Mulle tundub, et te olete unustanud, et ainult sissidega me ei sõdi. Sissid võivad olla väga efektiivseks vastase häirimise teguriks, kuid selleks, et vastasele kuidagipidigi vastu panna on vaja regulaarüksusi. Muidu juhtub selline lugu, et sellel ajal kui sissid oma varitsuspunkrites istuvad ja vastase varustuse kolonne ootavad, on vastane oma lahingutega juba sõja võitnud.
Ehk siis lühidalt - sissid - vajalik ja efektiivne TOETUS, kuid sõda peab regulaarüksus.
Me võime ennast kõrgelt hinnata, aga kedagi ei koti kuskil soos istuv jagu, mis nädalas ühe tagalamasina katki teeb. Nendega hakatakse tegelema siis kui sõda on võidetud.
Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Ei ole sugugi unustanud regulaarüksi vaid:Põder kirjutas:Mulle tundub, et te olete unustanud, et ainult sissidega me ei sõdi. Sissid võivad olla väga efektiivseks vastase häirimise teguriks, kuid selleks, et vastasele kuidagipidigi vastu panna on vaja regulaarüksusi.
1. Kaitseministeerium, Kaitseväe Peastaap ja Kaitseliidu Peastaap tegelevad pidevalt nende regulaarüksustega;
2. On kindel, et ainult nende väheste regulaarüksustega Eestit EI kaitse, vaid Eesti langeb kiiresti ilma, et regulaarüksusi toetatakse väga efektiivselt sissitegevusega;
3. Kahjuks paistab, et Valitsus, Kaitsevägi ja Kaitseliit EI pööra piisava tähelepanu sissitegevusele;
4. Seega on väga oluline, et vähemalt selles foorumis pööratakse tähelepanu ka sissitegevusele - siin kohas KL Võitlusgruppide sissitegevusele.
Vaenlase regulaarvägi vajab tohutu hulga materjali oma logistikakanalide kaudu - kui meie sissid hävitavad vaenlase logistika, nii meie regulaavägedel on oluliselt kergem pidada vastu vaenlase regulaarvägede rünnakutele kusagil Tallinna ringtee kandis.
Miks sa tahad sissid sohu ajada. Ka põder hoiab ikka rohkem soo ja raba servale.Põder kirjutas: Me võime ennast kõrgelt hinnata, aga kedagi ei koti kuskil soos istuv jagu, mis nädalas ühe tagalamasina katki teeb. Nendega hakatakse tegelema siis kui sõda on võidetud.
Esimesel sõjanädalal püüaks ikka ööbida taludes, majades, kodus, ühiskondlikes hoonetes ja ringi sõita auto või muu käepärase vahendiga. Loodetavasti jääks see ka järgneval paaril nädalal selliseks. Karta on, et selle aja peale on töövahendid ammu otsas kui varustuskanaleid ei suudeta lahti hoida.Vast on probleem ka praegu selles, et termin "sissid" ei ole sobilik kasutamiseks NATO kontekstis. Meie kindralitel on lihtsalt piinlik sissidele vahendeid küsida. Küll aga on sobilik küsida näiteks kaasaegseid relvi kergjalaväe võitlusgrupile. Pole ju vahet, kuidas üksust nimetada. Sisu peaks sama olema.
-
Unto Pulkkinen
- Liige
- Postitusi: 166
- Liitunud: 02 Veebr, 2009 12:39
- Kontakt:
UUS VERSION VG’I STRUKTUURIST
UUS VERSION VG’I STRUKTUURIST
VG on vastavalt ülesandele spetsiaalselt koostatud grupp,
milles on erinevaid relvid ja milles on hea relvide koosmõju.
Pataljoon koostab VG ja andab sellele ülesande, mis on pataljooni lahingplaani osa.
VG on umbes kompanii/pataljooni miniatüürversioon.
VG viivitamise ülesanne suure tee suunal on raske ja eeldab tugevam VG.
Siin all on uus versioon VG struktuurist (samad elemendid aga suurem tugevus):
juhataja (ohvitser, 1) 1
kommandjagu (3+6) 9
pioneerjagu (3+6) 9
tankitörjejagu (3+6) 9
snaiperjagu (3+6) 9
tulejuhtimispatrull (1+2) 3
õhutõrjepatrull (1+2) 3
jalaväejagu (3+6) 9
kohalikud jaod 2 x (3+6) 18
---------------------------------------------------
Kokku 70
VG juhataja:
- VG tegevuse planeerimine täpsem vastavalt ülesandele.
- Ühenduse peamine pataljooniga (kohtumised, side, raportid).
- Ühenduse peamine naberüksustega.
- Käsude koostamine ja andmine VG erinevaile gruppidele.
- Operatsioonide juhtimine: ettevalmistused, luure, varitsused, häirimine, koondrünnakud.
- Hoolduse juhtimine koos kommandjao ülemaga: medpunkt, materjal, toidumoon.
