Kliimamuutustest

[sammal.habe]

selge on see et kiskjate kerkinud arvukus koos küttimiskvootide jõulise kasvuga on kitsele pannud põõna. eriti suuremates metsamassiivides on arvukus kukkunud. minu kandis (elan metsa sees) on peale kitsede kadunud ka kährikud. eks kõlbavad "käpalistele" süüa needki.
metssiga läks osalt katku nahka, teise osa sõid hundid. praegu täpselt 1 kult veel üksikult hulgub...
kitse näebki praegu - niipalju kui neid alles - rapsipõllus ja mujal asulate läheduses.
seepärast ka ilvest rohkem märgatakse, suure metsa all pole neil enam väga süüa ja tulevadki kitsedele kultuurmaastikule järele.

[Kriku]

Kuuldused AMOC-i või Golfi hoovuse seiskumisest on liialdatud. Tsiteerin pikemalt, kuna tegu on ajakirjanduse tavatasemest kvaliteetsema Eesti teadlaste kommentaariga. Aga mida pealkirja

Euroopat kütvate hoovuste tulevikku varjutab katastroofilumm

"Üldiselt nõustuvad teadlased, et AMOC aeglustub selle sajandi jooksul. On tõendeid, et see protsess on juba alanud. Samas pole selge, kas see aeglustumine on tingitud vaid kliimamuutustest või on see lihtsalt aastatevaheline muutlikkus kliimasüsteemis. Selline järsk seiskumine, mida uudislugudes kirjeldatakse, on väga ebatõenäoline, aga samas väga suure mõjuga" selgitas Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post.

Viimane meediatorm ümber AMOC-i sai alguse mainekas teadusajakirjas Science Advances veebruari alguses avaldatud artiklist. Töös näitasid Hollandi teadlased tervet maakera haarava kliimamudeli abil tehtud analüüsiga, et AMOC võib väga ulatusliku magevee juurdevoolu korral peatuda. Paljudes lehelugudes korjati teadustööst aga üles hoopis ulatusliku veeringe seiskumisega kaasnevad apokalüptilised temperatuurimuutused.

AMOC-i võimalikku seiskumist käsitlevad tööd on seotud Gröönimaa liustike sulamisest tingitud suureneva magevee sissevooluga ookeani. Piia Posti sõnul kontrollitakse kõnealuses artiklis, kuidas võiks suurem magevee hulk häirida süvavee teket ja sellega ka veeringlust laiemalt. Sisuliselt üritatakse vastata küsimusele, kas tekkinud mageveed on sügavamale vajumiseks liiga soojad ja vähetihedad. Minevikust on tõendeid, et seda on varem juhtunud ja sellega on kaasnenud kiire üleilmne kliimamuutus.

Tema hinnangul on kõige olulisem rõhutada, et isegi siis kui osa AMOC-ist peatub, ei seiska see Golfi hoovust. Viimane on pinnahoovus ja suures osas põhjustatud õhuringest. Golfi hoovuse peatamiseks peaks välja lülituma üleilmne tuulte süsteem või peatuma Maa pöörlemine. "Mitte ükski neist ei realiseeru isegi kõige ekstreemsemates kliimastsenaariumites. Ehkki me teame suure kindlusega, et globaalselt temperatuur tõuseb, on meie teadmine regionaalsetest kliimamuutustest ja sellest johtuvatest muutustest õhuringluses palju suurema määramatusega. Samas seni kuni temperatuur Maa eri kohtades erineb, liigub ka õhk. See on kindel!" selgitas Post.

