www.militaar.net

Tegelikult on kaks ohtu, mida foorumlased enesele antud diskussiooni juures peaksid tunnistama.

1. Praegune olukord. Suurem osa meie ühiskonna liikmeid on jäänud uskuma sõnumeid, et ega ohtu eriti ei olegi, kõigega on arvestatud ja tehakse parim, mis võimalik. Selle tõttu tingib meie demokraatlik valitsemisvorm, et panustatakse riigikaitsesse vahendeid vähem, kui see oleks võimalik, ilma muid ühiskonnaelu valdkondi kahjustamata. Ütleme, et koalitsioonileping on ikka väga ebakonkreetne ning märgatavat lisapanust, võrreldes valimiste eelse olukorraga, on raske märgata. Palju kära tekitanud aktsiisitõus läheb ilmselt muude lubaduste rahastamiseks. (Muidugi siinkohal - kära selle ümber on selgelt üle võimendatud).
Siinkohal võime me kas või oma tutvuskonnas kujundada arusaama, et praegu on ikkagi mõistlik teha pigem rohkem kui vähem. Ning see, mis me teha võiksime, parandab tõesti meie julgeolekut. Lõppude lõpuks oleme me kõik koos oma poliitikute tööandjad ja neile lähevad reitingud ning töö säilimine tulevikus korda küll. Tunnistagem, et valimistel läks läbi odav nipp - suurele osale rahvast müüdi edukalt maha pigem poliittehnoloogide tekitatatud kindla julgeoleku eest seismise kuvand, kui reaalselt julgeolekut parandavad tegevused/ reaalne lisapanus riigikaitsesse.

2. Ülereageerimisega seoses on oht tekitada ühiskonnas paanika. No see ei ole kuidagi hea. Mõjuks halvasti nii ühiskonna tervisele, kaitsetahtele kui majandusele. Paanika vähendaks investeeringuid, põhjustaks kapitali lahkumist, suurendaks väljarännet ja kokkuvõttes vähendaks kaitsevõimet. Paanika tekitamisega tegeleb ka vaenlane, mida on näha hulga selgete trollide tegevusest nii siin, kui mujal internetiavarustes. Sellega tuleb diskussiooni juures kindlasti arvestada, me ju ei taha, et igati patriootlikult meelestatud foorumlased asuks tahtmatult vaenlase tööriistaks.

See "rahvas valib" on suuresti BS vabandus. Rahvale korrutab poliitiline ja sõjaline eliit pidevalt et Eesti on kaitstud, iseseisev kaitsevõime on prioriteet, NATO aitab. Kui mõned üksikud hüüdjad kõrbes (Toomse, Kunnas) välja arvata siis üldine kuvand meie riigikaitse hetkeseisust on ülipositiivne. Ega keskmine valija ei oska mõelda terminites et, "lähimaa õhutõrje pole piisav", "rannakaitse on olematu", "CV90 annab ainult pool soomusvõimekuses", "D-30 ei rahulda täielikult vajadusi", "veoauto on jube ohtlik transpordivahend" jne. jne. Kui rahvale pidevalt korrutatakse et kõik on korras siis rahvas jääb seda ka uskuma. Kui homme algab sõda ja me selle kaotame siis kes on süüdi? Rahvas kes raha ei andnud? Või poliitiline ja sõjaline juhtkond kes pidevalt korrutasid et Eesti on kaitstud?

