www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Kohe näha, et asja üle arutavad isikud, kel pole kuulipilduri väljaõpet (tegelikult kogemusi).
Nende ülipikkade lintide kasutamine õnnestub ainult siis, kui kasutada seda tehase eeltäidetud ühekordset linti.
Katsed teha 200+ padruniga linte meil kasutusel olevatest "mitmekordsetest", üldjuhul kas täiesti kulumata või teise äärmusena väljaõppes ära venitatud lintidest lõpeb paratamatult suure tõrgete arvuga. Tõrkeid annavad nii lintide ühenduskohad, venimisest tingitud vale padrunite vahe jne.

Trumm, paukmoona laskmine õppustel pole reaalne kogemus eksole. Peaksid isegi teadma et kullamoon tuleb meil samuti lindis. Kust sinu arvates kõik need "mitmekordsed" lindid tulevad? Ostetakse eraldi saksamaalt või?

Kapten Trumm kirjutas: Teiseks ei kujuta hästi ette, mismoodi see KP vend liigub, 150ne tühi lint jalus lohisemas?
Kõik see asi on ühemehe kerge KP-ga ammu leiutatud, ühekordseks kasutamiseks mõeldud eellaetud lint 200ses kassetis, avad selle lased, vahetad kasseti, lased.

Samas maeitea, võibolla seal, kusiganes kaitseliidu malevas sa pesitsed, ongi mingid imetabased mitmekordsed lindid. Kõik lindid mida mina näinud olen on 50 kohalised ja nad lagunevad kenasti ka viiekümnesteks juppideks tagasi kui nad tühjaks lasta.

Kapten Trumm kirjutas: Kolmandaks - praktilise laskekiiruse määrab ära ahela kõige nõrgem (väiksema läbilaskevõimega) lüli.
Seljakotitäie lintide korral saab selleks lüliks varuvintraudade arv.
Arvesta, et 1 vintraud kiiret tuld andes üle 2-3 lindi ei kesta (ülekuumenemine).
Selleks, et seljakotitäie lintidega superkuulipildur saaks suuremas tempos käristada, on igale relvale vaja vähemalt 5 varuvintrauda.
Neid peab keegi tassima ja hoolitsema jahutamise eest (ei saa lihtsalt maha visata).
Kõik on tasakaalu küsimus....

Kogu selle asja idee, lõppkokkuvõttes, on vähendada uue lindi pealepaneku/kasseti vahetamise vajadust, mitte võimaldada mingit hüperlaskekiirust. Sina, suurte kogemustega kuulipildur, peaksid ju teadma mis on näiteks MG-3'le soovitatav laskekiirus kust üle ei tohiks minna. Ehksiis mitu lühikest või pikka valangut minutis. See überpikkade valangute värk on ilmselt paukpadrunitega harjutamise tulemus, kus sihtmärk ei sure ega ei varju mõne lühikese valangu peale. Too mängu kasvõi laservestid (päris moonast rääkimata) ja moonakulu väheneb üsna kenasti. Mahasuruva tulega muidugi, kulub moona, aga seda on võimalik saavutada ka mõistliku vahega lühikesi või pikkasid valanguid lastes, mitte koguaeg päästikut all hoides.

Minu avatariks ei ole ilmselgelt KP vintraud. Vabandust kui kommenteerin teemas,
milles ma muidu pealtvaataja olen. Kuid juba peale vaadates on näha, et KP meestel
on kohati raskusi tempos püsimise ja valmisolekuga. Õigemini KP mõnes mõttes
dikteeribki tegutsemise tempo, sest ta on ju üks põhiline jao tulejõu allikas ja
kogu jao trall tiirleb selle tulejõu realiseerimise ümber. Kohati teeb see tempo meele mõruks.

Selle seljakoti eesmärk, nii nagu mina aru saan, ei olegi mitte 500 kuuli korraga välja lasta.
Vaid vähendada aega mil KP paar on piltlikult öeldes "püksid rebadel" - positsioonil end sisse
seadmas, KP oma lindikastidega abi ootamas, tõrget eemaldamas ja ootamatult lõppenud linti vahetamas.
See lindi-ranits võimaldaks KP-l esimesest paugust vaenlast otsima/sihtima hakata.
Samuti võimaldaks see ranits hoida moona küllaltki "steriilses" keskkonnas.
Kogu jagu rõõmustaks.

Vintraua vahetamise vajadus peale suurt paugutamist on ka ilmselge, aga jutt käib praegu ranitsast ning
sellest mida me muuta saame.