Kommandjagu: medpunkt, hooldus, käskjalad, sidejaam, tugipunkti kaitsmine
Pioneerjagu: laengud, raidtõked, miinivälid, õhkimine, vaenlase pioneermasinade hävitamine
Tankitõrjejagu: miinivälid (aitab, osaleja), tankide hävitamine gustidega
Snaiperjagu: vaatlus, raidtõkede ja miiniväljade kontroll, vaenlase võtiiskuide ja kõike elava jõudu elimineerimine,
tähtsaide vahendide vigastamine, tuletõetus varitsuses ja koondrünnakus,
vaenlase halvamine ja häirimine selle hoolduslaagris
Tulejuhtimispatrull: kaudtule märgide plaanimine vastavalt VG juhataja lahingplaanile,
tulekäsud miinipildujapatareile, vaenlase tegevuse vaatlus, raidtõkeide ja miiniväljade kontroll
Õhutõrjepatrull: VG õhukaitse, eriti kopteride hävitamine
Jalaväejagu: elava jõudu hävitamine, varitsuses gustilaskureid, materjali kandmise abi
Kohalikud jaod: hoolduskolonni hävitamine miinidega, luuretegevus, vastutav ala piirilt edasi
Tähtsemaid vahendeid:
Lõhkeaine (palju), gustid, külgmiinid, põhjamiinid, kildmiinid, kaugeõhkimise vahendid,
ÕT rakettid, mp-patarei, täpsuspüssid, kerge kuulipilduja, lisaks palju pioneervahendeid
Võimaluseid koosmõjule
Relvade koosmõju tuleb nähtavale eriti varitsuses:
1) tee katkestuskaeng seisab kolonni,
2) gustid hävitavad tankeid ja sundivad vaenlase välja tankeist,
3) automaadid hävitavad elava joudu kui vaenlane on jalastumas,
4) miinipilduja mürsud tabavad kohe teele ja ümbrusele elava jõudu vastu,
5) kildmiinid tee kõrval õhkidakse kaugelt elava jõudu vastu ja
6) varitsuse lõpuks snaiprid tulistavad kui olukord teel on kaootiline.
Peaks olema imevaenlane (ghost), et välja kannatab (kestab) sellise varitsuse.
Kõik need relvad ovad odavad ja kindlasti ei liiga kalliid Eestile.
Loomulikult vaenlane teab varitsuse põhimõtted, aga see ei aita.
Teine näide väiksemast koosmõjust on: raidtõke (+miinid) ja selle kontroll.
1) raidtõke tõkestab vaenlase kolonni liikumise,
2) miinid plahvatavad kui üritatakse üles harutada
3) laengud tee sees hävitavad pioneermasinad
4) snaiprid ja tulejuhid kontrollivad ja hävitavad nähtaval oleva elava jõudu
Need kõik koos pakuvad hea võimaluse pikale ajavõitele raidtõke ees.
Koosmõju püüdmine on kõikes sõjapidamises üks väga tähtis taktikaline printsiib.
See on peamiselt tasuta ja kompenseerib oma jõudupuudust.
Teine väga tähtis ja ka tasuta on maastiku tark kasutamine omaks kasuks.
VG’l on head võimalused koosmõju püüdmisele sellepärast, et sellel on mitu erinevaid relvid.
Tegelikult koosmõju on peamotiiv eelmise VG struktuuri koostamisele.
VG on vastavalt ülesandele spetsiaalselt koostatud grupp,
milles on erinevaid relvid ja milles on hea relvide koosmõju.
Pataljoon koostab VG ja andab sellele ülesande, mis on pataljooni lahingplaani osa.
VG on umbes kompanii/pataljooni miniatüürversioon.
VG viivitamise ülesanne suure tee suunal on raske ja eeldab tugevam VG.
Siin all on uus versioon VG struktuurist (samad elemendid aga suurem tugevus):
juhataja (ohvitser, 1) 1
kommandjagu (3+6) 9
pioneerjagu (3+6) 9
tankitörjejagu (3+6) 9
snaiperjagu (3+6) 9
tulejuhtimispatrull (1+2) 3
õhutõrjepatrull (1+2) 3
jalaväejagu (3+6) 9
kohalikud jaod 2 x (3+6) 18
---------------------------------------------------
Kokku 70
VG juhataja:
- VG tegevuse planeerimine täpsem vastavalt ülesandele.
- Ühenduse peamine pataljooniga (kohtumised, side, raportid).
- Ühenduse peamine naberüksustega.
- Käsude koostamine ja andmine VG erinevaile gruppidele.
- Operatsioonide juhtimine: ettevalmistused, luure, varitsused, häirimine, koondrünnakud.
- Hoolduse juhtimine koos kommandjao ülemaga: medpunkt, materjal, toidumoon.
