www.militaar.net

USA Tuumaenergia Reguleerimise Komisjon (NRC) avaldas visandi uuest regulatsioonist, mille algne eesmärk oli hõlbustada väikereaktorite sertifitserimist:

https://thebreakthrough.org/blog/nrc-st ... ernization

Antud regulatsioon loodi vastusena Kongressi poolt sätestatud seadusest (Nuclear Energy Innovation and Modernization Act), et NRC vaataks üle oma jaburalt ranged sertifitseerimisreeglid, mis olid kirjutatud väga jäigalt ainult suurte kergvee reaktorite jaoks. Neid pidi üle vaatama just väikereaktoreid silmas pidades.

Tulemusena tehti asjad veel praegusest seadusest kordades hullemaks. Tundub et NRC sisehuvi on endiselt kogu sektor lihtsalt maha tappa.

Congress explicitly directed the NRC to create a risk-informed, performance-based licensing framework flexible enough to accommodate a broad range of future advanced reactor designs, in contrast to the prescriptive rules, purpose-built to license large light water reactors, that have governed nuclear licensing since the NRC’s formation in the 1970s. Under the old rules, the NRC has not, to date, ever licensed a new commercial reactor design that was subsequently entered into operation.

Esimese asjana kopi-paste'iti kogu vana seadusandlus sinna dokumenti, ning siis kirjutati see 2x pikemaks kui eelmised (1252 lehte).

Oleks asi siis selles, et paika on pandud mingid numbrid, numbrid mida on väga raske täita (umbes nagu Euro 6 normid autodele), ei, asi on kordades idiootsem. paljudele nõuetele vastavust ei ole isegi võimalik kvantifitseerida või mõistliku aja/rahakuluga mõõta, osad nõuded pole üldse mõõdetavad/kvantifitseeritavad Siin [PDF] on tiba kirjas osadest.

Endiselt on igale väikereaktori disainile vaja näiteks dubleeritud radiatsiooni-barjääre, et takistada kriitilise õnnetuse puhul radiatsiooni levikut. Seda isegi siis kui antud reaktoritüübi puhul ei teki ka katastroofilise tasemega õnnetuse puhul mingit arvestatavat radiatsiooni. Näiteks sulasoola reaktorid, kus sool lekke korral lihtsalt paisuks ja kristalliseeruks - kui just üleujutus seda just lähiveekogudesse ei uhuks oleks radiatsioonioht ümbruskonaale sisuliselt null - ei, ka neile on vaja rajada dubleeritud betoonkuplid

A truly risk-informed and performance-based rule would establish a clear and reasonable standard for acceptable radiation exposure to plant workers and the public, and then leave it to license applicants to demonstrate that the proposed reactor design can achieve that standard. Instead, the proposed rule removes detailed technical specifications from the old rules, in order to make the rule ostensibly technology neutral, but still mandates that advanced reactors demonstrate that they have the same design elements required for large light water reactors; multiple barriers to radiation release, for instance, even if a maximum accident cannot produce sufficient radiation to constitute a significant risk to the public.

Esimest mustandit kommenteerides leidsid 85% küsitletud tuumaenergia arendajatest leidsid et nad eelistasid uutele reeglitele vanu. Mille järgi tehti antud reglementatsiooni väikereaktoritele alternatiivne riskide hindamise viis: AERI (Alternative Evaluation for Risk Insights).

See võiks muidu olla mitmetele väikereaktoritele pääsetee, aga selle tõkestamiseks kirjutati sinna sisse selline "tore pärl":

But the NRC staff then included a poison pill in AERI, which requires that the risk analysis assume that a maximum accident occurs every year for the lifetime of the reactor, an assumption that is physically impossible (there is no plausible world in which a reactor could have a maximum accident, rebuild and restart within a year, and then continue to have maximum accidents, rebuild, and restart every year over the 40 year lifetime of the plant) and could only be met by a reactor with a risk of releasing radiation to the public in the event of a maximum accident so small as to be functionally equivalent of zero.