Mina küll ei arva, et see tehnoloogia meile oskustelt ja finantsiliselt ülejõu käiv oleks. Ega saa ju hangude ja vikatite juurde jääda?

Ma kes ma olen KP -d ainult yuutuubist laskmas näinud küsiks selle relvaraua ülekuumenemise kohta. Kas 21. sajandil pole veel suudetud leida alternatiivi klassikalisele relvarauale ja millel puuduks oht üle kuumeneda - näiteks mingi metallkeraamika, teflon vms. materjal? Tegu ei tohiks siiski olla tuumafüüsikaga? Või eksin? Mis materjalist on näiteks need mitmeraualiste (gatling-tüüpi) relvade rauad - kas ikkagi klassikaline. Kuidas need rauad ülekuumenemisele vastu peavad arvestades seda laskemoonakogust mis neist läbi käib (mööndusega et läbi mitme raua aga siiski?) või on need samuti (kiir)vahetatavad?

Isegi kui sellised materjalid on olemas, siis nende hind on selline, et relv ei ole selle tõttu konkurentsivõimeline.

Gatlingu rauad on tõenäoliselt ikka terasest, aga nendega ka väga kaua lasta ei saa, moon saab enne otsa.

Minu avatariks ei ole ilmselgelt KP vintraud. Vabandust kui kommenteerin teemas,
milles ma muidu pealtvaataja olen. Kuid juba peale vaadates on näha, et KP meestel
on kohati raskusi tempos püsimise ja valmisolekuga. Õigemini KP mõnes mõttes
dikteeribki tegutsemise tempo, sest ta on ju üks põhiline jao tulejõu allikas ja
kogu jao trall tiirleb selle tulejõu realiseerimise ümber. Kohati teeb see tempo meele mõruks

See tuleneb asjaolust, et liikuvaks (jao) tegevuseks pole Eestis sobivaid kuulipildujaid.
Suuremad riigid kasutavad jalaväejaos reeglina väikese padruniga 7 kg kaaluklassi kergekuulipildujat, millega saab üks mees hakkama.
Meil kasutusel olevad täiskuulipildujad pole mõeldud tänapäeva jao relvana. Liiga rasked, kohmakad, kaprisssed. Nende relvade koht on nn relvajagu või tuletoetusjagu.
On üritatud ka kasutada MG-3 ühemeherelvana, see jällegi nõuab rohelt trenni ja harjutamist. Ainuke täiskuulipilduja, mis oleks kasutatav jao ühemehe KP-na on venelaste PKM, mis mingil põhjusel kah 7 kilo kaalub.

Selle seljakoti eesmärk, nii nagu mina aru saan, ei olegi mitte 500 kuuli korraga välja lasta.

Selleks piisab tegelikult ka 100-200-sest kassetist KP küljes ja korraliku kandekäepideme tekitamisest (MG-le).
Tehniliselt on see muidugi tiba keeruline, sest erinevalt PKM-ist sülitavad meie KP-d kestasid relva alla, mis tähendab, et see raske kassett peab olema relva vasakul küljel.
See hakkab tulistamisel vedama relva ühele poole ja segab relva rihmaga kaelas kandmist paremakäelisel (kast jääb vastu kõhtu).
Kogu häda algab sellest, et relvade kontseptsioon on ebasobiv ehk meie kasutus ei vasta relvale ja see lehvivate padrunilintidega söösta-kata (nagu võitlejad kirjutavad, praktikas tähendab, et jagu ootab KP järgi) on lihtsalt relva kasutus rollis, milleks ta pole loodud. See 50ne kassetike, mis kaasas on relvaga, on vaid "patrulltegevuseks"- st esimeseks kontaktiks ja edasi pannakse lint ikkagi sisse.

Vintraua vahetamise vajadus peale suurt paugutamist on ka ilmselge, aga jutt käib praegu ranitsast ning
sellest mida me muuta saame.

Võibolla segaselt sai väljendatud, aga 500-liste koguste juures pole nende seljas kandmisel erilist pointi, sest praktilist laskekiirust hakkab piirama ikkagi vintraudade vahetamine ja vajadus neid ka jahutada. Kui enne kohmitses abi lintidega, siis nüüd hakkab kohmitsema tuliste vintraudadega. Sinimägedes käinud mehed meenutasid, et MG-42l pidi viis vintrauda olema, et pidevalt lasta. Usun, et praktiline lasketempo mõttes on optimaalne see, mis venelastel on PKM-i juures ära leiutatud, eelkõige kasseti suurus. Et kassett koos relvaga meest ei tapa, peab relv olema kerge. Et kassett tarvitamist ei segaks, peab ta olema relva all, mitte külje peal. Lõpmata tasakaalu seadus.

