www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Pikimootoriga Aaudide puhul tuleb arvestada seda, et neil on peaaegu 2/3 kaalust esiratastel, mis mõjutab libedal käitumist. Mida suurema mootoriga, seda rohkem on.Auto liikumises tähendab see seda, et auto on tuntavalt alajuhitav libedal (üritab kurvis otse minna). Kui lisada siia neliveoga libisemise provotseerimine, siis tekib olukord, kus ta libiseb külg ees kõikide ratastega. Vähematl 2,8 mootoriga 4veoline VW nii käitus.

Pikimootoriga tuleneb see iseärasus sellest, et neil tolgendab mootor (ja tegelt ka osa käigukastist) pikalt esisillast eespoo. Põikimootoriga on see enamvähem silla kohal või natuke eespool.

Sestab quattro Audide iseärasused ei ole ainult neliveost.

2/3 kaalust esiratastel? Ise ka usud seda? see on siis suhe 66/34.
Internetist leiame nt sellised numbrid
2010 Audi S5 Coupe (V8), 6-speed manual, F/R: 56.6/43.4
2011 Audi S4, M6, F/R: 55.5/45.5
2009 Audi A4 Quattro, 6-speed Auto F/R: 55/45
Me ei saa öelda, et Audil nüüd just mootor ripub üle esisilla. See oleneb kõik mudelist. Pealegi peame vaatama mootorit koos käigukastiga.
See, et ta üritab kurvis otse minna ei tulene ainult kaalujaotusest vaid mitmete tegurite koosmõjust. Kas esisild pidurdab või veab. Kui palju veab tagasild ja kui palju esisild. jne.

Pikimootoriga Audil asuvad esisilla kohal poolteljed, mis väljuvad käigukasti ja mootori liitekohast 20-30 cm tagapool.
Mootoriplokk seega hakkab peale 20-30 cm esiteljest eespool ja lõpeb pea 1 meeter esiteljest eespool.
Kogu mootor koos lisaseadmetega ripub üle esisilla.

Praktilist kaalujaotust ei tasu vaadata auto passis toodud max teljekoormuste järgi. Sa ei drifti ju libedal teel, autos 5 täiskasvanut, paak täis.
Kuidas mõjutab kaalujaotust auto koormamine 1+ meeter esisillast tahapoole?

Siin on näha uks uuema Audi jõuagregaat

Kuna mul pole RS4 ega nurgakaale siis peab usaldama tuuningfoorumeid.
B7 RS4 nurgakaaludega, kus oli 90kg juhiballast ja pool paaki kütet andis kaalujaotuseks 57/43, see on ikka kaugel sellest pessimistlikust 2/3, 66/34 jaotusest.

Kapten Trumm kirjutas:Pikimootoriga Audil asuvad esisilla kohal poolteljed, mis väljuvad käigukasti ja mootori liitekohast 20-30 cm tagapool.
Mootoriplokk seega hakkab peale 20-30 cm esiteljest eespool ja lõpeb pea 1 meeter esiteljest eespool.
Kogu mootor koos lisaseadmetega ripub üle esisilla.

Praktilist kaalujaotust ei tasu vaadata auto passis toodud max teljekoormuste järgi. Sa ei drifti ju libedal teel, autos 5 täiskasvanut, paak täis.
Kuidas mõjutab kaalujaotust auto koormamine 1+ meeter esisillast tahapoole?

Ma kirjutasin, et oleneb täitsa mudelist. See, et mootor sillast eespool on ei tähenda, et kogu mass eespool on. Vaata koos käigukastiga.
Võid vaadata ka siit lingilt kui reaalselt kaalutakse. https://www.audizine.com/forum/showthread.php/545221-So-I-weighed-my-S4-today
Minu autol näiteks istub mootor suhteliselt esisilla peal. S8 aga näiteks üle silla lausa.
Pildil V6 mootor.

Ma ei saa aru milles vaidlus. Nelikveoline lähebki otse kui vajutada mõtlematult. Ta tahab sellist "tundega" mängimist. Ei ole eriti suurt vahet mis autoga tegemist. On ta GD, Subaru või Audi. Kiirused millega kurvi minnakse on ainult erinevad. Küljega kurvi minemist peab ikka harjutama ja siis ka ukerdad algul lumehanges enne kui sõitma õpid. Täpsem väljend vist oleks, olen suuteline sõitma ilma, et satuksin lumehange.

Mul on kolm neliveolist autot olnud ja neist üks selline Audi-tüüpi üle esisilla tolgendava mootori ja neliveoga.
Minu subjektiivse arvamuse kohaselt oli just viimane, mis ekstra otse minna üritas, ka siis kui kurvis gaasi lisasid.
Need, mis olid neutraalsema käitumisega, hakkasid gaasi lisamise peale vaikselt tagaotsa välja viskama (külge ette) ja sõit meenutas rohkem tagaveolist.
Tõsi, selle tootmisaasta (Audilaadne) oli 1998 ja vahepeal on ehk autod paremaks muutunud.

slider kirjutas:Kuna mul pole RS4 ega nurgakaale siis peab usaldama tuuningfoorumeid.
B7 RS4 nurgakaaludega, kus oli 90kg juhiballast ja pool paaki kütet andis kaalujaotuseks 57/43, see on ikka kaugel sellest pessimistlikust 2/3, 66/34 jaotusest.