Kommandjagu: medpunkt, hooldus, käskjalad, sidejaam, tugipunkti kaitsmine
Pioneerjagu: laengud, raidtõked, miinivälid, õhkimine, vaenlase pioneermasinade hävitamine
Tankitõrjejagu: miinivälid (aitab, osaleja), tankide hävitamine gustidega
Snaiperjagu: vaatlus, raidtõkede ja miiniväljade kontroll, vaenlase võtiiskuide ja kõike elava jõudu elimineerimine,
tähtsaide vahendide vigastamine, tuletõetus varitsuses ja koondrünnakus,
vaenlase halvamine ja häirimine selle hoolduslaagris
Tulejuhtimispatrull: kaudtule märgide plaanimine vastavalt VG juhataja lahingplaanile,
tulekäsud miinipildujapatareile, vaenlase tegevuse vaatlus, raidtõkeide ja miiniväljade kontroll
Õhutõrjepatrull: VG õhukaitse, eriti kopteride hävitamine
Jalaväejagu: elava jõudu hävitamine, varitsuses gustilaskureid, materjali kandmise abi
Kohalikud jaod: hoolduskolonni hävitamine miinidega, luuretegevus, vastutav ala piirilt edasi
Tähtsemaid vahendeid:
Lõhkeaine (palju), gustid, külgmiinid, põhjamiinid, kildmiinid, kaugeõhkimise vahendid,
ÕT rakettid, mp-patarei, täpsuspüssid, kerge kuulipilduja, lisaks palju pioneervahendeid
Võimaluseid koosmõjule
Relvade koosmõju tuleb nähtavale eriti varitsuses:
1) tee katkestuskaeng seisab kolonni,
2) gustid hävitavad tankeid ja sundivad vaenlase välja tankeist,
3) automaadid hävitavad elava joudu kui vaenlane on jalastumas,
4) miinipilduja mürsud tabavad kohe teele ja ümbrusele elava jõudu vastu,
5) kildmiinid tee kõrval õhkidakse kaugelt elava jõudu vastu ja
6) varitsuse lõpuks snaiprid tulistavad kui olukord teel on kaootiline.
Peaks olema imevaenlane (ghost), et välja kannatab (kestab) sellise varitsuse.
Kõik need relvad ovad odavad ja kindlasti ei liiga kalliid Eestile.
Loomulikult vaenlane teab varitsuse põhimõtted, aga see ei aita.
Teine näide väiksemast koosmõjust on: raidtõke (+miinid) ja selle kontroll.
1) raidtõke tõkestab vaenlase kolonni liikumise,
2) miinid plahvatavad kui üritatakse üles harutada
3) laengud tee sees hävitavad pioneermasinad
4) snaiprid ja tulejuhid kontrollivad ja hävitavad nähtaval oleva elava jõudu
Need kõik koos pakuvad hea võimaluse pikale ajavõitele raidtõke ees.
Koosmõju püüdmine on kõikes sõjapidamises üks väga tähtis taktikaline printsiib.
See on peamiselt tasuta ja kompenseerib oma jõudupuudust.
Teine väga tähtis ja ka tasuta on maastiku tark kasutamine omaks kasuks.
VG’l on head võimalused koosmõju püüdmisele sellepärast, et sellel on mitu erinevaid relvid.
Tegelikult koosmõju on peamotiiv eelmise VG struktuuri koostamisele.
Si vis pacem, para bellum
-
Unto Pulkkinen
- Liige
- Postitusi: 166
- Liitunud: 02 Veebr, 2009 12:39
- Kontakt:
VAENLASE OBJEKTI HÄIRIMINE
VAENLASE OBJEKTI HÄIRIMINE
Objekt võib olla näiteks:
staabiala, kus on tankeid, ehituseid, sidejaam etc.
hoolduskeskus, kus on transportsõidukeid, tankeid, konteinereid ja ehituseid
laagri, kus on ajutised kaitsepositsioonid vaenlase lahingüksuseile
dessantala, mis on terve dessantüksus ümberpiiratud väikele alale
sild või liikluse solmkoht, mis vaenlane on vallutanud
lennujaam, kus on ajutiselt koptereid maas, võib olla vaenlase tagalas ka
sidekeskus, vaenlase tagalas
Objekt võib olla maakülas, talus, tööstuskompleksis, laia tee peal või lakendikul.
Objekti häirimise eesmärgid ovad:
- Põhjustada elava jõudu kaotuseid vaenlasele.
- Põhjustada materjalikaotuseid vaenlasele.
- Paralüseerida vaenlase tegevust objektil.
- Peatada vaenlase jõuduid paigal.
- Nõrkendada vaenlase võitlusvõime.
- Psüühilise stressi loomine vaenlasele ja vaenlase väsitamine.
- Vaatleda ja luurata vaenlast ja selle tegevust, vahendeid ja struktuuri.
- Selgitada objekti struktuurid, varjatud teed, ehitused ja positsioonid oma rünnaku jaoks.
