www.militaar.net

Soomes tegelikult oli pühapäeval näha, mis juhtub, kui paigaljooksust tõsiselt kõrini saab.
Eestis paraku pole piisavalt tugevat eestimeelset tsentriparteid, et tänane koalitsioon ühe perioodi jalga puhkaks.
Seetõttu valitakse kahest halvast vähem halvem (või antakse protestihääl).

Tulevikust: lihtsalt mõned väiksemad (isiklikud) tähelepanekud. 1. (Relva)abi ei julgeta küsida, uhkus nõuab ostmist.

Eksid - relvaabina võetakse vastu üksnes uute või suht uute asjadena - taolist kinkimist aga üldiselt ei harrastata.
Viimane arvestatav relva-abi Eestile olid USA kingitud 81 mm miinipildujad ja Raven droonid.
Näiteks USA abist on oluline osa justnimelt second händ.
Eesti andis ka relva-abina Iraagile meie vanad trööbatud Hiina ja Rumeenia automaadid.
Vanemate asjadena tuuakse põhjuseks taktikaline alaväärtuslikkus või suured kulud tulevikus.

Endale mulle tundub, et pirtsutamise taga on tegelikult ka meie asjatundmatus, st ei suudeta hinnata kauba väärtust ka sellega kaasnevat.
Nagu autogagi - kui sa ei oska 10a vana autot osta ja sellega seotud riske hinnata, on targem osta liisingu Hyundai Getz.
Kilomeeter on kõvasti kallim, aga see eest on rahasumma prognoositav. Sellise lähenemise miinus on muidugi see, et arvukus on kõvasti väiksem.

Ehk eelmistel valimisel 3% mehed mitte ei kaotanud, vaid lihtsalt lükkasid võitmist järgmiste valimisteni!

Kes need 3% mehed siis olid..??
Ei mäleta nagu sellised lubadusi...

Mercurius kirjutas:...
"Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem, kuid siiski mitte piisavalt".
...

Kui muu sinu jutuga võib vaielda, siis see lause on küll otse kümnesse.

Lihtsalt meeldetuletamiseks- mitu kümne aasta arengukava meil selle 20+ aasta jooksul vastu on võetud? Mul nagu kummitab, et vaata et iga uue ministri kabinetist on sehandne välja ujunud. Praegu on meil kava 2013-2022, enne seda oli 2009-20018, enne seda...ilmselt pole tegu mitte täpsustuste ja kohendustega(sest siis poleks uut kava vaja vastu võtta), vaid ikka täiesti teiste plasnidega. Nii et kas meie strateegilise planeerimise ja pikaaegsete kavade lagi on viis aastat?

Vastab tõele, et viimase 20+ aastaga on tehtud täpselt kaks kümme aastat ettevaatavat arengukava. Ei vasta tõele, et ettevaatavaid arengukavasid ei ole tehtud (olid sõnaühendid KSAP ja muud taolised). Seega väide ei pea paika.

Praegune süsteem koosneb kolmest kavast. RKAK (10 aastat ettevaatav) - KMAK (Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava, 4 aastat ettevaatav) - üheaastane eelarve. Pragu kehtivad RKAK 2013-2022, KMAK 2016-2019 (kinnitati jaanuar 2015) ning eelarve 2015.

Oluline erinevus on kaitseplaneerimiskavade sisus. RKAK räägib, millist väge on vaja (brigaadid, jalaväe lahingumasinad, iseliikuvad, territoriaalkaitse KL baasil), KMAK näitab, mis mingil aastal valmis saab ja eelarve määrab jooksva aasta rahakasutamise. KMAK ega eelarve ei vaidlusta RKAK otsustatud suunda, st KMAK ja eelarve panevad raha nendele võimetele, mis seal ette nähtud. KMAK-i uuendatakse ja "pikendatakse" iga aasta. RKAK koostatakse iga 4 aasta tagant uuesti (mitte ei uuendata) ja selles on minu arust suur tarkus, sest vahete-vahel peab laua puhtaks lööma ja mõtlema küsimuste üle, et miks me siin oleme ja mida me saada tahame.

Kas 4-aastat pole liiga pikk aeg? Tegelikult ei ole. Selline normaalne tagasisidekanal jookseb praktiliselt pidevalt, kus hinnatakse muutusi julgeolekukeskkonnas, saadaolevates ressurssides ja meie ressursside kasutamise effektiivsust ning kui kuskil lööb punane lamp põlema, siis muudetakse vastavalt RKAK (kas vägi on õige?), KMAK (kas väe ehitamine on õige tempoga?) või eelarvet (kas raha läheb õigesse kohta?).