Ehk et disain peab arvestama et toimub maksimaalne võimalik katastroof iga aasta (mille järel muidugi alla aastaga ehitatakse jaam ülesse ja taaskäivitatakse), ja nii kogu 40-50 a. elutsükli jooksul. Kui palju erineks selline auto praegustest, mis peaks olema õnnetuste korral absoluutselt ohutu ning mis tuleks disainida arvestusega, et osaleb iga kvartal laupkokkupõrkes, taastatakse (täpselt sama ohutult) ja teeb seda siis uuesti ja uuesti 40x järjest?

Kokkuvõte ja võrdlus päris maailmaga (ehk tegeliku söejaamade mõjuga inimeste tervisele):

Taken together, the two new frameworks in the Part 53 licensing proposal offer the worst of both worlds, marrying the old prescriptive and inflexible licensing rules to impossible risk thresholds so low that they cannot be observed epidemiologically. Needless to say, this is not a recipe for the development of an innovative and globally competitive advanced nuclear sector that can meaningfully contribute to America’s efforts to cut carbon emissions and clean up its electrical grid.

Worse, in the name of eliminating all public health risk associated with the commercialization of a new generation of nuclear reactors, the NRC is actually propagating public health risk. In contrast to the entirely theoretical and unobservable risk that the NRC’s proposed Part 53 licensing pathway attempts to eliminate, the US power sector today kills hundreds of thousands of real people every year. Indeed, public health risk associated with emissions of air toxins, particulates, and other dangerous pollutants allowed by EPA regulations of power plants under the Clean Air Act are several orders of magnitude greater than the standards that NRC proposes to enforce for advanced reactors.

Kui see läbi läheb, ei tule USAsse 2030ndate jooskul mitte ühtegi rentaablit uut väikereaktorit. Kui ka midagi ehitataks, siis tüüp-disainid oleks ei oleks skaleeritav masstootmisse ja kasutatav konkrueerivalt mujal maailmas

Hea näide kuidas tuumaenergia tehakse "liiga kalliks ja jätkusuutmatuks".

wolfgang kirjutas: ↑13 Dets, 2022 15:41 Enne, kui mingit hinda jälle tõstma asuda, tuleks vaadata otsa hetke võrgutasude kulutamisele. Ma loeks küll dokumenti, kus oleks näha mida selle rahaga tehakse. 20 milli pidi aastas liinide hooldusele kuluma. Selleks, et nt 27,46 milli selleks kulutada peab võrgutasu kindlasti tõstma? Võibolla lõpetaks lagastamise, mida hetkel liinihooldus tähendab ja hakkaks neid liinialuseid majandama? Eestimaa ikkagi, mingi austus võiks oma maa vastu olla. Näiteks laseks võsakombaini peale ja teeks selle puidu hakkeks, mitte ei jätaks ristirästi vedelema ja mädanema? Jah, lühikeses perspektiivis tuleb odavam ukrainlastele võsakas pihku anda ja lasta liini alla lahti. Jah palke hakkida on ka hulga lõbusam, kui võsa. Aga pikemas oleks ilmselt mõistlik liinialused korda teha, et sinna tehnika peale saaks ja mädanema jäetav resurss ära kasutada. Kindlasti on kohti kus saaks seda süsteemi efektiivsemaks palju ja enne tuelks need võimalused ära kasutada, kui mingeid tasusid tõstma asuda.

Liinialuste hooldusraiet teevad erafirmad. Erafirmad teatavasti loevad raha. Ju siis ei ole mõttekas neid üksikuid palke kuskile helikopteriga vedama hakata. Minu isa maa peal tehti ka sellist raiet - võsa jäeti suurte kuhja. Ligi sinna pääseks ainult kopteri või pannvaageniga. Maas vedelev palk aga ei ohusta elektriliini.

Ja panna raiujate kohustuseks neid palke ühekaupa metsast välja vedada, järelikult siis pole Elektrilevil selliseks luksuseks võimalusi. Nemad on ainult teenuse tellijad, mitte metsamajanduse keskus - mida rohkem teenuseid ja mida põhjalikumalt, seda kallim see on.

Aga mis puutub tänast võrgutasu ja Saaremaa kobarkäkki, siis juhin tähelepanu, et siin on sügavamaid põhjuseid (eelkõige poliitiliselt alla surutav võrgutasu) ja peaprobleem pole traditsiooniline "lollid juhtkonnas". Tasuta lõunaid pole olemas.