Vaenlase kolonn võib ajutiselt minna hooldus- ja puhkepositsioonile suure tee kõrvale ja
jätkab edasimist hooldamise järgi.
Kujutatud VG oleks hea üksus sellisele tegevusele, objekti häirimisele.
Kindlasti objektil oleks vaenlasel raske olla ja teha vältimatuid tööd.
See on nähtud mitu korda objekti kaitseõppusel Soomes.
Lisaks peaks olema omad erinevad joudud, kes takistavad lisajõudude ruttu saabumise objektile.
All on üks näide objektist, kus vaenlase pataljooni staabiüksus on majutatud Aivari talus.
Ümbruses on metsa või pöösastiku, kui on tihti Eesti maal.
Ligidal võiks olla suurem tee.
Selline objekt oleks VG juhataja soovunelm! Oo, vaenlast! Vae victis!
Kuidas võiks häirida seda objekti?
Objekt võib olla näiteks:
staabiala, kus on tankeid, ehituseid, sidejaam etc.
hoolduskeskus, kus on transportsõidukeid, tankeid, konteinereid ja ehituseid
laagri, kus on ajutised kaitsepositsioonid vaenlase lahingüksuseile
dessantala, mis on terve dessantüksus ümberpiiratud väikele alale
sild või liikluse solmkoht, mis vaenlane on vallutanud
lennujaam, kus on ajutiselt koptereid maas, võib olla vaenlase tagalas ka
sidekeskus, vaenlase tagalas
Objekt võib olla maakülas, talus, tööstuskompleksis, laia tee peal või lakendikul.
Objekti häirimise eesmärgid ovad:
- Põhjustada elava jõudu kaotuseid vaenlasele.
- Põhjustada materjalikaotuseid vaenlasele.
- Paralüseerida vaenlase tegevust objektil.
- Peatada vaenlase jõuduid paigal.
- Nõrkendada vaenlase võitlusvõime.
- Psüühilise stressi loomine vaenlasele ja vaenlase väsitamine.
- Vaatleda ja luurata vaenlast ja selle tegevust, vahendeid ja struktuuri.
- Selgitada objekti struktuurid, varjatud teed, ehitused ja positsioonid oma rünnaku jaoks.
Vaenlase kolonn võib ajutiselt minna hooldus- ja puhkepositsioonile suure tee kõrvale ja
jätkab edasimist hooldamise järgi.
Kujutatud VG oleks hea üksus sellisele tegevusele, objekti häirimisele.
Kindlasti objektil oleks vaenlasel raske olla ja teha vältimatuid tööd.
See on nähtud mitu korda objekti kaitseõppusel Soomes.
Lisaks peaks olema omad erinevad joudud, kes takistavad lisajõudude ruttu saabumise objektile.
All on üks näide objektist, kus vaenlase pataljooni staabiüksus on majutatud Aivari talus.
Ümbruses on metsa või pöösastiku, kui on tihti Eesti maal.
Ligidal võiks olla suurem tee.
Selline objekt oleks VG juhataja soovunelm! Oo, vaenlast! Vae victis!
Kuidas võiks häirida seda objekti?
Si vis pacem, para bellum
-
Unto Pulkkinen
- Liige
- Postitusi: 166
- Liitunud: 02 Veebr, 2009 12:39
- Kontakt:
Staab üksi on liiga väike kaitsma iseenda.Madis22 kirjutas:70 mehelisele üksusele ei ole omapäi jäänud pataljonistaap mitte objekt, mida häirida. Nii suurele üksusele, millel on veel kaudtuletoetus, on paras see objekt hävitada.
Möte oli, et staabiga on ka staabikompanii, kus on erinevaid osad:
luure-, miinipilduja- ja meditsiinirühmad, snaiper jagu
hooldust, jne... kokku ehk 100-150 meest.
Loogiline järjekord on, et häirimise järgi tuleb hävitamine (koondrünnak), kui on eelduseid.
Si vis pacem, para bellum
Pataljoni miinipilduja patarei asub enamasti staabist mõnevõrra eraldi. Staabikompaniis on jah hulk üksusi, kuid rusikareegel on, et neist luurerühmal ja snaiprijaol on käed jalad oma tööd täis. Staabi ligiduses on enamasti siderühm, pioneerirühm (kui ei ole hetkel midagi erialast teha), meditsiinirühm ja tagala masinad (kütus, laskemoon, toitlustus, remondiüksus). Enamus nende üksuste meestest tegeleb rünnaku korral iseenda evakuatsiooni korraldamisega. Kui on määratud, siis on üks staabikaitse rühm, mis paikneb sisuliselt ringkaitses, üks jagu puhkamas, nii et ründavat vastast on tõenäoliselt pidurdamas maksimum kaks koordineeritult tegutsevat jagu.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
-
Unto Pulkkinen
- Liige
- Postitusi: 166
- Liitunud: 02 Veebr, 2009 12:39
- Kontakt:
OBJEKTI HÄIRIMISVIISID
OBJEKTI HÄIRIMISVIISID
Kui läbimõõt lakendikule, kus vaenlase objekt on, oleks umbes 1 km, nii ümbruse ringi pikkus on üle 3 km.