Tema hinnagul on Hollandi teadlaste mudeleksperiment ebarealistlik. Häiritus, mis mudelis ookeanile väga suure magevee hulga lisamisega antakse, on märksa suurem, kui osutavad isegi kõige karmima soojenemisega kliimamudelid. Posti sõnul oligi eksperimendi mõte kinnitada hoopis seda, et AMOC-i seiskumine on põhimõttelisel võimalik. "Selle mudeleksperimendi eesmärk oli näidata, et AMOCi peatamine on põhimõtteliselt võimalik. Samas ei ütle see mitte midagi selle kohta, millal ja kas see tegelikult juhtub. Mudelid on selleks, et uurida kliimasüsteemis toimuvaid füüsikalisi protsesse, kaasates nii palju kui võimalik meie tänapäevast teadmist. Ükski realistlikum mudel AMOC-i režiimi vahetumist ennustanud pole," lisas Post. Kuna geoloogilise ajaskaala kliimauuringutest on teada, et selline režiimivahetus on võimalik, tulekski teadlase hinnangul uurida maakera toonast kliimat. Samas arvestades, et keegi siis kohapeal midagi ei mõõtnud, peab Post ka neid teadmisi vaid kaudseks. "Ma olen tegelikult mures, et meedia on liikunud selles suunas justkui oleks meil AMOC-i seiskumise suhtes mingid kindlad teadmised. Tegelikult on neid ookeanimudelitega tehtud eksperimente, kus pole seiskumist leitud, kordades enam," selgitas Post.

Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Urmas Lipsi sõnul on hollandlaste artikkel tähelepanuväärne eestkätt seetõttu, et AMOC suudeti järk-järgult suureneva magevee juurdevooluga peatada esmakordselt niivõrd keerukas kliimamudelis. "Oluline on selle artikli puhul märgata, et murdepunktini jõuti, kui aeglaselt suurenev magevee juurdevool sai piisavalt suureks. Mudelit pidi jooksutama üle 1700 aasta. Ehk siis: tulemus on uus – see näitab, et ka keerulised kliimamudelid suudavad geoloogilises ajaloos esinenud AMOC-i peatumisi simuleerida, kui kasvatada järk-järgult magevee juurdevoolu," selgitas Lips.

Temagi sõnul tekkis mudelis toodud murdepunkt aga alles siis, kui magevee juurdevool ületas praegust Gröönimaa liustike sulamisest lisanduvat juurdevoolu kümneid kordi. Samas tõi Lips välja, et mudeli autorite sõnul võib murdepunkt saabuda ka väiksema magevee juurdevooluga. Seda siis kui korrigeerida üleilmseid sademehulki. Nimelt pole praegu mudelis toodud India ookeani sademed täpsed. "See tähendab, et (uuringu) pealkirjas toodud väide on õige – AMOC on teel peatumise poole. Lihtsalt ei ole antud ligikaudset ajamastaapi, millal murdepunkt võiks kõige suurema tõenäosusega saabuda. Küll on välja pakutud indikaator, mille abil seda ennustada," selgitas Lips.

Samas kinnitas professor et Golfi hoovus võib nõrgemana edasi toimida isegi siis, kui pinnakihi vee sukeldumine Gröönimaa juures peatuks. Nimelt ringlebki osa Golfi hoovuse veest pinnakihis, suundudes tagasi ekvaatori poole Põhja-Atlandi kesk- ja idaosas. Kui enamus kliimamudeleid ja teadlasi on Lipsi sõnul arvamusel, et pinnakihi vee sukeldumine Gröönimaa juures sel sajandil ei peatu, on sellegi osas erimeelsusi. Näiteks ennustas üks statistilistel meetoditel ja Põhja-Atlandi pinnakihi temperatuuril põhinev 2023. aasta artikkel, et AMOC seiskub 95-protsendilise kindlusega aastatel 2025–2095. Millal täpselt, seda töö ei öelnud. "Tolle uuringu tulemuse peamine kriitika on, et pinnakihi temperatuur pole kõige parem AMOC indikaator. See on mõjutatud ka muude tegurite poolt. Sidudes selle AMOC-i intensiivsusega, tegid nad mitmeid varjatud eeldusi," kostis Lips kriitiliselt.

Ka Piia Posti sõnul pole teine varasemalt meediasse jõudnud teadustöö võimeline AMOC-i seiskumist põhjendama: "Statistiline uuring ei ole ju võimeline selgitama mingeid põhjuslikke seoseid. Peame lähtuma sellest, et uuringu tulemused on kindlad alles siis, kui mõistame neid protsesse füüsikaliselt. Praegu pole see nii kindlasti nii".