Võin öelda, et enamiku elutähtsa teenuse kriisivalmidus ongi täna nagu on (Saaremaal avaldus see eriti teravalt) ja selle põhjuseks on see, et kui lauale pandi excel sellega, mis see maksab, siis iga poliitik laseb püksi seepeale. Ja kui elu katsetes selgub, et tänane "valmidus" ei päde, siis on süüdi Elektrilevi. See on väga triviaalne arusaam asjadest - põhjused on keerukamad ja sügavamal.

Mis kuradi helikopteriga palke vedama? Mis kuradi pannvaagen? Sa harvesteridest ja forvarderidest oled midagi kuulnud? Arvad, et pannvaagen on neist oluliselt läbivam? Liinid üldjuhul ikka asustatud kohtades ja teed on kaunis lähedal. Ilmselt on ka mingeid erandeid, kuid üldjuhul nii on. Elektrilevi korraldab hanke, millest võtavad osa erafirmad ja võidab, kes vähem pakub. Nagu ikka. Terve majandaja ei laseks ressurssi maha mädanema jätta. Poole põlve kõrgusi tüükaid jätta, ega sedasama võsa takistusriba stiilis vedelema jätta. Elektrilevil ja Eleringil on suva, mis porno tast maha jääb, kuna tegemist riigiettevõtetega siis riik midagi küsima ei tule ja enamik erakaid ei tea, et neid saab korrale kutsuda.
Selline soperdamine on lühinägelik mu meelest. Mõistlik on hakata liinialuseid majandama, need korda teha ja nende hooldamine hakkaks sisse tooma, mitte välja viima. Oled sa näinud liinikoridore, kus paar 330kV liini peal on? Need on sadu meetreid laiad ja sadu kilomeetreid pikad. Lisaks väiksemad liinid. Tohutu ressurss, mis lihtsalt kõduneb ja üha räigemini hooldatavaks muutub.
Kuhu see võrgutasu läheb, mida me kõik maksame mahus mis tihti el energia kulu ületab? Niigi ei maksa võrguettevõtted adekvaatset talumistasu, kuna Riigikohus on teinud otsuse, et osa eraomandist ikka ei ole püha ja võib vabalt koormata, ilma, et peaks selle eest tasu maksma, mis rajatise aluse maamaksugi suurune oleks. Uusi liine piisavas mahus ei ehitata. Olol liinid on valdavalt 60datest või 70 nendatest aastatest pärit ja kui liinide elueaks 60 aastat peetakse siis ise võid mõelda, milline järjekordne fopaa ja vabandamine hakkab, kui need kokku langema hakkavad. Jälle keegi ei teadnud midagi vä?
Kindel, et kõik kokku kogutud raha on asjalikult kulutatud? Mina ei ole. Siin on optimeerimist küll, eriti kui vaadata praegust nõukogude stiilis "majandamist".

Panen siia lingi ka mismoodi võiks liinialuste hooldamine meil välja näha ja nii maaomanikule, kui võrguettevõttele kasu, mitte kulu tuua. https://www.energycropsconsultancy.com/ ... anagement/

Kogu see asi on äärmiselt nukker, aga see:

Gideonic kirjutas: ↑14 Dets, 2022 9:46

But the NRC staff then included a poison pill in AERI, which requires that the risk analysis assume that a maximum accident occurs every year for the lifetime of the reactor, an assumption that is physically impossible (there is no plausible world in which a reactor could have a maximum accident, rebuild and restart within a year, and then continue to have maximum accidents, rebuild, and restart every year over the 40 year lifetime of the plant) and could only be met by a reactor with a risk of releasing radiation to the public in the event of a maximum accident so small as to be functionally equivalent of zero.

Ehk et disain peab arvestama et toimub maksimaalne võimalik katastroof iga aasta (mille järel muidugi alla aastaga ehitatakse jaam ülesse ja taaskäivitatakse), ja nii kogu 40-50 a. elutsükli jooksul.

on ikka tase omaette. Huvitav, kas tuugenite riskianalüüsis nõutakse ka stsenaariumit, et mast murdub iga aasta pooleks, propeller kukub pähe rahvamassile, kes seal all parajasti Woodstocki peab, ning seda igal opereerimise aastal?

