177. leht 347-st
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 16 Mai, 2020 8:41
Postitas Troll
Kapten Trumm kirjutas:Toon kaks lihtsat näidet, kuidas vastane võib kiiresti need alused neutraliseerida (minusugune meresõjahariduseta inimene kulutab sellele 20 sekundit):
Vabandust OT pärast, kuid mina lugesin siit välja, et Trumm kulutab aluste neutraliseerimisele 20 sekundit!

Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 16 Mai, 2020 11:21
Postitas Viiskümmend
Kas need kaks Saaremaal ehitatavat Eesti mereväe uut alust on alles esimesed Eestis ehitatud mereväe laevad peale Lennuki (Tallinn/Bekkeri 1914-17)? Eesti tööstuse kaasamine isamaa hüvanguks käib ikkagi ju kuidagi väga teosammul?

Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 17 Mai, 2020 10:36
Postitas nimetu
Eesti tööstuse kaasamine isamaa hüvanguks käib ikkagi ju kuidagi väga teosammul?
Kaitseväel pole ka eriti sellist raha olnud, et uusi asju hankida. See uute asjade hankimise trend on tekkinud alles viimastel aastatel.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 18 Mai, 2020 8:22
Postitas Kapten Trumm
Vabandust OT pärast, kuid mina lugesin siit välja, et Trumm kulutab aluste neutraliseerimisele 20 sekundit!

Väljamõtlemiseks, ikka väljamõtlemiseks.
Kui mul kulus tegevuskäigu põhimõtteliseks leidmiseks sekundeid, siis seda asja sügavuti õppinud inimene tuleb ka analoogsetele järeldustele suht kiirelt
Ning väikeste patrullaluste (mis on mõeldud samasuguste vastu tegutsemiseks) relvastamine TT rakettidega on praktika juba mitmeil pool toimiv praktika.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 18 Mai, 2020 12:36
Postitas URR
Viiskümmend kirjutas:Kas need kaks Saaremaal ehitatavat Eesti mereväe uut alust on alles esimesed Eestis ehitatud mereväe laevad peale Lennuki (Tallinn/Bekkeri 1914-17)? Eesti tööstuse kaasamine isamaa hüvanguks käib ikkagi ju kuidagi väga teosammul?