Ring pakub mitu tulepositsioonid ja vaatluspositsioonid.
Ümbruses on niisiis turvalisem tegutseda kui lakendiku keskel vaenlase objektil.
Lihtsalt vaenlasele tuleb meelde, et see on ümberpiiratud, kui lastakse igast suunast.
Objektil on raskem varjuda, kui oht tuleb igast suunast.
Teide mineerimine
Objektile tulevide teide kasutamine on vaenlaselle vältimatu, eriti hooldustranspordi tõttu.
Kohe metsa sees võiks teed mineerida.
Metsas on raskem keerata miiniväli.
Kui tee ei ole asfalttee, selle on lihtne teha miinikaivik ja maskeerida.
Kui tee on asfalttee, see ka peaks mineerida natukene kaugemal ja maskeerida.
On ka võimalik kasutata roomikmiineid tee peal, mis ovad lapikuid.
Ainult natukene maskeeritakse oksadega.
Pimedal ei ole tankist lihtne avastada miinide kohta.
Põhjamiin on oivaline relv kõikesuguste tankide vastu.
Eesti peaks osta neid Soomest. Need ei või olla kalliid.
Teine voimalus on kasutada külgmiineid tee kõrval ja õhkida tanki kohal.
Snaipritegevus
Snaiprid ja täpsuslaskurid ovad efektiivsed objekti häirimises.
Kui on näiteks kolm snaiper paari või snaiper patrulli (3 meest), niisiis need ümberpiiravad objekti kolmest suunast.
Kui üks ei näe märgi, nii teine näkeb teiselt suunalt.
Terve ümbrus on pikk ja see pakub palju head tulepositsioonid ja võib tihti vahetata positsiooni.
Snaiper paar/patrull võib olla koostatud erinevail viiseil: snaiper, täpsuslaskur, jalaväemees.
Lihtsalt ei ole kasutusel kaks snaipri samale kohale.
Esimene lask on tähtis. Enne seda vaenlane ei tea olla ettevaatluslik.
Kui kolm paari on kolmel suunal, nii kõike mõjukem on,
et need lasevad esimese lasku kogupaukuna. See eeldaks raadiosidet.
Tähtis on ka, et esimene märk on kõrge juhataja.
Objektil on palju head märgid: juhatajad, spetsialmehed ja –vahendid, konteinerid, kopterid, jne.
Võib olla, et soomus-süütepadruniga saab kütteainekonteineri põlema.
Kui tankijuhataja, -juht või laskur ronib tanki tekkile ja sisse, nii siin on paar sekundi aega lasta.
See takistab tanki tulistamise snaipri vastu.
Samuti head märgid ovad: sidemehed, miinipildujameeskond, vaenlase snaiprid.
Kui vaenlane ei või liikuda objektil, selle tegevus tuleb paralüseerituks.
Kaudtuli
Miinipildujapatarei (10 toru) on efektiivne objekti häirimises.
Põhimõtte on, et patarei laseb ainult aegajalt 2-3 mürsu, näiteks 15 min vahega.
Tulejuht andab tulekäsu iga kord natukene erinevale märgile.
Hea oleks ka, et patarei jaguneb kahte osa.
Üks on alati valmis tulistama samal kui teine vahetab positsiooni.
Patarei tulepositsioonile minemine oleks palju ruttem, kui juba rahuajal oleks
mõõtud referenspunkt ja -suund mitul tõenäolisel positsioonil.
Kaudtuli põhjustab kaotuseid vaenlasele, äratab see iga kord ja loob stressi.
Miinipilduja kildmürsud ovad mõjukaid.
Fosforsüütemürsud põhjustavad suurt kahju tagalasõidukeile (laskemoona, kütteaine).
Granaadheidjade kasutamine
Ma arvaan, et CG on täpne umbes 400 m kaugusele, kui märk ei liiku (ma ei ole kindel).
Objektil on palju head märgid CG’ile.
Kui kasutab kildmiineid CG’is kaudtule viisil, nii laskekaugus võiks olla ehk 700-800 m?
CG’l võib lasta samal momentil, kui miinipilduja mürsk plahvatab.
Põhimõtte: Lase ja kao!
Muud metoodid
Miinid ja lõksud objektile oleks hea transpordida mingisugusel viisil.
1) mingisugune ”Troia hobune”
2) objektile pimedal salajalt sisse tungida (hiilida)
Seeki on võimalik, aga ohtlik. Soomes üks kord oli objektikaitse õppused. Septembris oli pime.
Vastuüksusest oli mees objekti sisapoolel ühe öö jooksul kokku 14 eri korda ja keegi ei teanud seda.