"Kuna meie piirkonna ilma ja kliimat mõjutavad olulised Põhja-Atlandilt läänevooluga siia liikuvad õhumassid, viiks AMOC aeglustumine või nõrgenemine temperatuuride langemiseni. AMOC-i peatumise tagajärjel võib saabuda järjekordne jääaeg," nentis Urmas Lips. Tema sõnul avalduks AMOC-i peatumise peamine mõju Skandinaavias, kuid oleks suur kogu Põhja-Euroopas. Murdepunkti saabumise järel alaneks keskmine õhutemperatuur Bergenis 100 aasta jooksul talvel ca 30 kraadi ja suvel ca 10 kraadi võrra. Londonis alaneks õhutemperatuur veebruaris ca 15 kraadi ja suvekuudel viis kraadi. Eestis oleks temperatuuri langused võrreldavad Londoniga või veidi suuremad. "Mõju oleks väga suur. Peamine küsimus on, kas ja millal see murdepunkt saabub. Oluline on aga rõhutada, et hetkel on enamuse arvamus, et sel sajandil seda ei tule," lisas Lips.

https://novaator.err.ee/1609269333/euro ... troofilumm

[kalvis]

Prasegused lahendused keelame ära. Näiteks põllumees ei tohi maad harida - põllud muudame metsadeks. Autod keelame ära.

Ära nüüd liialda. Kumbagi pole.

Ei liialda. Kliimaministeeriumi ametnik rääkis raadios paar päeva tagasi. Mõlemad seadused tulevad Kliimaseadusesse, praegu kohendatakse sõnastust. Autode keelu koha peal oli siiski pehmendus - teades rahva vastuseisu lubatakse mingisuguseid erandeid.
Kuna kliimaseadust pole vastu võetud ja lubati pehmendada siis niikaua jah, jäävad põllumeestel traktorid Toompeale tulemata ja veel jõuab kiirelt mõne kasutatud autoloksu osta...

[Kriku]

Sellisel kujul nagu sina kirjeldad, kindlasti mitte:

Näiteks põllumees ei tohi maad harida - põllud muudame metsadeks. Autod keelame ära.

Lõpeta paanika õhutamine.

[affa]

Heldur Meerits rohepöördest:

Rohepöördes on kole palju ideoloogiat. Igal ajal on olnud noori inimesi, kes põlevad soovist maailma parandada. 19. sajandi lõpus arvati, et anarhism lunastab inimkonna, 20. sajandi alguses tulid bolševikud. Mulle tundub, et paralleel rohepöördega ei ole aluseta.

https://majandus.postimees.ee/7971206/n ... t-pogeneda

Võiks paralleele tõmmata ka nutus ja halas esiletõstetud ööelunõustajatega. Mitte, et korgijoogiahvide munade töötlemiseks leiduks liiga suuri kruustange..

[Kriku]

Saksamaa populaarseim erakond Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) lubab Euroopa Parlamendi valimistel tühistada 2035. aastast jõustuva sisepõlemismootoriga uute sõidukite müügikeelu, mille kehtestamist vedas ette erakonna esinumber neil valimistel Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

https://www.err.ee/1609273112/von-der-l ... oliitikale

Üle oma varju ikka ei hüppa.

[LupusII]

Vaikselt hakkab mõistus koju tulema .

[logistik76]

Meie "tasemel" ajakirjandus:
The final version, which party members are expected to adopt at this week’s congress in Bucharest, no longer contains a line on scrapping the combustion engine ban.
Lõplik versioon, mille partei liikmed peaksid vastu võtma sellenädalasel kongressil Bukarestis, ei sisalda enam rida sisepõlemismootorite keelu kaotamise kohta.
Isegi viide Politicole on artiklis olemas

[kalvis]

Saksamaa populaarseim erakond Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) lubab Euroopa Parlamendi valimistel tühistada 2035. aastast jõustuva sisepõlemismootoriga uute sõidukite müügikeelu, mille kehtestamist vedas ette erakonna esinumber neil valimistel Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

https://www.err.ee/1609273112/von-der-l ... oliitikale

Üle oma varju ikka ei hüppa.