Sellisele kommentaarile on raske vastata. Mis see küsimus on?
Rahvas sai mida valis? Mul ei ole midagi lisada.
Poliitiline ja sõjaline eliit korrutab ... - kõik jätavad tähelepanuta hulga probleeme mida pidevalt välja tuuakse või esitletakse. Isegi Aunaste ütles, et ka probleemidest räägiti, kuid tähele pandi tema puhul vaid ülevoolavat kiidulaulu. Tegelikult on rpobleem kogu RKAKis nimetatud võimearendused - täna neid ei ole või vajavad arendamist! Lahendused saavad olema hiljemalt 2022. Miks neid varem ei saa ... sai eespool räägitud. Meil on tõsine probleem ajateenistuse ja reservväelaseks olemise mõistmisega. Ega muidu ei peaks nendest asjadest siin lehekülgede kaupa jahvatama. Ja siis on veel asju ...
Kõrbes hüüdjaid ei taha ma eriti kommenteerida. Minu arvates on nad end ka vähemalt ise kõrbe positsioneerinud.
Sellele raua piisavuse jutule ei saa ma jälle "adekvaatselt" vastata. Lihtsalt pole võimalik. Näiteks keskmaa õhutõrjeks pole meil minu arvates inimesi Ja kui me sinna suunaks ka näiteks 50 inimest, siis millise võime arvelt? Kui just keskmaa ÕTd on võimalik mingil hetkel saada liitlaste käest, siis tasuks need 50 inimest paigutada sinna, millest meil ka puudu on, kuid mida liitlaste käest oleks narr küsida (N: manööverüksused). Rannakaitse liigitub minu jaoks samasse. CV90 poolvõimekus ... ma olen sellega südamerahuga rahul, sest selle otsuse tegid vastava väljaõppega sõjaväelased. Kui nad otsustasid alustada sealt, siis järelikult on õige. Seda enam, et just nemad on need, kes oma tagumikud selle pooliku võimega lahingusse veavad. Ka väga targad Toomse, Kunnas ja Herem, seda ei tee ... Siis jääb üle küsida veel rahva käest ... aga mida? Kas energeetika, välispoliitika, riigikaitse jms oma detaildes on ikka õigesti korraldatud? Meie riik on paraku nii üles ehitatud, et peamiseks küsimise vormiks on valimised.
Kui homme algab sõda ja ME SELLE KAOTAME, siis on ehk põhjuseks kogu riigikaitse süsteemi ülesehitus (sh NATO), mitte ainult tänased otsustajad. Paraku tuleb leppide veel ühe tõsiasjaga - keegi saab alati teise koha. Täna on ikkagi märkimisväärselt palju ära tehtud, et me ei jääks teiseks. Ja selle nimel taovad inimesed rauda pidevalt edasi. Kuid riigikaitse ei seisne ainult kahurites. Vaatamata nõrgale majandusalasele ettevalmistusele, pean ma võimalikuks meie riigi nurka mängimist ka teiste vahenditega.

Sest kahest protsendist ja rahva teadlikusest...ilmselt on see number ikka üle pingutatud ja tuleks märkimisväärselt mujale suunata. Sest kõige kõrgematest tornidest on meile ju üheselt kuulutatud...

Kinnitan, et meie kaitsevägi ja Kaitseliit on relvastatud, mehitatud, varustatud ja välja õpetatud paremini kui võimalikud vaenlased. 

Meie julgeolek on kindel täna ja meie julgeolek on kindel ka kriisiolukordades. Selleks hindab riik võimalikke ohte ja nende võimalikke tagajärgi pidevalt ning meil on efektiivsed plaanid, kuidas kriisiolukordades tegutseda. Plaane testitakse õppustel, et lihvida erinevate osapoolte koostööd ja tagada inimestele maksimaalselt turvaline elukeskkond. Me saame kinnitada, et riigil on võimekus kriisiolukordadega edukalt toime tulla, kuid mõistagi ei saa me avaldada nende plaanide sisu.

Et siis kuidas tuleks meie kõrgetesse vormis asjapulkadesse peale selliseid avaldusi suhtuda? Ja kuidas peaks tavainimene ning -valija oma eelistusi sedasorti jutu põhjal määratlema?

Lemet kirjutas: Et siis kuidas tuleks meie kõrgetesse vormis asjapulkadesse peale selliseid avaldusi suhtuda? Ja kuidas peaks tavainimene ning -valija oma eelistusi sedasorti jutu põhjal määratlema?

Tuleb Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha paraadi vaadata ja oma peaga mõelda! Vastavalt ka valida!

Ma ikka ei saa aru, mis paanika külvamisest te räägite, kui eelpoolmainitud üritustel on KÕIGILE (k.a. välisinvestor) igal aasta näha, kui paljas või kaitstud see tagumine koht ikka on.

Martin Herem kirjutas:Poliitiline ja sõjaline eliit korrutab ... - kõik jätavad tähelepanuta hulga probleeme mida pidevalt välja tuuakse või esitletakse. Isegi Aunaste ütles, et ka probleemidest räägiti, kuid tähele pandi tema puhul vaid ülevoolavat kiidulaulu. Tegelikult on rpobleem kogu RKAKis nimetatud võimearendused - täna neid ei ole või vajavad arendamist! Lahendused saavad olema hiljemalt 2022. Miks neid varem ei saa ... sai eespool räägitud.

Sest neid probleeme ei esitleta vastavalt! Minu isikliku arvamuse kohaselt (pole ka kuulnud mingitest uuringutest mis vastupidist väidaksid) on riigikaitse kuvand keskmise valija silmis umbes selline:
1. 2% tuleb kulutada selleks et meid NATOs seanaha vedajateks ei peetaks ning võiks artikkel 5. peale kindel olla
2. Praegune seis on VÄGA HEA
3. Arendatavad võimekused muudavad juba VÄGA HEA seisu VEELGI PAREMAKS
Kui rahvale ei jõua kohale et tegelikult meil mitme võimekuse kattuvus üsna nadi, ning konflikti korral me maksame selle kinni mitmekordselt inimeludes, siis ei hakkagi pappi kunagi rohkem tulema kui see NATO nõutud 2% (ja jumal hoidku selle eest kui Nato peaks seda protsenti alandama).