Ja veel meenutuseks, et miks me siis 1992 esimese asjana 10-aastast plaani ei koostanud? Eks kui maja põleb, siis esimese asjana mõtled ikka kustutamisele, mitte aga sellele, et kui maja taastatud saab, siis mis värvi kardinad kööki tulevad.

Kas meie süsteem on ideaalne? Kindlasti mitte, aga piisavalt hea ja töökindel (ja muuseas sobitub NATO kaitseplaneerimiseprotsessiga). Kas 10 aastat pole liiga lühike? Küsimusi on.

Ja lõpetuseks tahaks tunnustust avaldada Toomas Tyrki heale kommentaarile. Alles kuulsin ühe targa inimese käest mõistujuttu erinevusest pagaritöökoja ja sõjaväelise võimeloomise vahel. Kui pagaritöökojas on materjali kahe saia jaoks, aga pagar seab eesmärgiks kümme saia küpsetada, siis pole hullu midagi. Järgides retsepti tuleb ahjust lõpuks välja siiski kaks saia. Kui kaitsevägi otsustab ehitada kümmet üksust, kuid ressurssi on vaid kahe jaoks, siis tulemuseks on alati null üksust. Reegel toimib alati ja igas riigis. Võin seda ka oma kogemusest kinnitada.

Ja lõpuks (stiilis Kartaago tuleb purustada) - kas Heremi ja minu eelnevad seletused on olnud asjakohased, selged, piisavad ja vastuvõetavad?

Ja lõpetuseks tahaks tunnustust avaldada Toomas Tyrki heale kommentaarile. Alles kuulsin ühe targa inimese käest mõistujuttu erinevusest pagaritöökoja ja sõjaväelise võimeloomise vahel. Kui pagaritöökojas on materjali kahe saia jaoks, aga pagar seab eesmärgiks kümme saia küpsetada, siis pole hullu midagi. Järgides retsepti tuleb ahjust lõpuks välja siiski kaks saia. Kui kaitsevägi otsustab ehitada kümmet üksust, kuid ressurssi on vaid kahe jaoks, siis tulemuseks on alati null üksust. Reegel toimib alati ja igas riigis. Võin seda ka oma kogemusest kinnitada.

Pagaritöökojas aga pole hetkel kassas või arvel olev raha siiski tegevuse piiriks.
Kui pagaril on raha kahe saia materjalile, aga tellimus on 10 saia, siis pagar laenab 8 saia materjali raha (või võtab sukasäärest) ja küpsetab ikkagi 10 saia vastavalt retseptile.
Poole rehkenduse ministeeriumi tegemine (Kunnase ütlus) pole kahjuks konkurentsis võimalik. Vähemalt ei tea, et omavahenditest arenemine kuskil valdav on. Sinu pahatahtlik naabertöökoda teeb lihtsalt täis rehkenduse ja järgmisel päeval pole sul enam saia ostjaid.
Kui ei taheta eurotsoonis mingeid Kreekasid teha, siis eraisikute hoiuseid on Eestis umbes samas skaalas kui on riigieelarve (mõningad miljardid eurod).
Enamik neist saab täna pangas mingeid olematuid nominaalintresse ja miinusmärgiga reaalintresse.
Kindlasti oleks EV siseriikliku tarbimisega võlakirjad asi, mida ostetakse (lihtsalt tasuta idee).
Patriotismipuhang ja hirm julgeolu pärast lisab kindlat vurtsu.

kpt Trumm - näited sellepärast ongi kehvad, et neid võib igatpidi väänata. Kas see pagari näide oli tõepoolest nii arusaamatu? Kuid millegipärast jätsid tähelepanuta selle näite teise, kaitseplaneerimist puudutava poole. Mis see retsept "tervikliku rehkenduse" ministeeriumi jaoks siis on? Hakata kahe saia materjaliga kümmet küpsetama ja nõuda, et nüüd tuleb laenu võtta? Või võtta sukasäärest? Ja siis olla solvunud, et ühtegi reaalset üksust pole.

Aga asja juurde tagasi tulles. Olen varem juba mitu korda öelnud, et kaitse-eelarve suuruse suhtes ei saa ega taha sõna võtta. On see mis on. Mille osas saan sõna võtta, ja olen alati varmas õppima, on kaitse-eelarve kasutamise ja kasutamise planeerimise osas. Väga halb on minusugustele näpuga osatada, et laenu tuleb võtta. Ja seda enam, kui nimetatud hüüdjad kõrbes räägivad, et tegelikult ei osata seda piskutki õigesti kasutada. Mina sellises olukorras küll laenu võtta ei julgeks.

Ja lõpuks (stiilis Kartaago tuleb purustada) - kas Heremi ja minu eelnevad seletused on olnud asjakohased, selged, piisavad ja vastuvõetavad?

