www.militaar.net

nimetu kirjutas:Olen akf Amvaga ühelt poolt nõus ja teiselt poolt mitte.
Selles osas olen nõus, et ilma vastavate ministeeriumide eelarvete suurust võrdlemata ei tähenda kärbete suurus iseenesest midagi. Küll aga olen eri meelt selles suhtes, et sots mini kulud on jäigalt paigas. Praegune erakorraline pensionitõus pole kuidagi seadusega määratud. Samas on see koht, kuhu kõige suurem hulk raha kaob.

Kui palju see erakorraline tõus on kuus (lisaks indekseerimisele)?

Puhtalt pensioni indekseerimine 2021. aastal läheb riigile maksma 23,7 miljonit eurot. Kui lisada erakorraline pensionitõus (16 eurot), rahvapensioni tõus 30 euro võrra ning laste eest makstav lisaraha, on kulu kokku 83,8 miljonit eurot.

https://www.err.ee/1608119188/pension-t ... euro-vorra

Ehk siis ca 60 miljonit läheb sel aastal erakorraliseks?

2023a tõstetakse erakorraliselt €20, kas 2022a ka midagi on, ei tea.
https://lounapostimees.postimees.ee/723 ... euro-vorra

Kui palju see erakorraline tõus on kuus (lisaks indekseerimisele)?

Selle aasta tõus:

Indekseerimisega kasvab pensioni baasosa tänavu 1,6 protsendi võrra, sellelel lisandub erakorraline pensionitõus, mis sel aastal on 16 eurot.
Iga-aastase indekseerimisega kasvab pension tänavu 3,8 euro võrra ehk 1,6 protsenti.

Puhtalt pensioni indekseerimine 2021. aastal läheb riigile maksma 23,7 miljonit eurot. Kui lisada erakorraline pensionitõus (16 eurot), rahvapensioni tõus 30 euro võrra ning laste eest makstav lisaraha, on kulu kokku 83,8 miljonit eurot.

https://www.err.ee/1608119188/pension-t ... euro-vorra

2023. aastal veel täiendavalt:

Valitsus otsustas riigieelarve strateegias, et pensionite erakorraline tõstmine jätkub ka 2023. aastal, mil nii pensionite baasosa kui rahvapensioni tõstetakse 20 euro võrra.

https://www.rmp.ee/uudised/eelnoud/pens ... euro-vorra


Antud juhul käib jutt kümnetest miljonitest aastas.

AMvA kirjutas:Õige oleks juurde panna ka iga vastava rea eelarvete suurused, et saaks näha kärpimise %. Selline postitus on lihtsalt eksitav. Lisaks ei maksa unustada, et vist suurima eelarvega Sotsiaalministeeriumis on enamus kulusid paika pandud seadustega.

Põhimõttega nõus, jah oleks informatiivsem kui juures oleks ka eelarve suurus ja kärpe osakaal. Esialgu ühel konkreetsel põhjusel ma loobusin sellest mõttest. Lisaks pole hetkel ka niipalju aega, et seda teha. Kuid heameelega loeksin, kui täiendad omapoolse infoga. Peale mida on võimalik edasi arutleda, kas tegemist on "võrdselt halb" stsenaariumiga või siiski osaliselt prioriteetide põhise lähenemisega.

Ükskõik, mis pidi neid järgnevaid võrdlusi teha, ei muuda see kuidagi fakti, et riigikaitse valdkond on toodud pingeres esimesel kohal oma kärpega tegevuskuludest. Sotsiaalministeerium on 6 miljardilise kuluga ja 4,37 miljonilise kärpega tegevuskuludest on omal kombel samuti kõnekas. Põhjust aruteluks siin on.

Häda selles, et erakorralised pensionitõusud on tulnud selleks et jääda. See aasta 16 miljonit järgmine aasta ca 10 miljonit veel, seega 26 miljonit rohkem kui eelmine aasta pensionitele kulus.

Puhtalt pensioni indekseerimine 2021. aastal läheb riigile maksma 23,7 miljonit eurot. Kui lisada erakorraline pensionitõus (16 eurot), rahvapensioni tõus 30 euro võrra ning laste eest makstav lisaraha, on kulu kokku 83,8 miljonit eurot.

Kui sellist indekseerimist kasutataks ka kaitse eelarve juures oleks täitsa rahul! Jääks minul ja minu lastel sõda äkki nägemata.
https://www.err.ee/1608224092/terras-so ... seks-laenu

"Minu hinnangul ei tohiks praegusel hetkel kaitsevaldkonnas kärpeid teha. Rahvusvaheline olukord on nii kriitiline ja pingeline. Kärped kaitsevaldkonnas annavad vale sõnumi ja nõrgendavad Eesti kaitsevõimet," ütles Terras ERR-ile.