No aga riskianalüüsi väljund võib olla ju ka, et sellise riski realiseerumise tõenäosus on 0 (ehk siis selline asjade käik on välistatud) ja seega selle riski mõju üldhinnangule on 0.

Risk teatavasti on võimaliku kahju ja selle esinemise tõenäosuse korrutis. Siit edasi ei pea enam seletama ehk algkooli matemaatikat.

wolfgang kirjutas: ↑14 Dets, 2022 10:29 Elektrilevi korraldab hanke, millest võtavad osa erafirmad ja võidab, kes vähem pakub. Nagu ikka. Terve majandaja ei laseks ressurssi maha mädanema jätta. Poole põlve kõrgusi tüükaid jätta, ega sedasama võsa takistusriba stiilis vedelema jätta. Elektrilevil ja Eleringil on suva, mis porno tast maha jääb, kuna tegemist riigiettevõtetega siis riik midagi küsima ei tule ja enamik erakaid ei tea, et neid saab korrale kutsuda.

Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded

§ 9. Kaitsevööndis puude, põõsaste ja okste raiumine

(1) Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus raiuda kaitsevööndis kasvav ja kaitsevööndiga ehitist ohustav puu, põõsas ja oks sellest kinnisasja omanikku eelnevalt teavitades. Kinnisasja omanik ei tohi takistada kaitsevööndis puu, põõsa ja oksa raiumist.

(2) Kaitsevööndiga ehitise riket või selleks ohtu põhjustav puu, põõsas ja oks tuleb eemaldada. Riket või ohtu põhjustava puu, põõsa ja oksa raiumisest ei pea kinnisasja omanikku eelnevalt teavitama. Sellisest tööst teavitatakse kinnisasja omanikku esimesel võimalusel.

(3) Kaitsevööndis puu, põõsa ja oksa raiumisel peab kaitsevööndiga ehitise omanik raiutud põõsad ja oksad koguma vallidesse või käitlema muul, kinnisasja omanikuga kooskõlastatud viisil. Puude raiumisel peab kaitsevööndiga ehitise omanik kooskõlastatult kinnisasja omanikuga langetatud puud laasima, järkama ja ladustama kinnisasja omaniku poolt näidatud kohta, kuid mitte kaugemale kui kinnisasja piirile. Raiutud materjali edasise käitlemise korraldab kinnisasja omanik.

(4) Tiheasustusega aladel või kaitstaval loodusobjektil tuleb puude ja okste raiumisel arvestada lisaks ka looduskaitseseadusest ja kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevaid nõudeid.

(5) Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kaitsevööndi korrashoiuks õigus teha kaitsevööndiga hõlmatud metsamaa raadamist metsaseaduses sätestatud korras.

https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004?leiaKehtiv

Kilo Tango kirjutas: ↑14 Dets, 2022 11:31 No aga riskianalüüsi väljund võib olla ju ka, et sellise riski realiseerumise tõenäosus on 0 (ehk siis selline asjade käik on välistatud) ja seega selle riski mõju üldhinnangule on 0.

Risk teatavasti on võimaliku kahju ja selle esinemise tõenäosuse korrutis. Siit edasi ei pea enam seletama ehk algkooli matemaatikat.

Selle tulemuseni võib mõne reaktoritüübiga jõuda (näiteks üks kahest DOE poolt välja valitud reaktorist - TerraPower Natrium tundub perspektiivikas), aga kõigi teiste jaoks (mille puhul risk on > 0) korrutatakse see sisuliselt lambist ühegi põhjenduseta 40-ega.

See karistab paljusid küpsemaid (ehk madalamate arendusriskidega) veepõhiseid moodulreaktoreid (BWRX-300, Nuscale jms). Ehk just neid mille rajamise riskid on väikesed, mis on ikkagi kordades ohutumad kui suured tuumajaamad ja mida saaks vooluvõrku ühendama hakata 2030 kandis.

Mis risikianalüüsi puutub, siis on ikka päris suur vahe, mile jaoks seda on mõtet kasutada ja mille jaoks mitte. Soovitan põgusalt lugeda just antud regulatsiooni Quantitative Health Objectives osa [PDF]:

Sisuliselt aetakse seal juuksekarvu pooleks, et kas ikka alla 50 mSv dooside puhul aastate lõikes võib inimestel tekkida mingi täiendav vähioht või mitte (siin humoorikas võrdlusgraafik doosidega mida võime saada igapäevaelus).