Praeguse ressursiraamistiku tingimustes on saavutatud/või plaanitud pea maksimum.
Suurt rohkem enam välja ei pigista.
Alati saab olemasoleva rahaga teha ka teisi valikuid, kuid see on juba subjektiivne.

Enamus vastuväidetest ja soovidest jõuab lõpuks ikka välja selleni, et olemasolevat raha ei jätkuks, kuid "alati saab ju laenu võtta, võlakirju välja anda" jms.
Ja see pole paraku enam ei Heremi ega Palmi teema.
Võib muidugi alati öelda, et miks nad ei käi ja ei küsi endale pappi juurde.
Lisaks on kusagil mingid riigid, kes lausa põlevad soovist meie arveid maksma hakata. Abi korras loomulikult.
Tuleb vaid küsida...

See pole praegu teemaks, aga kui vaadata nt USA sõjalise abi programmi sihtriike ja saadud summasid, siis seda vaadates tekkis mul küll küsimus, et miks üks NATO rinderiik nagu Eesti, on saanud suhteliselt mikroskoopseid summasid, samas kui rikkamad Euroopa riigid on saanud 1-2 suurusjärku suuremaid.

tommy kirjutas:

Ehk eelmistel valimisel 3% mehed mitte ei kaotanud, vaid lihtsalt lükkasid võitmist järgmiste valimisteni!

Kes need 3% mehed siis olid..??
Ei mäleta nagu sellised lubadusi...

-VABA
-IRL
-EKRE

http://www.fin.ee/erakondade-valimisprogrammide-analuus
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=315

Veiko Palm kirjutas:Ja lõpuks (stiilis Kartaago tuleb purustada) - kas Heremi ja minu eelnevad seletused on olnud asjakohased, selged, piisavad ja vastuvõetavad?

Lühike vastus minu poolt oleks jah, vist on arusaadav aga tahaks küsida arengukavade ja hangete kohta üksikvõitleja rohujuuretasandilt vaadatuna:

Võtame näiteks žguti, kuna see on viimasel ajal populaarne teema olnud. Juhul kui minul kaitseliitlasena žgutti ei ole ("pole välja antud") aga selgub, et see pidavat olema kasulik asi sõjapidamises, siis tekib soov see kuidagi muretseda. Olgu küllap suudaksin sebida mingi varustustabeli või vähemal info, et kas mulle on selline varustuselement ette nähtud või mitte.

Esimesel juhul (on ette nähtud) lähen lattu ja küsin aga öeldakse, et "Ei ole, ei tea millal tuleb, sest raha pole." Mis edasi? Kuidas ma saan teada, kas ja millal mingi varustuselement lattu tuleb? Võib-olla leiaks midagi meediast või riigihangete alt aga seal on pigem üldised infokillud ja seda selgust ikka ei saa, et millal mingi varustus x üksuseni jõuab.

Teisel juhul (ei ole ette nähtud) tuleks siis vist pöörduda arengukava poole, et kas seda elementi peetakse vajalikuks ja kui siis millal selline võimekus minu üksusele saabub. Samas riigikaiste arengukava 7-leheküljelises kokkuvõttes sellise detailsusega infot tõenäoliselt ei leia. Kogu arengukava vist avalikult kättesaadav ei ole ja ma ei ole kindel kas selliseid pisiasju isegi seal kajastatakse... Kust siis selle info leiaks?

See näide/küsimused ei ole norimise pärast vaid tegelikult ka tahaks üksikvõitleja tasandil teada, mis varustust minu üksusele lähiajal saabumas on ja mida peaks ise ostma. Näiteks pool aastakümmet on räägitud kuulujutte teemal, et praegused relvad vahetatakse aerude vastu välja aga keegi midagi konkreetset ei ütle. Sellisel juhul ei raatsi ka relvale mingit täiendavaid juppe osta, kuna võib-olla poole aasta pärast on need kallid jupid mulle täiesti kasutud. Sama lugu näiteks killu/kuulivestiga, öövaatlusseadmetega, raadioside jne. Alati saab öelda, et tasub ise osta sest vaja läheb ikka aga rahakotirauad ei kipu peale sotsiaal-, töötuskindlustus-, tulumaksu ja aktsiiside maksmist nii kergesti avanema, et riigikaitsesse täiendavalt panustada ja tänutäheks veel käibemaksu ka maksta.
__________
Ehk siis kokkuvõtvalt - kust leiaks ametlikku infot mikrotasandi hankeplaanide ja arengukavade kohta, et neid sünkrooni viia isiklike hankeplaanidega?

tommy kirjutas:Enamus vastuväidetest ja soovidest jõuab lõpuks ikka välja selleni, et olemasolevat raha ei jätkuks, kuid "alati saab ju laenu võtta, võlakirju välja anda" jms.
Ja see pole paraku enam ei Heremi ega Palmi teema.