"Ja kui selleks on hädavajadus, siis mina ei näe neid kärpekohti, kuna viimased aastad alates eelmisest kriisist on kaitsevägi fokusseerinud reaalsete võimete tootmisele ja püüdnud vähendada kõiki mitte riigikaitsega seotud kulutusi miinimumini. Sealt ei ole enam võtta," lisas ta.

Väga õige jutt ja miks kuuleb sellist juttu poliitikute suust nii harva.

"Minu soovitus on, et võtta hoopis riigikaitselaenu, et mingid Eesti jaoks väga olulised võimed kiirkorras valmis teha. Mina ei ole veendunud, et meil on aega piisavalt, et neid aastakümneid edasi lükata," sõnas Terras.

Ka mina pole veendunud, et riigikaitse pealt närutamise pärast meil lähikümnenditel sõdida ei tule. Kahju küll, et Isamaas peale Jüri Luige ja Riho Terrase paras sült koos on!

Kristjan Prikk vastab Toomas Sildamile:

Nüüd löövad siin parajad tormilained: eelarve tasakaalu ihkav valitsus andis kõigile riigiasutustele kärpeplaani, kaitseväe juhataja kindral Herem teatas, et koondab kaitseväe orkestri ja kaplanid, puhkes ühiskondlik meelepaha.

See on kindlasti üks neist kordadest, kus tuletasin endamisi meelde, mida olen endale ja kolleegidele aastaid südamele pannud: me ei tohi pidada iseenesestmõistetavaks midagi, mis puudutab sõjalist kaitset, üldse laiemalt riigi toimimist ja ei tohi eeldada, et mis iganes sammu me teeme, ka parimate kavatsustega, on see alati arusaadav.

Eelkõige kaitseväe orkestri ümber käinud debati puhul teeb mind natuke kurvaks, et kui [kaitseväe juhataja] kindral Herem oleks öelnud, et temale antud kärpeülesande täitmiseks tuleb kinni panna näiteks 2. jalaväebrigaadi suurtükipataljon, siis tõenäoliselt kehitanuks paljud õlgu või noogutatud mõistvalt pead, et no mis teha, kui on raha vähem, siis on raha vähem. Aga selle sammu mõju Eesti riigi sõjalisele kaitsele olnuks mõõtmatult suurem, kui on praeguste võimalike sammude mõju.

https://www.err.ee/1608223435/ekskantsl ... iesti-okei

Nii kahjuks ongi

Kahjuks paistab siiski ühiskonnas prevalveerivat teatud ükskõiksus või siis vähemalt mõistmise puudumine kaitseväe rollist, organisatsioonile antud ülesannetest ja nende täitmiseks vajalike tegevuste ning ressursside osas. Meelde tuleb kaitsevägi alles siis kui kusagil mingi rakett ära kaob või mõne memme peldik õhku lendab. Eks poliitikud on teatud mõttes ühiskonna peegel.

Martin Herem kirjutas:Kokkuhoid tuleb:
1+1=1 orkester. Tõenäoliselt tuleb kokkuhoid riigile juba inimeste arvust.

Orkestrandid protesteerivad: https://www.delfi.ee/artikkel/93536913/ ... -kummaline

Miiting aitab alati, ütleb rahvatarkus. Laanet ongi juba murdumas. Kui teha veel kamina hoone munadega loopimine, küllap raha leitakse.

Tegelt pöörake tähelepanu ühele detailile VVP jutus selles Kuku raadio saates.
Et teeme reservõppekogunemised odavamaks, kasutades vähem kaadrit.
Selle poolt hääletan küll kõikide jäsemetega. Reservistile tulebki anda rohkem ülesandeid ja vastutust ning kindla peale leidub seal ka hulganisti selliseid, kes on valmis tegema rohkem kui minimaalse õppekogunemise kaasa tiksumise.

strateegiline sõdur kirjutas:„Näita oma eelarvet ja ma ütlen kus sinu prioriteedid tegelikult on“

Kaitse-eelarve suureneb järgmisel aastal 9%, kui palju suurenevad teiste valdkondade eelarved? Ka nii saab küsida.

Mis puudutab pensioneid, siis siin tuleb riigil näidata, et riigipension on etem lahendus kui selle kasvatamine sammastega. Surve riigieelarvele kasvab. Tuleb tõsta.

Kaitse-eelarve suureneb järgmisel aastal 9%, kui palju suurenevad teiste valdkondade eelarved? Ka nii saab küsida.

Ja ülejärgmisel väheneb nominaalselt 16 miljoni euro võrra, üle-ülejärgmisel väheneb täiendavalt 8 miljoni võrra ning üsna tõenäoliselt kaob peale seda veel ka iga-aastane 20 miljoni euro suurune kaitse-investeering, sest see seoti Miinisadama müümisega.