Info mida nõutakse, aga mida otseselt mõõta pole võimalik, kuna statistilise relevantsuse omamiseks tuleb valimisse kaasada sadu tuhandeid kuni miljoneid inimesi ning (vähi pika avaldumise tõttu) neid jälgida aasta(kümne)id.

Due to the limited population within the vicinity of the site, it is likely to take many years to reach a statistically valid sample size. For the example provided in Section 4.2.2, determining an increased rate of leukemia from a high dose of radiation, the sample size would require 31 years of data inside an expanded 50 km (30 miles).

If sufficient sample size is required by way of NRC regulatory guidance before licensing and siting of a new facility is permitted, it would drastically extend the licensing timeline, possibly to decades. For example, licensees are required to collect several years of weather data at a site, if the data is not already available from existing sources.

Ehk siis teeb riskianalüüsiga? Üks selline demo-uuring ka tehti, aga "millegipärast" ei viidud lõpuni:

In line with the Commission’s priority on using state-of-the-art methods to develop risk-informed and performance-based regulation, the NRC enlisted the National Academy of Science (NAS) to perform a state-of-the-art study on cancer risk for populations surrounding NRC-licensed facilities. The study was designed to determine cancer risk near NRC-licensed facilities [22]. After a $1.5M expense and completion of the planning phases, the study was canceled. While the NRC agreed that the study design was scientifically sound, the three-year, $8M pilot study was unlikely to answer key basic risk questions. The NRC ultimately decided the time and money would not be well spent for the possible lack of useful results

Tundub mõistlik asi mida iga reaktoridisani kommertsiaalseks litsenseerimiseks teha?

Ja see QHO oli vaid üks probleem paljudest, siin pikem hinnag sellele mustandile.

Kapten Trumm kirjutas: ↑13 Dets, 2022 14:46 https://www.delfi.ee/artikkel/120113430 ... ne-olukord
... Elektrilevi lõppeks saab pidada üleval täpselt niipalju kiirreageerivaid avariibrigaade kui seda teenuse hind võimaldab. Samuti raiuda puhtaks liinikoridore, panna õhuliine kaablisse jne. Kõik mis tähendab avariivõimekust, maksab ja mitte vähe - ning kui vahepeal 5a talve pole, tundubki lauaametnikele, et "pole põhjendatud". Taoline "lootus ja ootus kui meetodid" on meil kriisivalmiduses kahjuks levinud trikk. ...

Kui palju brigaade üldse on võrkudes palgal, kui kasutatakse alltöövõtjaid?
Kõik kes on näiteks hammaste ravimise või autoremondiga kokkupuutunud, on kogenud et "häda pealt" on kõige lihtsam teenida.

ca 30 aastat tagasi töötasin meie monopoolses elektrifirmas.
Igas piirkonnas olid "omad spetsialistid" ja maakondades olid meistripunktid oma meistriga.
Piirkonna meistrid olid kursis oma piirkonnas toimuvaga ja meistripunkti mehed teadsid, et kui nad tavalise tööaja jooksul oma piirkonda korras ei hoia, siis nad peavad seda vajadusel vihmas, külmas ja tormis ning öösel tegema. Ja jõudumööda tehti enamus tööajal ka ära.

Siis tulid "muutuste tuuled".
Karmi käsuga kästi kõikidel allüksustel olemasolevad metallist varuosad (alates alajaamaseadmetest kuni kaablikeradeni ja mõõteseadmeteni) viia vanarauda ning ülejäänud läks prügimäele.
Et edaspidi ostetakse ainult uued tooted, ühelt kindlalt tootjalt ja kasutuses olevaid asju enam ei remondita.

Järgmisena koondati efektiivsuse tõstmiseks kogu struktuuriüksuste personal ja kõigil, kes soovisid elektrialal edasi töötada soovitati luua oma firmad ning osaleda edaspidi hanke korras tööde teostamisel.
Kõik väiksemad ja suuremad allüksuste juhid lõidki oma firmad ja hakkasid konkureerima samadel tegevustel millega olid varem tegelenud.