Aga siiski suht vilets kaalujaotus

Selle jutu peale läksin ja kaalusin oma Audi TT ära ja sain sellised sillakaalud et esitelg 900 kg, tagatelg 620 kg. Ristimootoriga. Juht (90 kg kondiga liha eluskaalus) ja pool paaki kütust olid ka kauba sees. Juht kaalujaotust eriti ei mõjutanud sest testiga juht sees-juht väljas läks 40 kg esiteljele ja 50 taha.
Ei oskagi muud seletust anda kui et lühike alumiiniumist auto ja igavene kobakas mootor nagu veskikivi ees. See kaalub koos jõuülekandega ise vist juba terve tonni.

Nelikveost hoolimata hakkab tagumine ots enne libisema ja juhtimine on nagu tagaveoga. See tuli ka juhtumisi meelde et esimese põlvkonna TT kutsuti piruetilaadsete avariide tõttu tagasi ja pandi taha spoiler mis peaks survejõudu tekitama. Teise põlvkonna TT-l on selline spoiler kere sees ja tõuseb ise välja kui kiirus üle 120 km/t läheb.

Aga siiski suht vilets kaalujaotus

Jah eks ta ole, samas on ka EVO-d ja STI-d sarnase jaotusega. Mis teha, peab meeldima ja harjutama.

Autod on ju kõik erinevad, vähemalt enamik neist.
Minu Infinitil on ka 4x4 aga esivedu lülitub sisse siis kui tagaosa libisema hakkab, siis jaotatakse vedu ära 50x50. Tavajuhtudel on 100% tagasillavedu.

Nende raskete ninadega Audide pluss on jällegi selles, et see raske nina istub vedavate rataste peal ja isegi esiveolisena liigub talvel päris kenasti. Mul on üks selline esiveoline olnud ja tunnistan, et seal ma nelivedu väga ei igatsenudki. Samas esiveoline jaapanlane on lumepudrus täielik ikaldus.

Samamoodi on vene ajast juba teada, et Audiga samasuguse lahendusega Moskvits 2141 on talvel märksa parem auto kui Porsche meeste poolt loodud Samara. Mossel püsib pidamine ikka paremini ja lumes sõidab nii, et lumi üle kapotiääre tuleb.

Tehnika on ikka kompromiss.

Lumi tuleb üle kapoti ääre juba siis kui esistange alumine äär lund puudutab. See pehme lumi nüüd küll mingi näitaja ei ole. Isegi minu eelnevad Vektra Caravanid A,B,C said sellega väga edukalt hakkama. Kuigi jah, B oli kõige parema läbivusega ja C oli kõige ruumikam.

Lumel ja lumel on suur vahe. Mingi äsjasadand puuder on põlvesügavuselt veel pm iga tehnikaga läbitav, a selline, mille peal jänes jookseb, a ise sisse vajud lõpetab pm. iga tavatehnika liikumise ära juba poole madalama kihiga. Kogub põhja alla, rattad, enam maaga kontakti ei saa ja jõudu tööle - kaevama. Nt. praegu on selline aeg aastas, kus ilma saani, lintidega atv või suuskadeta(no okei räätsad, mingi raskem roomik sahaga või 4x4 traktor ka), teelt väljas eriti ei liigu.

wolfgang kirjutas:Lumel ja lumel on suur vahe. Mingi äsjasadand puuder on põlvesügavuselt veel pm iga tehnikaga läbitav, a selline, mille peal jänes jookseb, a ise sisse vajud lõpetab pm. iga tavatehnika liikumise ära juba poole madalama kihiga. Kogub põhja alla, rattad, enam maaga kontakti ei saa ja jõudu tööle - kaevama. Nt. praegu on selline aeg aastas, kus ilma saani, lintidega atv või suuskadeta(no okei räätsad, mingi raskem roomik sahaga või 4x4 traktor ka), teelt väljas eriti ei liigu.

Esimese asjana katsetasin oma AWD-ga kui kaugelt peab traktorit tooma hakkama. Niikaua kui lumi neli ratast maast lahti tõstis, niikaua ronis.

Illike kirjutas:

wolfgang kirjutas:Lumel ja lumel on suur vahe. Mingi äsjasadand puuder on põlvesügavuselt veel pm iga tehnikaga läbitav, a selline, mille peal jänes jookseb, a ise sisse vajud lõpetab pm. iga tavatehnika liikumise ära juba poole madalama kihiga. Kogub põhja alla, rattad, enam maaga kontakti ei saa ja jõudu tööle - kaevama. Nt. praegu on selline aeg aastas, kus ilma saani, lintidega atv või suuskadeta(no okei räätsad, mingi raskem roomik sahaga või 4x4 traktor ka), teelt väljas eriti ei liigu.

Esimese asjana katsetasin oma AWD-ga kui kaugelt peab traktorit tooma hakkama. Niikaua kui lumi neli ratast maast lahti tõstis, niikaua ronis.

Kaugele siis jõudsid põllu peal?