Lisaks siia EV esindaja arvamuse.
1. See on peaaegu reetmine, Saksamaa oli algul kenasti nõus sisepõlemismootorite keeluga.
2. Eesti toetab ja lausa soovib, et sisepõlemismootorite keeld oleks varasem.

[kalvis]

Sellisel kujul nagu sina kirjeldad, kindlasti mitte:

Näiteks põllumees ei tohi maad harida - põllud muudame metsadeks. Autod keelame ära.

Lõpeta paanika õhutamine.

Raadiosaade oli eetris nüüd paar nädalat tagasi, kaks härrasmeest ministeeriumist (ühe eesnimi oli Virgo), tuli keskpäeval Vikerraadiost. Diktor esitas küsimuse, mida Eesti Riik teeb CO2 mahtude vähendamiseks põllumajanduses.
Vastus - Maade sundost põllumeestele. selleks on vajalik kliimaseadusesse viia seaduseparandus (Riik saaks sundostu teha).
Kogu eelnev saateosa rääkis, et põllumajanduses on suur CO2 heeide seepärast, et vilja ja loomakasvatus seda põhjustab.
Kui Eesti Riigi ametnik räägib seda raadio otseetris siis kas tema õhutas paanikat?

[LupusII]

Kui see teoks saab siis kaugel need toidutalongid enam on?

[Kriku]

Sellisel kujul nagu sina kirjeldad, kindlasti mitte:

Näiteks põllumees ei tohi maad harida - põllud muudame metsadeks. Autod keelame ära.

Lõpeta paanika õhutamine.

Raadiosaade oli eetris nüüd paar nädalat tagasi, kaks härrasmeest ministeeriumist (ühe eesnimi oli Virgo), tuli keskpäeval Vikerraadiost. Diktor esitas küsimuse, mida Eesti Riik teeb CO2 mahtude vähendamiseks põllumajanduses.
Vastus - Maade sundost põllumeestele. selleks on vajalik kliimaseadusesse viia seaduseparandus (Riik saaks sundostu teha).
Kogu eelnev saateosa rääkis, et põllumajanduses on suur CO2 heeide seepärast, et vilja ja loomakasvatus seda põhjustab.
Kui Eesti Riigi ametnik räägib seda raadio otseetris siis kas tema õhutas paanikat?

Avaldas oma arvamust.

Teiseks, ka see ei tähenda "põllumees ei tohi maad harida". Nii suurt üldistust ei saa kirjeldatud mälujälje põhjal loogiliselt teha. Paanikat õhutad ikka sina.

[Walter2]

Kui ametnik tutvustab riigiraadio saates riigi plaane siis vast ikka pole see tema subjektiivne arvamus? Ootame seaduseelnõu ära..

[Kriku]

Ootame seaduseelnõu ära.

Just nimelt.

Liiga kergekäeliselt kiputakse üksikute ametnike juttu pidama "riigi plaanideks", "riigi lubaduseks" vms.

[AMvA]

Sellisel kujul nagu sina kirjeldad, kindlasti mitte: Lõpeta paanika õhutamine.

Raadiosaade oli eetris nüüd paar nädalat tagasi, kaks härrasmeest ministeeriumist (ühe eesnimi oli Virgo), tuli keskpäeval Vikerraadiost. Diktor esitas küsimuse, mida Eesti Riik teeb CO2 mahtude vähendamiseks põllumajanduses.
Vastus - Maade sundost põllumeestele. selleks on vajalik kliimaseadusesse viia seaduseparandus (Riik saaks sundostu teha).
Kogu eelnev saateosa rääkis, et põllumajanduses on suur CO2 heeide seepärast, et vilja ja loomakasvatus seda põhjustab.
Kui Eesti Riigi ametnik räägib seda raadio otseetris siis kas tema õhutas paanikat?

Avaldas oma arvamust.

Teiseks, ka see ei tähenda "põllumees ei tohi maad harida". Nii suurt üldistust ei saa kirjeldatud mälujälje põhjal loogiliselt teha. Paanikat õhutad ikka sina.

Kliimaseadusesse soovitakse sisse kirjutada põldude taasmetsastamine, nii et paanikakülvamisega pole küll tegu