Kliendi elu läks paremaks, sest kui varem pidid riigifirma töötajale ümbrikku pakkuma ja tema kintsu kraapima oma probleemi lahendamiseks, siis nüüd sai ausalt meistri firma arvele ülekandega tasuda. Aga kõik läks ka kallimaks.

Nagu telekast oli näha, siis seal näidatud liinidest olid kõik absoluutselt hooldamata ja okstes.
Pole rääkida midagi liinikoridoride puhastamisest, kui oksad on lume raskuse all vajunud juhtmetele.

Kui omal vastavaid mehi palgal pole, siis tellitakse kõik tööd alltöövõtjatelt vähempakkumisega.
Miks peaks alltöövõtja tegema tööd kena suveilmaga, kui erakorralisel avariitööl on võimalus küsida välitöödelisatasu + ületunnilisatasu + talitöölisatasu + erakorralise tehnikakulu lisatasu + materjale tuleb hankida sellise hinnaga nagu pakutakse, sest aega ju pole, jne.

Tormitagajärgede likvideerimisel võidavad kõik elektritööga kokkupuutuvad lülid otseselt rahas ja ka võrgutasude tõstmiseks on olemas alus, sest võrgutasu kinnitatakse meil ju kulupõhiselt.
(Võrrelge, et kui palju liine asendatakse tormikahjudeks ja kui palju ülejäänud aastal.)

Ajakirjanduses saab raporteerida suurtest töövõitudest ja kliendid on õnnelikud, kui lõpuks lambid põlema hakkavad.

Üsna õõvastav lugemine kui jõhkralt (ja kohati väga edukalt) on rohelised prantsusmaa tuumaenergia sektorit lammutanud:

Lõim: https://threadreaderapp.com/thread/1602 ... 89280.html
esimene säuts: https://twitter.com/voicesofnuclear/sta ... 5829089280

polnud aimugi näiteks et prantsusmaal tegutses kümme aastat fast-breeder tüüpi reaktor: Superphénix mis oli 1996. aastaks probleemid kõrvaldanud ja saavutanud 95% availability rate'i.

Just seda tüüpi reaktor millega saaks lisaarendustega teoorias ümber töödelda 95+% tuumajäätmetmetest, jättes jäägid radioaktiivseks ainult mõnesajaks aastaks:

(pilt heast artiklist 2005 a. Scientific American'ist):
https://nationalcenter.org/NuclearFastR ... SA1205.pdf


Ikka täielik sigadus, ma ütlen

OLAVI kirjutas: ↑15 Dets, 2022 0:14 Nagu telekast oli näha, siis seal näidatud liinidest olid kõik absoluutselt hooldamata ja okstes.
Pole rääkida midagi liinikoridoride puhastamisest, kui oksad on lume raskuse all vajunud juhtmetele.

Näide elust enesest. Liinile murdunud puu peale kohale tulnud avariibrigaad tegi minimaalse hulga lõikeid mootorsaega, et liin vabastada ning nott ja oksad kõik samasse risti-rästi vedelema jätta. Mõnisada meetrit eemal olnud oksapidi liini kohal olevat puud ignoreeriti "sest see on hoolduse töö" ja soovitati lahkelt järgmist tormi oodata.

PS. See ei toimunud viimase nädala jooksul, kui säärast käitumist võiks vabandada suure tööhulgaga.

lamba-ants kirjutas: ↑15 Dets, 2022 0:45

OLAVI kirjutas: ↑15 Dets, 2022 0:14 Nagu telekast oli näha, siis seal näidatud liinidest olid kõik absoluutselt hooldamata ja okstes.
Pole rääkida midagi liinikoridoride puhastamisest, kui oksad on lume raskuse all vajunud juhtmetele.

Näide elust enesest. Liinile murdunud puu peale kohale tulnud avariibrigaad tegi minimaalse hulga lõikeid mootorsaega, et liin vabastada ning nott ja oksad kõik samasse risti-rästi vedelema jätta. Mõnisada meetrit eemal olnud oksapidi liini kohal olevat puud ignoreeriti "sest see on hoolduse töö" ja soovitati lahkelt järgmist tormi oodata.

PS. See ei toimunud viimase nädala jooksul, kui säärast käitumist võiks vabandada suure tööhulgaga.