Riigi Sadamatehastes ehitati piirivalvele vahilaev Pikker (vettelaskmine 1939), mis läks Merejõudude teenistusse.
PPA on ka "uuel ajal" Eestist laevu ja paate tellinud.
Aga muidu on jutt õige. Ega meil pole uusi asju palju olnud ka, enamasti ikka kellegi teise vanad. Ja paljukest Eestis seda sõjatööstust ja oskusteavet ongi. Kui hind on määrav ja kvaliteeti tahaks ka, on päris keeruline kogu maailmaga konkureerida. Uue relvasüsteemi väljatöötamine on tegelikult kallis ja keeruline.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 18 Mai, 2020 12:39
Postitas nimetu
PPA on ka "uuel ajal" Eestist laevu ja paate tellinud.
Kui ma ei eksi, siis praktiliselt kõik praegu kasutuses olevad alused peale Kurvitsa ongi Eestis tehtud.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 18 Mai, 2020 13:12
Postitas smr
nimetu kirjutas:PPA on ka "uuel ajal" Eestist laevu ja paate tellinud.
Kui ma ei eksi, siis praktiliselt kõik praegu kasutuses olevad alused peale Kurvitsa ongi Eestis tehtud.
Enamus kaatreid ikka Soomes tehtud, hõljukite päritolu ma ei teagi ... jetid nagunii mujal toodetud jnejne
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 18 Mai, 2020 14:08
Postitas nimetu
Mõtlesin neid tiba suuremaid, kuid muidu on sul vist õigus.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 18 Mai, 2020 21:28
Postitas Kirs
smr kirjutas:nimetu kirjutas:
Enamus kaatreid ikka Soomes tehtud, hõljukite päritolu ma ei teagi ... jetid nagunii mujal toodetud jnejne
RIB tüüpi kaatrid jah enamus soomlaste Boomeranger -id. Hõljukid brittide Griffon -id. Spets. jetid rootslaste Safe at Sea AB toodang.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 27 Mai, 2020 17:27
Postitas Kapten Trumm
Eilsetes uudistes jooksis läbi, et Narva lahel on hakanud lekkima õli need kolm saksa torpeedopaati (tegelikkuses ilmselt korvetti), mis seal 1944 oma miinide otsas põhja läksid.
PV kommenteeris, et merepõhi aga pidi miine tihedalt täis olema
Suurem miinitõrjeõppus tulemas?
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 28 Mai, 2020 15:50
Postitas URR
Flottentorpedoboot 1939 on küll vahel hävitajaks nimetatud, aga mitte korvetiks. II maailmasõja aegsed korvetid olid hoopis teised loomad: suhteliselt väikesed ja odavad allveelaevatõrje saatelaevad konvoidele. Kõige tuntum on Flower klass.
Miinitõrjeoperatsioon (mitte õppus!) oli juba ära, aga eks neid tule veel. Prioriteet on rahu- ja sõjaaegsed laevateed, aga kui tsiviilühiskonnal on vaja Narva lahe põhjas toimetada ja lõhkekehad seda segavad, tuleb ka sellega tegeleda.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 28 Mai, 2020 16:54
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Kapten Trumm kirjutas:Eilsetes uudistes jooksis läbi, et Narva lahel on hakanud lekkima õli need kolm saksa torpeedopaati (tegelikkuses ilmselt korvetti), mis seal 1944 oma miinide otsas põhja läksid.
..
Suurem miinitõrjeõppus tulemas?
Trumm ei vaadanud noid uudiseid ilmselt lõpuni - saate lõpus arvati nimelt lahtise textiga, et miskid äsjatoimunud MeV "miinitõrjeõppused" seal ühe ammuuppund saksa torpeedopaadi kütet täis tankid "lahti" loksutasidki // lekkima panid
URR kirjutas:Miinitõrjeoperatsioon (mitte õppus!) oli juba ära, aga eks neid tule veel.
..siis peab sealkandis vist küll suuremaks reostusetõrjeks valmistuma

Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 29 Mai, 2020 5:40
Postitas Martin Herem
... arvati nimelt lahtise textiga, et miskid äsjatoimunud MeV "miinitõrjeõppused" seal ühe ammuuppund saksa torpeedopaadi kütet täis tankid "lahti" loksutasidki // lekkima panid

- ja valesti arvati.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 01 Juun, 2020 8:28
Postitas Kapten Trumm
Aga pange tähele tollase saksa laevaehituse kvaliteeti, tankid on hakanud lekkima 70 aastat peale uppumist. Meil on seda õli käidud koristamas palju värskematelt alustelt. Ja laevad, mis olid tehtud üle elama mõningast suurtükitulega tümitamist, pole taolised kokakoola purgid, mida täna toodetakse.
Aga tavaliselt sellised lekked algavadki vraki torkimisest - kas mehhaaniliselt või nt siis, kui on tekitatud veealuseid plahvatusi, kuna vesi on tihe, siis vees on plahvatuslaine eriti jõhker. Näiteks leitud miinide likvideerimisega.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 01 Juun, 2020 18:42
Postitas Ott Laanemets
Kapten Trumm kirjutas:Aga pange tähele tollase saksa laevaehituse kvaliteeti, tankid on hakanud lekkima 70 aastat peale uppumist. Meil on seda õli käidud koristamas palju värskematelt alustelt. Ja laevad, mis olid tehtud üle elama mõningast suurtükitulega tümitamist, pole taolised kokakoola purgid, mida täna toodetakse.
See pole vaid kvaliteedi küsimus, vaid umbes sellise ajaga hakkabki tavapärane laevaehitusraud saba andma. Selliseid näiteid on rohkemgi, kus viimasel kümnendil ilmnevad reostused teises ilmasõjas uppunud laevade lähedalt või sõjajärgsetelt keemiarelva uputusaladel. Ja pole erilist vahet, kas keegi teeb lähedal pauku või sinna otsa traalib, raud hakkab lihtsalt osta saamas. Tehnoloogia arengut kokakoola purgiga võrrelda on eksitav. Tänapäeva jalaväesõduri killuvest ei kaitse ka sõjameest ammunoolte ega viikingimõõgaga raiumise eest...