Kolmapäev, 18. märts 2020, kell 12:00
Kaja Kallas
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Valitsus on koroonaviiruse leviku takistamiseks välja kuulutanud eriolukorra ja kehtestanud mitmeid piiranguid, mille sotsiaalne ja majanduslik mõju on väga suur. Palun selgitage, kas ja kuidas hindab valitsus piirangute tulemuslikkust viiruse leviku pidurdamisel! Kas täna kehtivad piirangud on andmas tulemust? Ja lisaks, millistele andmetele tuginedes otsustab valitsus langetada edasisi otsuseid piirangute vähendamise, pikendamise või sootuks suurendamise osas? Aitäh!
Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Hea küsija! Kõigepealt soovin mina tänada väga südamest Riigikogu, Riigikogu esimeest, kõiki vanematekogu liikmeid, et on olnud minu meelest väga hea diskussioon ja selline kahekõne ja debatt valitsuse ja Riigikogu vahel. Aitäh teile selle eest südamest! Näen seda, et me kõik võtame tõsiselt ja kõik pingutame, et nii ruttu kui võimalik saaks naasta tavapärase ja normaalse ühiskonna toimimiseni.
Mis on täna siis kolm võib-olla peamist eesmärki? Kindlasti üks on see, et panna viiruse kiirele levikule piir, et haiglaravile satuks võimalikult vähe raskes olukorras patsiente, et viiruse mõju töötajatele, ettevõtetele oleks võimalikult väike ja ma naaseksime ühiskonnana nii kiiresti kui võimalik normaalse ühiskonna toimimiseni. Nüüd jah, te ütlete õigesti, et on tõesti välja kuulutatud tulenevalt seadusest eriolukord, mida siis Vabariigi Valitsus otsustas. Millele me tugineme? Eks me üldjoontes tugineme sellele, et mida rohkem me saame teha, et Eesti inimeste elu ja tervist kaitsta, seda parem. Samas iga otsuse, iga piirangu taga on loomulikult ka hinnang ja arutelu, et see lööks majandust nii vähe kui võimalik. Aga nagu ma ütlesin, esmane on Eesti inimeste elu ja tervis, esmane on see, et viiruse edasist levikut suuta alla tuua ja minna normaalse elurütmi juurde tagasi.
Nüüd, kuidas see siis käib. Te küsite, keda me kaasame. Eks me kaasame täna seda, keda on võimalik kaasata: kõik riigiasutused, kõik riigiametid – algab pihta kindlasti terviseametist, kaasame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi allasutusi, Siseministeerium annab kogu aeg oma hinnanguid. Nii et kõik on kaasatud, ei saa öelda, et üks või teine vähem või rohkem. Kindlasti kaasame ka ettevõtlusorganisatsioone, katusorganisatsioone. Ma tean seda, et neid kohtumisi on vedanud rahandusminister, mina olen nendega kohtunud. Samuti pangandussektoriga oli eile hommikul kohtumine, lõuna ajal oli kohtumine rahandusministril. Nii et kaasame ka kindlasti ettevõtluse poolt. Täna otsustasime veel konkreetsemalt kaasata ka kolmanda, ütleme siis, kodanikuühiskonna, kus sai siis ülesande Riina Solman. Nii et ütleme, kõik ühiskonnagrupid, nii palju kui võimalik on kaasatud. Aitäh!
Esimees Henn Põlluaas
Kaja Kallas, täpsustav küsimus, palun!
Kaja Kallas
Aitäh! Ma ei küsinud mitte midagi kaasamise kohta. Ma küsisin millistele andmetele tuginedes valitsus oma otsuseid teeb. Millistele andmetele või millise metoodika alusel te usaldusväärseid andmeid kogute? Me teame, et testimisega on olnud probleeme, et ei testita kõiki, ja me teame seda, et testimise aluseid on muudetud. Me teame seda, et tegelikult testimise võimekus on väga piiratud. Millistele andmetele tuginedes te teete otsuse, et jah, nüüd on need piirangud mõjunud, need piirangud võiks maha võtta või et need piirangud ei mõju, neid tuleks juurde panna? Kust te saate usaldusväärset infot, mis on need andmed, millele te tuginete? Aitäh!
Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Nagu ma vastasin, ma jään oma vastuse juurde: riigisektor. Kõik ametid, Terviseamet, Siseministeerium, haiglad, kõik riigi ametkonnad annavad täna infot. Nendele tuginemegi. Kindlasti vaatame ka igapäevaselt testimise üldarvu, vaatame seda, kuidas on igapäevaselt nakatunuid, olenevalt siis protsentuaalselt, kui palju on teste tehtud. Võib öelda, et viimastel päevadel, kui on suurendatud teste, võib öelda, et väike jõnks on läinud alla, kui me räägime sellest, kui palju on nakatunuid. Kindlasti täna ei saa veel öelda, et see on nüüd tendents. Eriti sellises väiksemas ühiskonnas nagu Eesti need hüpped ja langused võivad kaasas käia väga kiiresti.
Nüüd testimine, mida te küsite, mis on olnud ühiskonnas üleval. Oleme otsustanud siis tellida juurde veel läbi erasektori circa 20 000 testi, kui me räägime siin järgneva nelja kuni kuue nädala lõikes. Reedel peaks Eestisse jõudma suurusjärgus 20 000 uut testi ja hetkel on Eestis olemas natukene üle 10 000 testi. Me oleme juba tänaseks testide arvu tublisti tõstnud. Meie soov on see, et kui ei ole piiridel takistusi – ja piiridel muidugi on takistused, seda me teame –, aga kui reedesed testid Eestisse jõuavad, et tõsta seda nädala lõpuks kordades. Kas see on 700 juurde, kas see on 1000 juurde, see oleneb sellest, kuidas saadakse käima see testimine, kiirem testimine erasektori poolt. Igal juhul siin me soovime näha tulemust, et testide arv võiks olla nädala lõpus suurusjärgus 1000 testi päevas. Aga veel kord ma rõhutan, et see eeldab väga paljude tingimuste täitmist. See eeldab, et isikukaitsevahendeid on piisavalt. See eeldab, et inimesi on piisavalt. See eeldab, et tarneraskusi ei teki.
Ega valitsuse soov ei ole mitte teste teha. Me saame ju aru, et üleüldine transiit, üleüldine logistika, piirid on suletud – see kõik halvendab seda, et saada isikukaitsevahendeid ja saada ka teste. Aga tänane seis, siin infotunnis võin teile kinnitada: jah, on seal üle 10 000 testi hetkel olemas. Meie soov on olnud seega Vabariigi Valitsuse COVID-19 komisjoni poolt, et me ei läheks alla seal 8000 testi. Reservi peab jääma, sest me peame arvestama sellega, et kroonilised haiged, riskigrupis olevad inimesed, eesliinil töötavad inimesed ühel hetkel võivad neid teste vajada palju rohkem kui täna. Nii et see reserv peaks minimaalselt olema 8000. Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Kuivõrd siin on juttu piiridest ja oli juttu ka sellest, et tõepoolest kaitseressursid on ka piiridel rakendatud, siis ma küsin võib-olla seda, kui mõistlikuks te peate praegusel hetkel ikkagi piiride sulgemist. Kui me teame, et see nakkuskolle, peamised nakkuskolded on siin riigi sees, siis ka on mõistlik piiri sulgemine Lätiga, kus nakkushaigeid on tunduvalt vähem? Samas peaminister ütleb siin korduvalt, et tarnetega on probleem – nii kaitsevahendite, toiduainete kui ka ravimitega – ja need jäävad piirile kinni. Ja samas me rakendame väga suurt ressurssi, nii Politsei- ja Piirivalveameti oma kui ka kaitseliitlasi tegelikult piiril paberankeetide täitmiseks. Kas see on mõistlik ja kui kaua niimoodi vastu peab? Aitäh!
Kaitseminister Jüri Luik
Aitäh! Mina seda otsust toetasin. Loomulikult ükski neist otsustest ei tule kergelt, kuid vaadates seda, et viiruse liikumine üle piiride on siiski olnud väga arvestatav faktor – ja sellele järeldusele ei ole jõudnud mitte ainult Eesti, vaid ka massiivne enamus piirkonna riikidest, alates Soomest, ma ei räägi ju ka Taanist, kes rakendab erakordselt radikaalseid meetmeid –, siis ma usun, et selline ajutine piiramine, arvestades, et läbi pääsevad näiteks kaubaautod, on otstarbekas. Mis puudutab neid ankeete, siis täna hommikul istus koos valitsuskomisjon ja me otsustasime ankeetide poliitikast loobuda. Nagu te ütlete, praeguses uues lahendis ei ole see enam vajalik. Aitäh!