Samas maeitea, võibolla seal, kusiganes kaitseliidu malevas sa pesitsed, ongi mingid imetabased mitmekordsed lindid. Kõik lindid mida mina näinud olen on 50 kohalised ja nad lagunevad kenasti ka viiekümnesteks juppideks tagasi kui nad tühjaks lasta.

Ühekordne - ühekordseks kasutamiseks, peale laskmist lülideks lagunev
Mitmekordne - mitmekordseks kasutamiseks (ümber laadimiseks), kuuluvad ka meie KP-de komplektidesse sellised.
Üks esimesi asju, mida iga KP õpib, on see, et mitme lindi kokkupanek kuulub rumaluste valdkonda, sedasi tekitab vaid tõrkeid juurde.

Trumm, paukmoona laskmine õppustel pole reaalne kogemus eksole.

Miks sa seda arvad? Arvutasin kokku, et paar tuhat teravat kah hüppavate märkide pihta lastud.
Oman elementaarset ettekujutust, mis probleemid kaasnevad.
Kiire ja oskusliku ümberlaadimisega 50se lindi kaupa laskmisel läheb juba "kiiremal andmisel" raua vahetusega tuugaks, st vahetusraud ei jahtu enam maha ja padrunid hakkavad padrunipessa kinni jääma. Sestap arvan, et üle 200 padruni linti panna pole mõtet - praktiline laskekiirus enamaga ei kasva, küll kasvavad kuumenemisprobleemid ja relva kaal.
Mitme lindi jätkamise olen kah ära proovinud ja ei pea seda targaks mõtteks.

Walter2 kirjutas:Ma kes ma olen KP -d ainult yuutuubist laskmas näinud küsiks selle relvaraua ülekuumenemise kohta. Kas 21. sajandil pole veel suudetud leida alternatiivi klassikalisele relvarauale ja millel puuduks oht üle kuumeneda - näiteks mingi metallkeraamika, teflon vms. materjal? Tegu ei tohiks siiski olla tuumafüüsikaga? Või eksin? Mis materjalist on näiteks need mitmeraualiste (gatling-tüüpi) relvade rauad - kas ikkagi klassikaline. Kuidas need rauad ülekuumenemisele vastu peavad arvestades seda laskemoonakogust mis neist läbi käib (mööndusega et läbi mitme raua aga siiski?) või on need samuti (kiir)vahetatavad?

Minu teada ei ole olemas materjale, millel soojuspaisumist ei eksisteeri. Teflon on siinkohal muidugi naerukoht, sest selle sulamistemperatoor on u. sellel kohal, kus praegu relva rauda vahetatakse. Ja isegi kui selline materjal oleks olemas tekiks nähtus nimega cook off, mis väljendub rauda jõudnud moona plahvatamises raua kuumuse tõttu.

Gatling laseb ühest rauast harvemini ja on paremini jahutatud. Keskmiselt lastakse gatlingitega 3000 rpm, mis teeb 6 raua puhul 500 rpm raua kohta. MG3 teeb u. 1000 rpm. Teine teema (ja vahest ehk olulisemgi) on see, et Gatlingi rauad on paremini ventileeritud, sest pöörlemise tõttu toimub kiire raua liikumine õhus, mis aitab oluliselt jahutamisele kaasa.

Kuulipilduja raua kestust suurendaks kindlasti kui raua vooder oleks endiselt CrMo teras (4140 enamasti), kuid mantel oleks valdavalt alumiiniumsidestusega süsinikkiud. Süsinik ja alumiinium juhivad soojust oluliselt paremini kui teras. Lisaks paraneks raua täpsus, kuna raud tuleks jäigem ja akustiline laine leviks kiiremini. Jahutuspinna suurendamiseks saaks kasutada ribisid.

Saaks oleks teeks... kui seda va raha ei küsitaks sellise asja eest rohkem kui mõne mehe auto eest.

