www.militaar.net

Kas kellelgi Tombergi reljeefist pilti pole üle?

ei ole sis kedagi, kes teab?

Kadetid peavad valves seisma sõjakoolis mälestustahvli juures.

OT. mina õppisin koolis sõna siis kirjutama ikka kahe i-tähega

Kujur on Udrase fotot vaadates püüdlikult nina viltu teinud, aga mees on kuidagi hirmvanaks kunsti läbi saanud

speedsta, niiet SIS sinu kord...... vastus õige.

Küsimisjärg rivitult.

Tallinna Merekindluse raudteel oli selline kord, et vedurid said pardanumbrid vanuse järgi. Ometigi oli selline lugu, et seeria A vedurid 1 kuni 6 olid valminud aastal 1916, 7-12 aga 1915. aasta toodang. Kõik vedurid saabusid Tallinnasse uutena.
Millest oli põhjustatud selline anomaalia nummerdamisel?

jään põnevusega ootama vastust!
KUIDAS te selliseid asju üldse teate?

Vt Mehis Helme, "Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896-1996" (1996), lk 73

Estoloog viitab õigele allikale, mis kvalifitseerub õige vastusena.
Kel väärt raamatut käepärast pole, siis asi oli selles, et vedurid 1 kuni 12 nummerdati juba tehases. Tallinnasse saadeti nad kahe laevaga ning see, kus olid vedurid 1-6, läks torpeedotabamusest põhja. Nende asemele osteti uued vedurid, mis said uppunute pardanumbrid (et säiliks järjepidevus nummerdamises).

Estoloogi kord nüüd.

Helme raamat on hea jah. Näiteks "Rahva Raamatus" veel täiesti saadaval ja mitte üldse kallilt:

http://www.rahvaraamat.ee/?id=62&no=R00 ... 178ec54ac8

Aga lugemiskontrolli jätkuks:

Milline oli Georg Ahlemanni püstoli saatus, mille ta 1944 kiiruga põgenedes Kloogale unustas?

Kloogalt viinud püstoli koos Ahlemanni sineliga Rootsi Theo Vellend. "Harjutades kaasvõitlejatega aeg-ajalt Rootsi metsas märgilaskmist, palusid relva laenuks mehed, kes sooritasid Ahlemanni pärandusega pangaröövikatse". Viimased läksid kinni; püstol jäi tõenäoliselt Rootsi politsei kätte.

Nii kirjutab Arved Viirlaid oma ajalehes "Eesti Elu" (Kanada) ilmuvas järjejutus "Kloogal" (katkend käsikirjast "Põhjatähe pojad") 10ndas osas, mis ilmus 21. aprillil. Ajalehe võrguversioonist seda juttu kahjuks vist lugeda pole, vähemalt ma ei leidnud. Suurtest raamatukogudest aga küll.

Samas osas (seni viimases minuni jõudnus) on juttu ka reaktsioonist sakslaste sonderkommando tegevusele. Untersturmführer Egon Valter, seni waffeni musterohvitser, läks jooksujalu (sõjaväe)laagri komandandi ette protestima ja aru pärima - mis õigusega Eesti pinnal selline roim? Tulemusena SS-i major rebinud Egonilt raudristilindi ja õlakud, degradeerides leitnandi reameheks. Kaks tundi hiljem aga Egoni juhtimisel ja soomepoiste aktiivsel toetusel olnud võim Klooga sõjaväelaagris eestlaste käes. Egon Valteri sõnad Ahlemannile olid: "Oleme relvavendadena koos võidelnud kommunismi vastu. Meie teid - mõrvarit - maha laskma ei hakka. Jäägu kohtumõistmine teiste hooleks. Teie auto koos juhiga ootab väljas, kaduge - kohe!"

[E. Valter oli siis 21. a vana, s. 22. IV 1923]

Küsimus oligi esitatud selleks, et Viirlaiu järjejutule tähelepanu juhtida. Selles on häid iseloomustusi septembris 1944 toimunust.

Küsimisjärg vaba.

Tšetseenide ja venelaste vahelises võitluses, võib välja tuua neli suuremat tšetseenide poolt tsiviilelanikonna vastu sooritatud akti. Esimene oli Budjonovsk, siis Pervomaisk, Dubrovka, ja Beslan.
Kui esimeses hukkus 3 eriüksuse "Alfa" võitlejat, Pervomaiskis - 2, Dubrovkas küll ehk tänu gaasile nende hulgas ohvreid polnud. See eest aga Beslanis hukkus 10 "Alfa" ja "Vimpel" võitlejat.
Siiani pole päris selge, mis siis seal Beslanis juhtus - anarhia, suvaline tulistamine, jne.
Kummatigi annab just eriüksuslaste surmaga seostuv ühine asjaolu teatud võtme mõistmaks, mis seal siis tegelikult toimus. Milline asjaolu?

pakuks, et 2kki m6ne lahingutoetusrelva (suurtykk, miinipilduja) laskemoona plahvatusest saadud vigastused eriyksuslastel. Et venelased vedasid sinna ka kohale j2medamad torud ning kasutasid neid.

See on vaid minupoolne pakkumine/spekulatsioon, 2kki l2heb t2ppi. : )

Näiteks üks ühine joon oli kuul seljas (muidugi mitte kõigi puhul ja sageli mitte ainult üks kuul)