kana tagumik kirjutas:PM tasulisest artiklist tuleb välja, et teadusnõukogust sõideti lihtsalt üle. Nagu nõukogu ütleb Lutsari ja Fischeri suu läbi, et ülde mingitest piirangute leevendamisest rääkida, tuleb nakatunise tasemes kuskile novembri (2020) tasemel jõuda. [...]
Link kah.
https://www.postimees.ee/7229708/poliit ... usest-ette
Teadusnõukoda on nõutu
«Mind teeb see väga murelikuks,» ohkas teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli viroloogia professor Irja Lutsar. Tema arvates oleks valitsus pidanud piiranguid leevendama etapiliselt. Samal arvamusel on ka teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.
Lutsar tõi esile, et Eesti nakatumisnäidud liiguvad alla, seda näitas ka seireuuring, kuid ometi on Eesti väga kõrgel platool. «Me oleme praegu jaanuari tasemel. Et me saaks midagi suurelt leevendada, peaksime numbritega tagasi novembrisse jõudma,» sõnas Fischer.
Lutsarit pani nördima, et kuigi algklassid saavad tagasi koolimajja, lükatakse poodide ja meelelahutusasutuste avamisega edasi vanemate klasside pääsu klassiruumi. «Kui nüüd algklassid lähevad 3. mail, siis millal teised klassid lähevad?» küsis Lutsar.
Fischer lisas, et teadusnõukoda polnud kordagi maininud kaubanduskeskuste avamist. «Välitegevused – need on hinnanguliselt seotud pigem väiksemate riskidega, arvestades suvist aega,» kommenteeris Fischer. Kuigi teadusnõukoda oli soovitanud, et alguses võiks välitingimustes sportimise avada noortele, leevendas valitsus piiranguid kõikidele. Viimast oleksid ka täna teadlased toetanud.
«Täiskasvanud inimene, kui ta tunneb, et vorm läheb käest, siis tal on võimalik individuaalselt õue jooksma minna, kuid seitsmeaastane laps üksinda jooksma ei lähe,» ütles Fischer. Ta lisas, et nõukoda panustas sellele, et lastele on rohkem vaja huvitegevust koos treeneriga ja teiste lastega ning täiskasvanud oleksid jaksanud natukene veel oodata.
Leevenduste rohkus toob nakatumistaseme tõusu
«Valmis peab olema selleks, et kui olukord läheb hullemaks, siis avamishoogu jällegi pidurdada,» nentis Lutsar. Fischeri sõnul seisneb mure selles, et ega viiruse leviku kasv liiga suureks lähe.
Matemaatilise statistika professor selgitas, et kui Eesti nakatamiskordaja R oleks 0,5 peal, siis võiks tal lasta 30–40 protsenti tõusta. «Aga ta on meil 0,85 peal ja see tähendab, et natukene juurde ning juba hakkab nakatumine tõusma,» lausus Fischer.
Lutsar selgitas, et kõrge nakatamiskordaja tõttu on Eesti avamiskrediit väga väike, eriti kui soovitakse R hoida alla ühe. «Meil on avamiskrediiti nii 0,2 punkti ning seda oleks saanud kasutada kas koolide avamiseks, kuhu ta oleks täitsa ära kulunud, või meelelahutuse ja kaubanduskeskuste avamiseks, kuhu krediit oleks tervenisti ära kulunud,» sõnas Lutsar.
Millised prognoosid meid maikuus ootavad? Fischeri sõnul võiks kõige optimistlikumate prognooside järgi maikuus olla 200 nakatunut päevas. «Aga praegu ma ei usu, et ta sinnani jõuabki, eriti kui teisipäevaseid numbreid vaadata (536 koroonapositiivset – toim) – kui see oleks alla 500 olnud, siis oleksime õigel kursil,» selgitas Fischer. Teadlase sõnul võib nakatunute arvu vaadata testimiskuupäeva järgi – siis oli esmaspäeval ca 700 koroonapositiivset. «See ei ole nii hea seis ning raske on ka loota, et ta paari nädalaga kolmekordse languse teeks,» lausus Fischer.
Läkski nii, nagu ma kartsin: meil ollakse nii targad, et piiranguid keeratakse maha tasemelt, mis on kõrgemal kui see, millel Saksamaa piiranguid kehtestas
Kõige suurem häda Eestis on see, et asjatundjaid ei kuulata.