Objektil oli kasutusel ainult valgusvõimendivahendeid, aga ei soojuskaamera või helgiheitja.
3) Mis metoodeid veel?
Kui läbimõõt lakendikule, kus vaenlase objekt on, oleks umbes 1 km, nii ümbruse ringi pikkus on üle 3 km.
Ring pakub mitu tulepositsioonid ja vaatluspositsioonid.
Ümbruses on niisiis turvalisem tegutseda kui lakendiku keskel vaenlase objektil.
Lihtsalt vaenlasele tuleb meelde, et see on ümberpiiratud, kui lastakse igast suunast.
Objektil on raskem varjuda, kui oht tuleb igast suunast.
Teide mineerimine
Objektile tulevide teide kasutamine on vaenlaselle vältimatu, eriti hooldustranspordi tõttu.
Kohe metsa sees võiks teed mineerida.
Metsas on raskem keerata miiniväli.
Kui tee ei ole asfalttee, selle on lihtne teha miinikaivik ja maskeerida.
Kui tee on asfalttee, see ka peaks mineerida natukene kaugemal ja maskeerida.
On ka võimalik kasutata roomikmiineid tee peal, mis ovad lapikuid.
Ainult natukene maskeeritakse oksadega.
Pimedal ei ole tankist lihtne avastada miinide kohta.
Põhjamiin on oivaline relv kõikesuguste tankide vastu.
Eesti peaks osta neid Soomest. Need ei või olla kalliid.
Teine voimalus on kasutada külgmiineid tee kõrval ja õhkida tanki kohal.
Snaipritegevus
Snaiprid ja täpsuslaskurid ovad efektiivsed objekti häirimises.
Kui on näiteks kolm snaiper paari või snaiper patrulli (3 meest), niisiis need ümberpiiravad objekti kolmest suunast.
Kui üks ei näe märgi, nii teine näkeb teiselt suunalt.
Terve ümbrus on pikk ja see pakub palju head tulepositsioonid ja võib tihti vahetata positsiooni.
Snaiper paar/patrull võib olla koostatud erinevail viiseil: snaiper, täpsuslaskur, jalaväemees.
Lihtsalt ei ole kasutusel kaks snaipri samale kohale.
Esimene lask on tähtis. Enne seda vaenlane ei tea olla ettevaatluslik.
Kui kolm paari on kolmel suunal, nii kõike mõjukem on,
et need lasevad esimese lasku kogupaukuna. See eeldaks raadiosidet.
Tähtis on ka, et esimene märk on kõrge juhataja.
Objektil on palju head märgid: juhatajad, spetsialmehed ja –vahendid, konteinerid, kopterid, jne.
Võib olla, et soomus-süütepadruniga saab kütteainekonteineri põlema.
Kui tankijuhataja, -juht või laskur ronib tanki tekkile ja sisse, nii siin on paar sekundi aega lasta.
See takistab tanki tulistamise snaipri vastu.
Samuti head märgid ovad: sidemehed, miinipildujameeskond, vaenlase snaiprid.
Kui vaenlane ei või liikuda objektil, selle tegevus tuleb paralüseerituks.
Kaudtuli
Miinipildujapatarei (10 toru) on efektiivne objekti häirimises.
Põhimõtte on, et patarei laseb ainult aegajalt 2-3 mürsu, näiteks 15 min vahega.
Tulejuht andab tulekäsu iga kord natukene erinevale märgile.
Hea oleks ka, et patarei jaguneb kahte osa.
Üks on alati valmis tulistama samal kui teine vahetab positsiooni.
Patarei tulepositsioonile minemine oleks palju ruttem, kui juba rahuajal oleks
mõõtud referenspunkt ja -suund mitul tõenäolisel positsioonil.
Kaudtuli põhjustab kaotuseid vaenlasele, äratab see iga kord ja loob stressi.
Miinipilduja kildmürsud ovad mõjukaid.
Fosforsüütemürsud põhjustavad suurt kahju tagalasõidukeile (laskemoona, kütteaine).
Granaadheidjade kasutamine
Ma arvaan, et CG on täpne umbes 400 m kaugusele, kui märk ei liiku (ma ei ole kindel).
Objektil on palju head märgid CG’ile.
Kui kasutab kildmiineid CG’is kaudtule viisil, nii laskekaugus võiks olla ehk 700-800 m?
CG’l võib lasta samal momentil, kui miinipilduja mürsk plahvatab.
Põhimõtte: Lase ja kao!
Muud metoodid
Miinid ja lõksud objektile oleks hea transpordida mingisugusel viisil.
1) mingisugune ”Troia hobune”
2) objektile pimedal salajalt sisse tungida (hiilida)
Seeki on võimalik, aga ohtlik. Soomes üks kord oli objektikaitse õppused. Septembris oli pime.
Vastuüksusest oli mees objekti sisapoolel ühe öö jooksul kokku 14 eri korda ja keegi ei teanud seda.
