Autotehnikateema

[wolfgang]

Neid neliveo skeeme on ka erinevaid. Ma pole ühegi lahtise keskdifriga sõidukiga, a la quattro, libedal sõitnud ja sellepärast on jäänud mulje, et esiveoline, madal auto on libedaga oluliselt lihtsam juhtida, kui nelivedu. Samas tuisus ja lumepudrus on nelivedu ikka väga abiks. Ka part time. Või peaks kirjutama eriti part time, kui vaadata igasugu viskosiduritega pille.

[Walter2]

Need moodsad 6, 7, 8- käigulised isevahetajad tulid siis kui roheliste ''nõudmisel'' tulid mootoriteks 1-liitrised (bi-)turbopajad, mis töötavad ökonoomselt ainult teatud pööretel ning vääne on kindlatel reziimidel - see on siin teemas juba varem selgeks vaieldud. Teine koht on luksusautod, mille sõidumugavuse huvides kast pidevalt käike lappab otsides sulle sobiva antud sõidureziimis. Ennesõjaaegsed ameeriklased oma R8 ja V12 mootoritega (kasutusel olid peamiselt 3-käigulised manuaalid või lisatuna overdrive käik) ei vajanud põhim-lt üldse käigukasti - võtsid otsekäiguga paigalt kuna vääne oli niivõrd suur ja saadaval madalatel pööretel.

[Kapten Trumm]

1993 aasta S-klassi mersul leiduvale vabalt hingavale 6-liitrisele V12 mootorile (408 hj) ilmselt pole kiirenduses mingit vahet, kas tal on 4 või 8 käiku.
Käiguvahemik peab kiirendusel lihtsalt mootori efektiivse pööretevahemikuga kokku klappima.

[Kapten Trumm]

Neid neliveo skeeme on ka erinevaid. Ma pole ühegi lahtise keskdifriga sõidukiga, a la quattro, libedal sõitnud ja sellepärast on jäänud mulje, et esiveoline, madal auto on libedaga oluliselt lihtsam juhtida, kui nelivedu. Samas tuisus ja lumepudrus on nelivedu ikka väga abiks. Ka part time. Või peaks kirjutama eriti part time, kui vaadata igasugu viskosiduritega pille.

Viskosiduriga neliveoskeem pole sugugi "part time", kui üritada tagaratast keerata, esirattad maas, ei suuda sa isegi meetrise võtmesabaga seda sidurit läbi libistada. Piduristendil olen proovinud, viskosidur hoiab kohe ratastele eri kiirusi andes jõuga, mis on võrreldav rattapiduri pidurdusjõuga. Tõstes autol kõik rattad maast ka pannes käigu sisse, hakkavad kõik 4 ratast ühtemoodi pöörlema.

Pigem on "part time" igasugused mitmekettalised, hüdrauliliselt lülitatava siduriga skeemid, näiteks Haldex ja muud taolised.

Visko häda on selles, et selle kasutamine lõppes seeriautodel kuskil 2000ndate alguses (asendus valdavalt Haldexiga) ja need muhvid on tänaseks kulunud (nende eluiga ongi piiratud kulumisega) ja see tekitab mulje, nagu see ei "haagi". Mul on olnud viskoga VW Passat, mille läbisõit oli 90 tuh km (uuena ostetud Eestist) ja sellega oli nii, et libedal kõvemini gaasi andes hakkasid tagarattad kraapima samaaegselt esimestega, st vedu oli kohe taga. Ja sellega õnnestus väga hästi külg ees sõita (kuigi jah, see tehnika vähe erines tagaveolisest).

Ja need väsinud viskosidurid uuendada on liiga kallis, need maksavad uuena 1000-2000 eurot+vahetuskulud ja mingi 1500 eurosel autol seda mõistagi keegi tegema ei hakka. Samas on ta töökindel asi - seal ei ole erinevalt Haldexist midagi rikki minemas, puuduvad igasugu vahetamata õlid, pumbad, elektrividinad jne.

[kuldar81]

Nelivedu võib libedal olla ka ohtlik.
Minu autojuhistaaz läheneb tasapidi miljonile kilomeetrile ja sinna hulka mahub 2 teelt väljasõitu, mõlemad neliveolise autoga. Ja mõlemad talvel, paksus lumepudrus teega. Seejuures ma ei teinud mingeid trikke, ilmselt lasin end petta neliveo heast stabiilsest sõidust.

Seevastu tagaveoliste autodega, millega ma olen sellest staazist ca kolmandiku sõitnud, pole ma talvel ainsatki avariid teinud, isegi juhitavusekadu pole ette tulnud. Arvan, et kuna auto püsib nagu naaskli otsas, siis oled kogu aeg valvel ja ei pinguta kiirusega üle.

Mulle ei meeldi selle variaatorkäigukast,

Subaru variaatorkastid hakkavad kuskil 100 tuhandest ülespoole väsima, kuna metallist variaatoririhm ja tema rattad kuluvad. Mõnevõrra päästab asja "eluaegse õli" vahetamine iga 60 tuhande tagant (arvesta 1000 eurose kuluga). Avaldub nii, et kast hakkab järjest enam "kummi venitama" ja kütusekulu kasvab (nii 1-2 liitrit 100 km peale) ning pöörded kipuvad kõrgemaks. Tunne huvi, millal õli viimati vahetati, mingi eluaegse õli jutuga kuluvad seal nimetatud jupid topelt kiirusega.

