Kui see on madal on ka kõiksugu lisandeid võttes väga keeruline ainult taimsest elada.

Lisan igaks juhuks, et ise ei ole ma ei vegan ega taimetoitlane (toitun täitsa tavapäraselt). Lihtsalt tutvusringkonnas on paar inimest kes on, üle 10 aasta (umbes sama kaua kui artiklis kajastatu). Õnneks siis pole nende näol tegu mingite usuhullude või "kapsaveganitega" (söö ainlt juurikaid ja kõik hää!) vaid siiski kõrgelt haritud ja toitumist väga jälgivad inimesed. Ja vähemalt kaks neist on füüsiliselt esmaklassilises vormis (söövad ka tõesti palju). Arvatavasti on nad küll kiiksuga, aga kindlasti mitte vaimselt ebaterved Teaduskirjandust sel teemal tsiteerivad palju ja enda nägemust peale ei pressi (erinevalt sellistest kliima-aktivistide stiilis räuskavatest tüüpilisetest vokaalsest uus-veganitest).

Tundub, et probleemi tekitas liiga palju "salatit". Eurooplased kipuvad sellega liialdama, traditsioonilistes taimetoidu-kultuurides ei üritata lehmadega võistelda. Artiklist tuli välja, et kartul oli OK. Loogiline, vähe kiudainet muuga võrreldes, samas piisavalt, et normaalset seedimist korras hoida. Korralikus jahuses (tärklis!) kartulis on rohkem kaloreid ja mida jahusem, seda rohkem, 90 kanti 100 g.. Siin on üks artikkel haritud tädilt, kes pidi ühel talvel peamiselt kartulitest toituma https://www.caroldeppe.com/The%2020%20P ... 0Diet.html . "Viimsepäeva" puhul võib selles olla midagi kasulikku.

Linna Ivo olla ka oma ühest lemmiktoidust - kartulipudrust loobunud ja võtnud niuhti 35 kilo alla. Nüüd söövat seda vaid kord aastas. Seega jah, kartul tundub ikka väga rammus toit olevat.

krizz kirjutas:Linna Ivo olla ka oma ühest lemmiktoidust - kartulipudrust loobunud ja võtnud niuhti 35 kilo alla. Nüüd söövat seda vaid kord aastas. Seega jah, kartul tundub ikka väga rammus toit olevat.

Õigesti tehtud kartulipudrus on soliidne kogus võid ja piima. Kartulist erineb pudru toiteväärtus seega oluliselt.