www.militaar.net

See tuleneb rohepöörde plaanimajanduse korras läbiviimisest.

Plaanimajanduses toimub kauba mahu arvestus ametkondades, mitte turul. Sobiva hinnataseme määramiseks kasutatakse riiklikult määratud hindasid, dotatsioone. Börsilt lahkumist ja riiklikult määratud hinnamudeli kasutusele võtmist taotlevad vähemalt Eestis vana energiamajanduse ehk fossiilsetel energiakandjatel põhineva majanduse toetajad. Plaane tehakse nii turu- kui ka plaanimajanduses. Doteerimine on pigem kahtlane praktika, mida kasutatakse mõlemas. Eesmärgid on erinevad. Üks valdkond, mis on laustoetuste ehk poliitikute lükata-tõmmata, on põllumajandus.

Mitte plaanimajandus vaid naturaalmajandus. Veel algelisem vorm kui plaanimajandus.

Ma olen varem ka maininud et EL üritab ühes katla servas rammusamat suppi keeta. Peale euroliidu keegi kliima päästmisesse surmtõsiselt ei suhtu. See tähendab seda et kliimat päästvad ja reeglina kallimad tehnoloogiad on nii kallid et kõlbavad vaid EL enda jaoks. Niisuguse hinnaga toodangut eksportida ei õnnestu. Kõik mis tehakse ja toodetakse tuleb endal ära tarbida. Sama kui keskajal.
Isegi üksikisiku tasemel , kes tuleb turistina väljastpoolt EL-i on kõik rämekallis ja tulekuks peab mingi konkreetne põhjus olema. Näha üks kord elus Roomat või midagi taolist. Vastupidi toimib kõik väga hästi. Inimene võtab oma EL palga , läheb laristab selle odavriigis maha ja nii ostja kui müüja on õnnelikud. Üks sai NIIII palju asju ja teine raha endale. EL majandus sellest ainult kannatab.

Isegi Venemaa majandus toimib praegult edukamalt. Müüakse küll toorainet aga raha tuleb sisse ja see mis saaduga tehakse on juba teine teema.

Müüakse naftat nüüd ja müüakse tulevikus. Me taunime Venemaaga äri tegemist, siis kas me Hiinasse peaksime teisiti suhtuma? Sõltuvus Hiinast on muidugi tugevam, aga see oleks minu arvates üks oluline koht, kus Euroopa saaks Trumpi USAga head koostööd teha. OPEC+ sõltuvust peaksime ka vähendama. Taastuvenergia aitab sõltuvuse vähendamisele kaasa, kuigi siin on samuti sõltuvuskohad.

Börsilt lahkumist ja riiklikult määratud hinnamudeli kasutusele võtmist taotlevad vähemalt Eestis vana energiamajanduse ehk fossiilsetel energiakandjatel põhineva majanduse toetajad.

Akf pani kõva pirni tuule- päikeseenergia ärimeestele! Kiidan heaks!
Jüri Liiv oma "Rohepesu käsiraamatus" analüüsib olemasolevaid transpordi tehnoloogiaid ning jõuab järeldusele, et kõige valutum nii keskkonnale kui ka ühiskonnale oleks kütuste sünteesimine. Väidetavalt olla Tsiilis mingi katseprojekt püsti pandud. Tehnoloogia ise selline; elektriga toodetakse vesinikku, see pannakse reageerima atmosfäärist kogutud süsihappegaasiga ja paari lihtsa reaktsiooni tulemusena saadakse sünteetiline bensiin. Kui reaalne see tehnoloogia on?

teeline35 kirjutas: ↑14 Veebr, 2024 23:21 Jüri Liiv oma "Rohepesu käsiraamatus" analüüsib olemasolevaid transpordi tehnoloogiaid ning jõuab järeldusele, et kõige valutum nii keskkonnale kui ka ühiskonnale oleks kütuste sünteesimine. Väidetavalt olla Tsiilis mingi katseprojekt püsti pandud. Tehnoloogia ise selline; elektriga toodetakse vesinikku, see pannakse reageerima atmosfäärist kogutud süsihappegaasiga ja paari lihtsa reaktsiooni tulemusena saadakse sünteetiline bensiin. Kui reaalne see tehnoloogia on?

Tehniliselt võib see reaalne olla aga küsimus on selles et kõigepealt tuleb millestki saada elekter jas sellega teha vesinik ning kokkuvõttes peab saadud bensiini sisaldama rohkem energiat kui selle valmistamiseks kulus. Muidu on lihtsalt idufirma ja rahapesu.
Sellist Tšiilis katsetatavat projekti mainis paar aastat tagasi Porsche. Selles kontekstis et kõik need kellel on Porsche bensiiniautod võivad nendega sõita aegade lõpuni sest Porsche ise tarnib selleks vajaliku sünteetilise bensiini.

Iseenesest pole sünteetiline vedelkütus midagi erakordset. Tavaliselt müüakse küll diislit. Neste My on sünteetiline diisel mida jäätmetest tehakse. Vanakooli liigiti jäätmete kogumine ja 7 prügikasti ümber maja on lollus. Metallist, paberist ja klaasist saab võib-olla taaskasutuses asja kuid kõik ülejäänud on põletamiskõlbulik (paekivi põleb ka kui korralikult kuuma anda) ja läheb kütuse sünteesimiseks. Ma pole ise ostnud kuigi igas tanklas müüakse. 20 senti liitrist on fossiilsest diislist kallim.
Soomes teeb UPM või Stora Enso saepurust samuti diislit sest seda puru on nii et tapab. Ma pole Lõuna-Soomes müügil näinud ja võib-olla kasutatakse seda ainult kontserni enda masinates. Shelli diisel on samuti sünteetiline kuid maagaasist tehtud ehk põhimõtteliselt ikka fossiilne.