Minul on 4x4 autodega veidi teistsugune kogemus. Pidurdamine.
Ilmselgelt on olnud kiirus liiga suur, sest nii enda Infiniti SUVi kui ka naise Jeep Cherokee (All Terrain rehvidega) olen mitu korda viimasel hetkel pidama saanud. 2 korda pidin teeperve kasutama, et enne risti seisma saaks. Kuna 4x4 istub ilusti teel ka väga libedate oludega, siis ongi väga lihtne kiirust valearvestada. Samas oli teel kiilasjää ja ega ma üle 30km/h ei sõitnudki, aga ka see oli liiga palju.
Sams on naise Jeep oma AT rehvidega ikka väga kindel asi lõrtsis ja lumepudrus sõites.

[Walter2]

Nelikveolised ei anna tagasisidet teeolude kohta - sellest ka võltstunnetus ohutu kiiruse suhtes. Ühesillaveoline hakkab juba varakult hoiatama.

[Kapten Trumm]

See on kahjuks õige. Samal ajal paksus lumepudrus sõites on natuke frustreeriv, kuidas ülejäänud liiklus tundub jalus venivat
Nädalavahetusel kinni poleks vähemalt jäänud. Olen XC70ga sõitnud sellistel teedel, kus tuisklumi tuli juba üle esiotsa kapoti peale, kui hoog on sees ja põnnama ei löö, siis läheb päris kenasti.

Ostke palun ainult korralikud naastrehvid, lamellide või mingite M+S-dega palume teisi mitte ohustada.

[Kirs]

Trumm, korralik lamell on naastust lumes ja selle pudrus üle. Naastu pluss on jääl. Kasutan oma sõidukitel aastaid juba ainult lamelle talvel, sest meie sita suusailma puhul ei ole neist naastudest kasu.

[Kapten Trumm]

See arusaam kehtiks siis, kui lahtine lumi on kuival teel. Selle lumepudru all aga on enamasti jää või jäätanud asfalt. Nagu piduripedaali puudutad, kuuled naelte libisemise häält. Lamelli võib meie teeoludes pidada ohutuks siis, kui sõidad valdavalt linnas ja mõnikord suurtel maanteedel.

[Kirs]

Selle lumepudru sees sõites su rehvi naelad all oleva jääni ei ulatugi paraku.

[Some]

Mul sedakorda ka lamell. Nädalavahetuse tuisus igatahes rattaid ringi ei saanud. Outback on kogu aeg (neli talve) lamelle kasutanud ja ei mäleta, et elukaaslane oleks selle tõttu kuskil hätta sattunud.
Pean küll tunnistama, et eile linnas ridu vahetades juhtus mitu korda, et Stinger hakkas nelja rattaga libisema. Pidamine tuli küll hetkega tagasi aga suht ebameeldiv kogemus oli. Kas tõesti oli eile lumepudru alla jää tekkinud?

[Madis Reivik]

Eile oli näha lumest puhtaks lükatud sileda ja tasase asfaldi peal rekkaid kes ei saanud kohalt minema. Päris karm

[Some]

Ahah, siis oli tõesti libe. Veidral kombel kiirendust see nagu ei mõjutanud, pidurdamist nagu ka mitte väga ainult reavahetusel läks külgsuunas pidamine ära.

[Kapten Trumm]

Rekkamehed "mõtlevad oma peaga"
Egas enamik oma tagumenti soojast kabiinist viitsi välja vedada, et ketid alla panna.
Mul on üks tuttav, kes peab rekkafirmat, teevad Skandinaavia vedusid.
Olen kuulnud imelugusid Eesti rekkajuhtidest geeniustest, kes on mägedesse läinud, viitsimata kette panna. Ja mis siis juhtus ja mis see firmale maksma läks.

Meil vist pole veoautodel moes talverehve kasutada, aga Soomes ma olen näinud naastrehve ka veoautode all. Ja üllatusena ka Soome KV autode all. Päris sürr vaatepilt oli Zil-131 juhtimiskong, naastrehvid all.

[Illike]

....
Subaru variaatorkastid hakkavad kuskil 100 tuhandest ülespoole väsima, kuna metallist variaatoririhm ja tema rattad kuluvad. Mõnevõrra päästab asja "eluaegse õli" vahetamine iga 60 tuhande tagant (arvesta 1000 eurose kuluga). Avaldub nii, et kast hakkab järjest enam "kummi venitama" ja kütusekulu kasvab (nii 1-2 liitrit 100 km peale) ning pöörded kipuvad kõrgemaks. Tunne huvi, millal õli viimati vahetati, mingi eluaegse õli jutuga kuluvad seal nimetatud jupid topelt kiirusega.

Mis ajast see kasti õlivahetus nüüd nii kallis on? Viimane kord oli küll 330 EUR arve "Hõbenooles".
Muuseas, Põhja -Ameerikas on Subaru kastidel eluaegne garantii.