Kui nüüd ütleks et "Sellist Eestit me tahtsime" ... jääb loota moderaatorite armulikkusele. Aga sellist bardakki (mitte ainult energeetikas) on 30 aastat meil ehitatud. Seni kuni pole otsest ohtu näha või juba õnnetus käes, hoitakse reservid minimaalsed, mõtlemata et kui juhtub midagi suuremat, need lihtsalt ei kesta.
Võibolla aitaks mõtteviisi muuta kui Tallinn jõululaupäevast 3x päevaks ilma elektrita jätta?
ps. See tooks kogu piirkonna elektrihinna märgatavalt alla.

Teate, mingeid sarnaseid juhtumeid näeb igal alal. Normaalne oleks neil endil hooldusele ohtlikest puudest hooldusele teatada, aga kes viitsib... Ma tavaliselt lohutan ennast sellega, et need korrad, kui tõesti omavahel normaalselt teavet vahetatakse ja asi vaikselt korda aetakse, jäävad märkamata.

Mu enda kogemus teatamisega oli igatahes küll selline, et kirjutasin, kirjeldasin koha ära, selgitasin, miks puu on ohtlik ja järgmisel nädalal oli ta sinna ilusti pikali lastud. Ei mingeid tarbetuid õiendusi.

Gideonic kirjutas: ↑14 Dets, 2022 9:46Tundub et NRC sisehuvi on endiselt kogu sektor lihtsalt maha tappa.

Cui bono?

Gideonic kirjutas: ↑15 Dets, 2022 0:36Ikka täielik sigadus, ma ütlen

Sellistest asjadest lugedes jääd tahtmatult mõlgutama Eesti Nokia üle... Et kui võtaks mõne niisuguse ärapõlatud valdkonna üle ja teeks enda asjaks. Kahjuks aga oleme sellekski liiga väikesed

Dr.Sci kirjutas: ↑15 Dets, 2022 7:46 Kui nüüd ütleks et "Sellist Eestit me tahtsime" ... jääb loota moderaatorite armulikkusele. Aga sellist bardakki (mitte ainult energeetikas) on 30 aastat meil ehitatud. Seni kuni pole otsest ohtu näha või juba õnnetus käes, hoitakse reservid minimaalsed, mõtlemata et kui juhtub midagi suuremat, need lihtsalt ei kesta.
Võibolla aitaks mõtteviisi muuta kui Tallinn jõululaupäevast 3x päevaks ilma elektrita jätta?
ps. See tooks kogu piirkonna elektrihinna märgatavalt alla.

Siia saaks ehk lisada ka stammlause "Kaja Kallase valitsuse juhtimisel"?
Mis puudutab neid liinide aluste metsalõikamisi, siis
1. nad teevad seda seaduse järgi
2. nad teevad seda niipalju kuipalju raha on. Raha tuleb selleks võrgutasudest. Kui tõsta võrgutasu näiteks 10-kordseks, siis ilmselt on mõnigi rippuv õhuliin võimalik maakaablisse panna.

Mina siiski usun, et Elektrilevi juhatusel pole laua all musta auku, kust võluda välja miljoneid ja see, et liinide all tehakse vaid minimalistlikult asju, kulutamata raha metsa majandamisele (paar saemeest käsitsi teevad, olen näinud ise) tuleb ikka sellest, et harvesteri täisteenust ja metsa väljaveoks teid ehitada lihtsalt nende hooldusrahade sisse ei mahu. Seda, kas hooldusraha on 25 või 250 miljonit, sõltub ikka peamiselt võrgutasu suurusest.

Minu isa maadelt tuleb üks kõrgepingeliin läbi, nägin seda hooldust (2 meest mootorsaagidega) ja neid oksahunnikuid. Põhiosa puidust oli selline maksimum randmejämedune lepp ja paju, mille pärast sinna soometsa harvesteri kutsuda olnuks sulaselge lollus. Ja kui see materjal nii väärt oleks, et tasub tassida tee ääre, küllap siis eraomanikud seda ka teeks. Järelikult ei tasu ära. Kui see hunnik oleks saetud ehk suure tee ääres, siis vast oleks mõtet puiduhakke masin kohale kutsuda, aga selleks tulnuks see vedada tee peale 2 km läbi metsa, kus teid pole ja kus vesi on poole kummikuni.