Tehniliselt võib see reaalne olla aga küsimus on selles et kõigepealt tuleb millestki saada elekter jas sellega teha vesinik ning kokkuvõttes peab saadud bensiini sisaldama rohkem energiat kui selle valmistamiseks kulus.

Protsess raamatus pikemalt lahti kirjutatud. Haru Onis (Tsiili projekt) annab elektri esialgu üks tuulik, aga plaaanid olla seda suurendada. Väljamüügi hinnaks pakuti 2.00 dollarit. Hiinlastel pidada ka samasugune projekt olema. Mainiti ära, et laboritingimustes pidada protsessi kasuteguriks üle 80% olema. Haru Oni projektis hinnatakse tööstuslike seadmetega 30% ringis. Tooraineks vee asemel süsihappegaasi kasutamine tõstaks oluliselt kasutegurit. Mina keemia kauge inimesena näen probleemi kuidas panna reageerima õhus sisalduv süsihappegaas kogu protsessis. Kui tooraine saamiseks vajalikud ained tuleb toota naftast ja gaasist, pole sel mõtet kliimasoojenemise vastase võitluse mõttes.

Las Vegases toimunud SuperBowli järgselt lahkus sealsetelt lennuväljadelt vähemalt 882 eralennukit.

So apparently 882 private jets left Vegas after the Super Bowl.
And of course these jets belong to the same people that scold you for driving a gas car.
They can all go f^ck themselves.

https://twitter.com/nicksortor/status/1 ... 7121571254

ruger kirjutas: ↑15 Veebr, 2024 20:32

And of course these jets belong to the same people that scold you for driving a gas car.

Kindlasti seal mõni taoline oli, nagu igas seltskonnas alati mingi protsent musti lambaid, aga tundub nagu liialdamine, ilma tõenditeta.

Tüüpi guugeldades, nii palju kui temast leida on, just kuigi palju usaldusväärsust ei tekita.

https://www.err.ee/1609259595/uuring-el ... rdistamist

Värske uuringu järgi tuleks Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks kulutada 2030. aastani aastas 813 miljardit eurot ehk 5,1 protsenti ühenduse sisemajanduse koguproduktist (SKP). Tegelikkuses kulutatakse kaks korda vähem.

täpsemalt

Ometi nõuab ainuüksi 2030. aasta eesmärgi saavutamine 813 miljardit eurot aastas 2024. aastast kuni 2030. aastani, kirjutab mittetulundusühing Kliimamajanduse Instituut (I4CE) kolmapäeval avaldatud aruandes. Antud summa võrdub 5,1 protsendiga EL-i SKP-st. Tegelikkuses aga kulutati kliimaeesmärkide saavutamiseks 2022. aastal ainult 407 miljardit eurot, teisisõnu oleks aruande järgi vaja kulutusi järsult kahekordistada, kirjutab Financial Times.

mis see läheb maksma meie heaolu arvelt, aga kas midagi tagasi saab?

Üle 70 tööstusettevõtte tippjuhi kirjutas teisipäeval alla üleskutsele Euroopa Komisjonile, milles nõutakse bürokraatia vähendamist, energiakulude kontrolli alla võtmist, taristule keskendumist ning ettevõtete toetamist.

Selle kliima ja keskkonna kaitsmisega on midagi viltu. Mul abikaasa fännab juba aastaid rajakaameratega toimetamist, mina ise olen tal tehniline tugi. Tüüpilises hajakülas. Ilves käinud viimase aasta jooksul 2 korda kaamera eest läbi, hundi ulgu veebruari õhtutel on kuulda, kaamerasse veel mitte. Karja sel talvel näinud ka. Mäger - 3 korda. Rebaseid - iga päev, stammkunded. Metskits, mis mõned aastad tagasi oli nii tavaline, et hommikuti oli maja ümbrus jälgi täis ei tulnudki aasta jooksul pildile. Jänest õnnestus kaamerasilmal tabada korra.

Miks see kits peaks tulema kui tal sööta ei ole ja ka hundi ulg ei kostu kitse kõrva just pulma kellana. Lisaks ilvesed .

Lihtsalt aastat kümme tagasi neil ikka oli süüa. Karja kaupa käisid, ka aias tuhnisid õunapuu alused läbi. Nüüd haruldus.

Rebane11 kirjutas: ↑22 Veebr, 2024 15:35 Lihtsalt aastat kümme tagasi neil ikka oli süüa. Karja kaupa käisid, ka aias tuhnisid õunapuu alused läbi. Nüüd haruldus.

Ma olen sel aastal metskitsi palju näinud.
Lihtsalt tänu suurtele suladele saavad metsas ja kaugematel põldudel kõhud täis ning vahepealse külmaga istuvad võsas, sest muidu teeb karm ja terav jääkoorik lagedamal nende jalgadele 1:0.

Eks vist selle pärast ei näegi?

Meil mets vaatab igast suunast vastu ja kohe 200 m kaugusel on meie isiklik 3 ha lepikut ja võsa. Üks kaamera on kohe võsa ääres. Selles nüüd küll asi ei ole et kuhugile mujale kolisid.