Selle viimase väite üle võib vähemalt vaielda. Terras on kaitseväe juhatajana pidevalt kinnitanud, et vastu hakkame me igal juhul. Keegi poliitikutest ei ole seda ümber lükanud. Kuna me samal ajal ehitame üles vaid kahte brigaadi ja ülejäänus loodame liitlastele, siis sisuliselt on ta lubanud asja, mille eduka täitmise üle tal puudub kontroll. Küsimus ei ole selles, kas liitlased aitavad. Ma olen kindel, et aitavad. Ma viitan vaid põhimõttelisele vastuolule avalikus kõnepruugis ja arutlen selle üle, kas kaitseväel on õigus tsiviilkontrolli tingimustes rahastamise üle ka avalikult sõna võtta. Kaitseväe sõjalise ekspertiisi hulka kuulub mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus poliitikutele selgitada, et praegustes oludes 2% SKPst ei taga igas olukorras rahvale lubatu täitmist. Ja siis saab rahvas seda arutada ja poliitikud teha poliitilise otsuse, kas anda raha juurde või öelda välja, et teatud oludes me siiski ei hakka igal juhul vastu. Ja pärast seda ei ole see enam tõesti Heremi või Palmi teema.

tommy kirjutas:...
Praeguse ressursiraamistiku tingimustes on saavutatud/või plaanitud pea maksimum.
...

Jättes selle väite sügavuti lahkamata (minevikku muuta ei saa - sellest saab ainult õppida) tooks välja pigem probleeme praeguse valitsuse EKV-ga seotud kavade juures ja senised õppetunnid.
1. Sümptomaatiline tundub, et kui ref pääseb Kaitseväe asjade manu hakkab asi kohe allamäge minema
2. Praegusel juhul lükati arengukava täitmist sisuliselt edasi, sest tahetakse raha jagada. Osalt on see õige aga kas seda tuleks teha sellises mahus - ei tundu põhjendatud olevat
3. Kui naaber möllab ja on selgelt agressiivselt meelestatud, siis ei saa jääda olemasoleva olukorraga rahulolevaks ja eeldada, et 2% on asi iseeneses, mis meid päästab
4. 3% mehed on tegelikult kaitse-eelarvele oma nõudmisega karuteene teinud. Esiteks ei ole EKV selliseks kulude suurendamiseks valmis. Teiseks tooks seline järsk kulude suurendamine kaasa olulise tõhususe languse. Piisaks kui esialgu suurendada 2,3-2,5%-ni.
5. Kas me pole ühtäkki sattunud olukorda, kus Eesti on AINUS Läänemere-äärne riik, mis ei suurenda kaitsekulutusi

Praegusel juhul lükati arengukava täitmist sisuliselt edasi, sest tahetakse raha jagada. Osalt on see õige aga kas seda tuleks teha sellises mahus - ei tundu põhjendatud olevat

Mis mõttes lükati edasi??
Milles see väljendub??

tommy kirjutas:

Praegusel juhul lükati arengukava täitmist sisuliselt edasi, sest tahetakse raha jagada. Osalt on see õige aga kas seda tuleks teha sellises mahus - ei tundu põhjendatud olevat

Mis mõttes lükati edasi??
Milles see väljendub??

Mikseri väites, et kuna suurendatakse kaitseväelastele välja makstavat raha, siis liikurite hange lükkub 2019.a. järgsesse aega, mis sisuliselt tähendab, et lükatakse edasi kogu arengukava täitmist, sest investeeringuteks eraldatav summa vähenes jooksvate kulude kasuks.

tommy kirjutas:Enamus vastuväidetest ja soovidest jõuab lõpuks ikka välja selleni, et olemasolevat raha ei jätkuks, kuid "alati saab ju laenu võtta, võlakirju välja anda" jms.
Ja see pole paraku enam ei Heremi ega Palmi teema.

Kogu see teema siin ei olegi miski "Heremi ega Palmi teema" - see on meie KÕIGI teema.
Aga üks foorumlane on seda veel paremini öelnud:

tuna kirjutas:Kaitseväe sõjalise ekspertiisi hulka kuulub mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus poliitikutele selgitada, et praegustes oludes 2% SKPst ei taga igas olukorras rahvale lubatu täitmist. Ja siis saab rahvas seda arutada ja poliitikud teha poliitilise otsuse, kas anda raha juurde või öelda välja, et teatud oludes me siiski ei hakka igal juhul vastu. Ja pärast seda ei ole see enam tõesti Heremi või Palmi teema.