Objektil oli kasutusel ainult valgusvõimendivahendeid, aga ei soojuskaamera või helgiheitja.
3) Mis metoodeid veel?
Si vis pacem, para bellum
-
Unto Pulkkinen
- Liige
- Postitusi: 166
- Liitunud: 02 Veebr, 2009 12:39
- Kontakt:
TEGEVUS OBJEKTI ÜMBERPIIRAMISEL
TEGEVUS OBJEKTI ÜMBERPIIRAMISEL
Eelmises teades oli vaenlane objektil (hoolduspositsioonil) ja ringkaitses.
VG häirib seda mitu erinevail viiseil ja põhjustab kaotuseid ja väsitab vaenlast.
Nüüd on mitu võimaluseid:
1) Kui vaenlane püsib paigal vähemalt kolm ööpäeva, nii VG võiks teha koondrünnaku objekti vastu.
Kolme ööpäeva jooksul häirimine on nõrkendanud ja väsitanud vaenlast ja võib olla küps hävitetavaks.
2) Kui vaenlasele saabub abijõuduid, nii see pakub võimaluseid põhjustada lisakaotuseid vaenlasele,
eriti miinid teel ja varitsused metsa sees oleks mõjukaid.
Kui teed ovad väiked, nii tee katkestus lisajõudude tökestamiseks oleks ka hea.
Uued jõudud objektil tõenäoliselt oleks alguses vähem ettevaatlikuid ja snaiprid võiks harvendada vaenlase hulka.
3) Kui vaenlane hakkab sõidama edasi, nii see eeldab palju inimeste liiklust püstis objektil.
See pakub snaiprile ja miinipilduja tulejuhtile head märgid.
Teed metsa sees ovad mineeritud ja ehk truupis ootab isamaaline laeng esimesele tankile.
Metsas on ka ootamas varitsusgrupp külgmiinidega, kildmiinidega ja gustidega jne.
Tulejuht on ka määranud märgeid varitsusalale.
4) Kui vaenlane saatab palju jalaväge metsa sisse objekti ümbruses, nii see on hea märk kaudtulele,
kildmiineile, mis on monteeritud enesekaitseks, ja automaadeile.
Kaotused vaenlasele võiks olla suured.
5) Kui vaenlane saatab koptereid ja hävitajaid pommitama meetsa piiri,
nii on parem eemalduda ruttu ja tulla tagasi hiljem.
Metsa piiri ring on pikk ja tõenäoliselt vaenlase pommid ja raketid ei pihta.
Samas oleks ÖT rakettid head ja ehk võiks hävitada paar kopteri.
6) Vaenlasel on valvepostid kaitseringil või liini väljaspoolel, ehk metsa piiril.
Valvemehed (1 või 2) ovad tankis sees või osaks väljaspoolel.
Tankis võib olla soojuskaamerasihik, aga seda ei voi kasutada hästi, kui mootor ei käi.
Need on ilma tõetust ja selle pärast peaks olema lihtne märk.
Valvemeeste elimineerimine tihti põhjustab kaotuseid ja ka metsahirmu.
See on ka tähtis enne oma rünnak.
Vähemalt see tekeb vaatlemise raskemaks.
Oleks ka ehk võimalik roomata ja panna põhjamiin tanki alla ja kaugelt elektritraadiga õhkida.
Kuidas elimineerida valvemees vaikselt?
Üks võimalus on 22LR vintpüssil 50-100 m kauguselt.
Vintpüssis peaks olema hea summuti ja kasutusel alla häälekiiruse FMJ padrunid.
Kindlasti ei pauk kuuldu objektile, eriti kui on hääleid objektil.
Teine võimalus on amb!
Rohkem amb-juttu teemas: Erialad/Snaiper vahendid
Näeme, et kui vaenlane tekeb vigu, et paneb ühe üksuse eraldisele kohale, nii see on vaenlasele ohtlik eriti,
kui objektile läheb ainult väiked teed metsa kaudu.
Mida laiem lakendik ja laiemad teed, seda parem see on mehaniseeritule vaenlasele.
Eelmises teades oli vaenlane objektil (hoolduspositsioonil) ja ringkaitses.
VG häirib seda mitu erinevail viiseil ja põhjustab kaotuseid ja väsitab vaenlast.
Nüüd on mitu võimaluseid:
1) Kui vaenlane püsib paigal vähemalt kolm ööpäeva, nii VG võiks teha koondrünnaku objekti vastu.
Kolme ööpäeva jooksul häirimine on nõrkendanud ja väsitanud vaenlast ja võib olla küps hävitetavaks.
2) Kui vaenlasele saabub abijõuduid, nii see pakub võimaluseid põhjustada lisakaotuseid vaenlasele,
eriti miinid teel ja varitsused metsa sees oleks mõjukaid.
Kui teed ovad väiked, nii tee katkestus lisajõudude tökestamiseks oleks ka hea.