Vaat siin see dilemma ongi....ühelt poolt näen mida ma näen, teiselt poolt aga teatab KV juhataja, et me oleme paremini varustatud ja välja õpetatud kui võimalik vaenlane.

Ma siin (enne kui teema jälle kiiresti-kiiresti kõrvale kaldub) tahaks sarnaselt Heremiga väikse reaalsuskontrolli teha:
- kas doktriini kohta oli seletus vastuvõetav, arusaadav ja ka seletav? Kpt Trumm eelkõige;
- kas nüüd on veendumus, et kuigi see kaitse-eelarve suurus on hea lihtsalt jälgitav näidik, kuid tähtsam on ikka see, milline on meie üksuste lahinguvõime? Ja sellest lahinguvõimest tehakse tõsiseid ülevaateid juhtkonnale? Miks mitte jällegi kpt Trumm;
- kas on vahe selge nende kaitseplaneerimise üldiste sammude vahel (kaks subjektiivset ja üks objektiivne - vt Murumetsa artiklit)?

Ja muidugi ootan huviga vastuseid Heremi küsimustele. Siis võiks jälle edasi diskuteerida. Põnev on.

Lemet kirjutas:Sest kõige kõrgematest tornidest on meile ju üheselt kuulutatud...

Kinnitan, et meie kaitsevägi ja Kaitseliit on relvastatud, mehitatud, varustatud ja välja õpetatud paremini kui võimalikud vaenlased.

Meie julgeolek on kindel täna ja meie julgeolek on kindel ka kriisiolukordades. Selleks hindab riik võimalikke ohte ja nende võimalikke tagajärgi pidevalt ning meil on efektiivsed plaanid, kuidas kriisiolukordades tegutseda. Plaane testitakse õppustel, et lihvida erinevate osapoolte koostööd ja tagada inimestele maksimaalselt turvaline elukeskkond. Me saame kinnitada, et riigil on võimekus kriisiolukordadega edukalt toime tulla, kuid mõistagi ei saa me avaldada nende plaanide sisu.

Et siis kuidas tuleks meie kõrgetesse vormis asjapulkadesse peale selliseid avaldusi suhtuda? Ja kuidas peaks tavainimene ning -valija oma eelistusi sedasorti jutu põhjal määratlema?

Kui seda nüüd nii serveeritakse, siis võtab minusuguselgi sõjanduskaugel inimesel lõua ripakile...kas viite ka saad lisada, kuidas ja kunas nii öeldi?

Tegu siis selle artikliga-kelle sõnad täpselt ei tea....

"Meie julgeolek on kindel täna ja meie julgeolek on kindel ka kriisiolukordades. Selleks hindab riik võimalikke ohte ja nende võimalikke tagajärgi pidevalt ning meil on efektiivsed plaanid, kuidas kriisiolukordades tegutseda. Plaane testitakse õppustel, et lihvida erinevate osapoolte koostööd ja tagada inimestele maksimaalselt turvaline elukeskkond. Me saame kinnitada, et riigil on võimekus kriisiolukordadega edukalt toime tulla, kuid mõistagi ei saa me avaldada nende plaanide sisu.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=70537403

Aaaaga palun...

http://www.mil.ee/et/uudised/8388/kaits ... id-ei-aita

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=70537403

Esimene tsitaat kuulub Riho Terrasele, teine on siseministeeriumi pressiesindaja isand Viksi sulest ja esindab ilmselt Siseministeeriumi seisukohta. Mõlemat tsitaati on siin foorumil ka enne kasutatud, nii et tegelikult pole see midagi uut.

Tegelikult tasub see ministeeriumist alla antu ka muus osas lugemist, valgustab see ju suuresti seda arusaamist, mille valguses veel selles organisatsioonis 2015 jaanuaris elu käis. Või vähemalt lasti seda niipidi paista...