Lisaks sellele jäetakse enamus aruteludes mainimata see, et järgmisel aastal kasvab eelarve suuremalt jaolt tänu eelmise valitsuse otsustatud laeva-vastaste rakettide hankimiseks mõeldud erakorralisele investeeringule. Aga samal ajal peab kaitsevägi seda võimet hakkama arendama kahaneva eelarve raames ning kahtlemata teiste võimete või ressursside arvelt. Kusagilt tuleb ju võtta laevatõrje patarei jaoks tegevväelased, millegi arvelt ehitada täiendavat infrastruktuuri (näiteks laod tehnika ja moona jaoks), hankida üksuse jaoks vajalikku varustust ning tehnikat jne jne. Ühesõnaga mingit tasuta lõunat pole.

Kaitse-eelarve vähenemine on fakt.

nimetu kirjutas:...

Kaitse-eelarve vähenemine on fakt.

Väike norimine - fakt saab see olla ainult siis, kui see juba toimunud on. Praegu on see RES-i näol plaan, mitte fakt.

Väike norimine - fakt saab see olla ainult siis, kui see juba toimunud on. Praegu on see RES-i näol plaan, mitte fakt.

Võib ju semantiliselt vaielda, kuid numbrid räägivad praegu selges keeles.

Numbreid pole ju veel keegi seadusesse raiunud. Nii et hetkel on tegu õhus olevate plaanidega.

Kriku kirjutas:
Nii kahjuks ongi

"

Kui võtta raha ära sisekaitsest, saabki vähem politseipatrulle ja piirivalvet.
Kui võtta raha ära haridusest, saabki tagasihoidlikumat haridust.
Kui võtta raha ära haigekassast, saabki vähem tervishoiuteenust.

Kõikidel neil valdkondadel on "eriline" roll meie riigis täita ning ühte ei saa eristada teisest. Hharidus ei ole vähemtähtis kui riigikaitse ja vastupidi.
Me oleme ette kulutanud raha, mida meil ei ole. Laenudega pikaaegne jooksvate kulude katmine ei ole kuskil olnud jätkusuutlik. Ei ole ka meil.

"Erakorraline" pensionitõus otsustati ära eelmise valitsuse ajal. Neil oli teistsugune arusaam finantsdistipliinist. Me kõik oleme näinud, kuidas meie eelarvepuudujäägi kasv on EU esirinnas.
Maksumaksjatena peame väljuma eufoorilisest nägemusest, et raha jätkub kõige jaoks, küll meie lapsed maksavad.
Iga riigi kulu (k.a investeeringuid) tuleb enne 10x mõõta, kui tegema asuda. Ka siis, kui neid investeeringuid rahastab EU.
Iga uus ehitatud kontserdisaal või väikelinna lennujaam seob meid püsikuludega aastakümneteks.

Kas saavutatv finants- või sotsiaalmajanduslik tulu kaalub üles tehtavad kulutused? Kas vajame päriselt uut ooperimaja, KAPO 50millist peamaja või ERRile peahoonet? Kas Balletikool peab tõesti maksma 41 milli? Sedalaadi optimiseerimisülesanded loodetavasti sunnivad riigiameteid taaskord läbi analüüsima, kas need objektid peaks olema nii suured/uhked/kallid? Saaks odavamalt? Me oleme väike ja üsna vaene riik.
Laenu- ja EU rahadega on lihtne kuludega "taevasse" minna, kuid hilisem igapäevane majandamine võib kiiresti hakata üle pea kasvama.

Kärpimine pole kuskil populaarne, ei ole ka Eestis. Seekord on muidugi valitsuse ämbriks see, et oma tasandi töö on jäetud tegemata. Asutuste juhid ei saa hakata strateegiliste valikutega (a'la mitu laevastikku või õhuväge meil olema peaks või kas tervishoiuteenuses peaks omaosalus tõusma jne). Kuid - 5% jooksvatelt kuludelt ei tohiks küll peale mitmeid aastaid kestnud suuri eelarvekasve võimatu missioon olla.

PS! Mitte keegi peale KAMINa ja KV ise ei saa otsida "ühiskondliku toetust" tavainimeste hulgas. KV maine tõstimiseks ongi erinevad giving back (hea näide nt pioneeride pump-tracki ehitus Kevadtormi raames, tee- ja sillaehitused jms), paraadid või kriiside puhul panustamine (nagu Saaremaal haiglaga või lennukivrakkide väljatõmbamine). See kõik tõstab KV mainet kui ka rahva arusaama, et oleme oma 2% hästi kulutanud. Alati on oht, kui üks organisatsioon sihib end väga kindlalt "põhitegevusele" ja unustab ära enda siseriikliku müümise siis sellevõrra ongi eelarvevajaduste põhjendamine sellevõrrra raskem.