Relvade nagu iga mehhaanilise asjaga eksisteerib mingi omaduste tasakaal.
Suurem laskekiirus (MG-3) makstakse kinni kapriissusega (väiksed lõtkud, suur täpsus), suurema termilise koormuse ja laskemoonakuluga.
Suur töökindlus ekstreemoludes makstakse kinni väiksema täpsuse, tulekiirusega ja relva lühema elueaga (rohkem löökkoormusi).
Kui rauast lastakse läbi poole rohkem kuule, on selge, et raud saab ka poole rohkem kuuma.
MG-3 taolisi relvi ei toodeta maailmas mitte seepärast, et keegi ei suuda teha 22 lasku sekundis tegevat kuulipildujat (WWII aegne vene Shkas lennukikuulipilduja lasi hulga kiiremini), vaid tootja ja tellija on leidnud, et targem oleks nihutada tasakaalupunkt väiksema laskekiiruse juurde ja seal saadav omaduste suhe on parem.

Võibolla ma nüüd targutan liigselt, aga kuuldavasti olla tänapäeva MG-l laskekiirust alla võetud võrreldes "Hitleri saega". Põhjusteks temperatuuritõus, moona kokkuhoid ja "puudub vajadust tappa ühte meest mitu korda".
Tea kas annaks seda laskekiirust veel pisut kärpida, või on praegune punkt optimaalseim?

Mingi artikkel väidab, et see "lindi-ranits" kaalub täis laetuna (7,62 padruneid 575 ühikut) 18,4 kilo. Ja seetõttu igale poole ei kõlba.
http://www.strategypage.com/dls/article ... 6-2012.asp

Mõni jälle kardab, et ranitsa enda tõrke korral tuleb ranits ribadeks lammutada. Ja selleks, ei ole lahingus aega.

Et praktika olla siis tõe kriteerium.

Samas tundub see ranitsa mõte sümpaatne minu eelmistes postides mainitud põhjustel - vähem sahmerdamist ja rohkem sihtimist.
Ma siiski arvan, et abi võiks ainult raudasid vahetada ja lahingut pidada selmet, et raudasid ja KA linte vahetada - efektiivsus!

MG-34/42/3 puhul suur laskekiirus tagas(b) suure laskemoonakulu ja esmaklassilise hajuvuse. Sellist riistapuud saab tinglikult kasutada vaid vaenlase käsirelvade tule hetkeliseks mahasurumiseks statsionaalselt aluselt veokil, kus pole vajadust laskemoonakaste seljas järgi vedada. Normaalse riigi relvajõudude, normaalses jalaväejaos sellisel ebaefektiivsel riistapuul kohta ei ole aga ega siis fašistide kätte saanudki tollal korraliku relvastust usaldada.

Automatic Weapons: American vs. German

http://www.youtube.com/watch?v=Oyj-ZHXFKQI

rbl kirjutas:fašistide kätte saanudki tollal korraliku relvastust usaldada.

Jah täitsa tõsi. Need itaalased polnud usaldusväärsed.

Sina armas Rbl, kes oled nii tark, tead ju et sakslased olidki natsid ehk rahvussotsialistid. Mitte fascistid. Eks ole.

Ja mis vahet sel on üks ja sama sitt kõik!?

Fascism believes in the ‘corporatism’ of all elements in society to form an ‘Organic State’. They were not racial and had no strong opinion of any race. For Fascists, the state was the most important element. The Doctrine of Fascism, which is the authoritative document of the fascism, emphasis on nationalism, corporatism, totalitarianism and militarism. According to this Doctrine the State is all embracing and no human or spiritual value exists beyond it.

But Nazism emphasised on racism. While fascism considered state as important, Nazism considered ‘Aryanism’ as more important. The Nazism doctrine believed in the superiority of the Aryan race.

While fascism was based on certain political ideology, Nazism was blindly based on racial hatred.

Nazism considered class based society as enemy and stood for unifying the racial element. But fascism wanted to preserve the class system. The fascists almost accepted the concept of social mobility, while Nazism was against it.

Nii et võiks ju õelda et fascistid ja kommunistid on üks ja sama sitt.

Suure Isamaasõja kontekstis me saame siiski rääkida ainult fašistidest. Saastal, vaenlastel või kellel iganes peab ju mingi ühine sünonüüm olema, miks siis mitte fašist?

herman30 kirjutas:Nii et võiks ju õelda et fascistid ja kommunistid on üks ja sama sitt.

Fašism, natsism kui reaktsioonilise radikaalse kommunismi üks vorme on siiski kommunismist enesest kui sellisest omakorda veelgi halvem.

Teha vahet riikidel, kus ideoloogiaks oli fašism ja riikidel, kus natsionaal-sotsialism, näikse olevat ülejõu vaimne pingutus...