Tsiviilkaitsevarjenditest taustaks. Neid ehitati peamiselt Teise maailmasõja ajal, olles mõeldud elanikkonna kaitseks tuumarünnakute ja vaippommitamiste eest. Pärast külma sõja lõppu ja eriti pärast Nõukogude Liidu lagunemist kadus ka praktiline vajadus taoliste kaitsemeetmete arendamiseks ja kasutamiseks. Tänases maailmas, vähemalt Euroopa aladel, ei kasuta riigid oma eesmärkide saavutamiseks totaalsõja taktikaid ega meetodeid, mille vastu oleks lihtne end varjendisse peitudes kaitsta. Seda tõestavad ilmekalt Venemaa tegevused näiteks Ukraina riigikorra õõnestamiseks, elanikkonna meelsuse mõjutamiseks ja maa-alade ebaseaduslikuks hõivamiseks.

Vabandage kui ma igale ironiseerimisele ei vasta - ma lihtsalt ei jõua.
Ma olen Martin Peetriga nõus. Riigikaitse küsimust ekspluateeriti valimiste eel ikka tublisti. Kes kritiseerides seni tehtut, kes kiitis enda tehtut. Olgu sellega nii. Mina ei ole poliitik. Kui keegi arvab, et ma teenistuses õndsa näoga ringi kõnnin, siis ta eksib. Samas ei pea ma teatud tasemest kriitikat enam mõistlikuks. Eelkõige siis, kui kriitikaks kasutatakse ekslikke väiteid või lihtsalt demagoogiat. Aga ka siis, kui tegemist on pooltõega, mille pidev korrutamine enam asja rahulikult arendada ei lase.
TV3 dok (vist sügisel) oli ehe näide. Kokku lõigatud sihtotstarbega tükid tekitasidki paanikat. No mis kasu sellest oli kui Lõuna Eestis tangu kokku osteti? Eks ma suhtle ka "tavaliste" inimestega. Novembris-detsembris oli ikka kohutavalt palju selgitamist, mis tuli ... erinevate arvamusliidrite diletantlikust paanikast (diletantlik - küllaldase ettevalmistuseta asjaarmastaja või asja äärmiselt südamesse võttev isik).
Lõpetuseks siiski - ma olen nüüd mitmele, just kui küsimusele vastanud. Kuigi küsimuste esitamisest pole vist möödunud 24h-gi, ootan huviga, kas need vastused olid ammendavad. Saaks mingi juti maha,kust edasi minna?

Martin Herem kirjutas: TV3 dok (vist sügisel) oli ehe näide. Kokku lõigatud sihtotstarbega tükid tekitasidki paanikat. No mis kasu sellest oli kui Lõuna Eestis tangu kokku osteti? Eks ma suhtle ka "tavaliste" inimestega. Novembris-detsembris oli ikka kohutavalt palju selgitamist, mis tuli ... erinevate arvamusliidrite diletantlikust paanikast (diletantlik - küllaldase ettevalmistuseta asjaarmastaja või asja äärmiselt südamesse võttev isik).
Lõpetuseks siiski - ma olen nüüd mitmele, just kui küsimusele vastanud. Kuigi küsimuste esitamisest pole vist möödunud 24h-gi, ootan huviga, kas need vastused olid ammendavad. Saaks mingi juti maha,kust edasi minna?

Aga mis selles ka nii väga halba oli ?
Mitte , et ma paanikat õigustaks.
Lihtsalt on nüüd mingil portsul inimestele veidi kuivaineid varuks, mis peaks olema normaalne.
Lumerohkel talvel soovitab ka päästeamet veidi joogivett/närimist autos hoida ning
ka täis-paak ei teeks paha.
Putin ongi meie lumerohke talv.
Enamus inimestel on heal juhul paari päeva toiduvaru.

Filmist toodi muuhulgas välja ka see, et riigil on kõrvale pandud meile "paar pakki Balsnacki krõpse".
Soovitusi lihtrahvale pole tehtud. Kuidas seda teha - on iseasi.

Väike remark lihtsalt.

Kui ma nüüd õieti mäletan, siis oli enne suurt sõda lausa kohustuslik mingit varu kodus hoida. Vähemalt on vanainimeste meenutustest selline asi meelde jäänud. Puha paniköörid elasid toona?,Ka minu arust on see igati hea, kui inimestele selgeks saab, et hädas saavad nad vaid enestele loota. Lõpptulemusena peaks ellujääjate arv sedapalju suurem olema.

http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudi ... d=27687793

Vana artikkel kuid paistab, et olukord pole muutunud.

Aga see teeb ju ikkagi umbes sada grammi inimese kohta (täpsustatud arvutustel: 82 g toitu ja 70 g jooki).

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder: Ma ei tea, mis aja kohta te võtate – päeva, nädala või aasta kohta?

Ma mõtlen üldkogusena.

(Ootamatult leplikult) Nojah, võib-olla küll.

No ei pane sellised juhtumid pimesi "väärt salaplaane" usaldama.