Uued jõudud objektil tõenäoliselt oleks alguses vähem ettevaatlikuid ja snaiprid võiks harvendada vaenlase hulka.
3) Kui vaenlane hakkab sõidama edasi, nii see eeldab palju inimeste liiklust püstis objektil.
See pakub snaiprile ja miinipilduja tulejuhtile head märgid.
Teed metsa sees ovad mineeritud ja ehk truupis ootab isamaaline laeng esimesele tankile.
Metsas on ka ootamas varitsusgrupp külgmiinidega, kildmiinidega ja gustidega jne.
Tulejuht on ka määranud märgeid varitsusalale.
4) Kui vaenlane saatab palju jalaväge metsa sisse objekti ümbruses, nii see on hea märk kaudtulele,
kildmiineile, mis on monteeritud enesekaitseks, ja automaadeile.
Kaotused vaenlasele võiks olla suured.
5) Kui vaenlane saatab koptereid ja hävitajaid pommitama meetsa piiri,
nii on parem eemalduda ruttu ja tulla tagasi hiljem.
Metsa piiri ring on pikk ja tõenäoliselt vaenlase pommid ja raketid ei pihta.
Samas oleks ÖT rakettid head ja ehk võiks hävitada paar kopteri.
6) Vaenlasel on valvepostid kaitseringil või liini väljaspoolel, ehk metsa piiril.
Valvemehed (1 või 2) ovad tankis sees või osaks väljaspoolel.
Tankis võib olla soojuskaamerasihik, aga seda ei voi kasutada hästi, kui mootor ei käi.
Need on ilma tõetust ja selle pärast peaks olema lihtne märk.
Valvemeeste elimineerimine tihti põhjustab kaotuseid ja ka metsahirmu.
See on ka tähtis enne oma rünnak.
Vähemalt see tekeb vaatlemise raskemaks.
Oleks ka ehk võimalik roomata ja panna põhjamiin tanki alla ja kaugelt elektritraadiga õhkida.
Kuidas elimineerida valvemees vaikselt?
Üks võimalus on 22LR vintpüssil 50-100 m kauguselt.
Vintpüssis peaks olema hea summuti ja kasutusel alla häälekiiruse FMJ padrunid.
Kindlasti ei pauk kuuldu objektile, eriti kui on hääleid objektil.
Teine võimalus on amb!
Rohkem amb-juttu teemas: Erialad/Snaiper vahendid
Näeme, et kui vaenlane tekeb vigu, et paneb ühe üksuse eraldisele kohale, nii see on vaenlasele ohtlik eriti,
kui objektile läheb ainult väiked teed metsa kaudu.
Mida laiem lakendik ja laiemad teed, seda parem see on mehaniseeritule vaenlasele.
Si vis pacem, para bellum
Teema all "Rootsi hävitajad" läks jutt host nation supporti (HNS)peale, mis tähendab sisuliselt seda, et mida saaks teha riik, kellele appi tullakse, omalt poolt appi tulemisele kaasa aitamiseks. Ametlik seisukoht on selline, et vaja on sadamakaisid ja lennuvälja. Teatud stsenaariumite korral ei jõua lihtsalt neid keegi kasutada (üllatusrünnak, poliitline vindumine jne). Kui appi tulijad jõuavad lõpuks arusaamisele, et oleks aeg tulema hakata ja kõige suurema tõenäosusega tullakse ja ollakse õhus, siis mida saab teha HNS'iks? Postitasin nimetautud teemasse ka loo sellest, et üheks tõsiseks häirijaks sellise stsenaariumi korral on vastase õhutõrje.
http://defense-and-freedom.blogspot.com ... craft.html
Selle takistuse kõrvaldamiseks võivad liitlased kasutada oma luurevahendeid ning pika käega relvi (mis on samuti õhutõrje pool haavatatavad). Samas võivad kohalikud VG'de näol panustada vastase õhutõrje ridade õgvendamisega. See on lihtsalt minu väike ettepanek arutlemiseks. Milleks jahtida raskerelvastusega esimesi kolonne, kui saaks oma tagasihodilikke ressursse kasutada ratsionaalsemalt?
Siit ka küsimus:
- kas on mõtet üldse sellist kitsast ülesannet püstitada?
- mis on vastase ÕT süsteemide kõige haavatavamad kohad? Centre of gravity, mille hävitamisel on ülejäänud krempel kasutu?Radarikompleks? Patarei ülem?
- kas jahtida vaid S-300'sid või tuleks susida kõige kallal, mis ette jääbi?
- kuidas seda hävitada? TT-rakett, snaipripüss jne?
jne.
Kaks linki ka otsa lahti tegemiseks.
http://www.ausairpower.net/APA-Engageme ... ocId687041
http://www.ausairpower.net/clamshell.html
Pilte MAKS-2009 messilt.
http://vitalykuzmin.net/?q=node/230
http://vitalykuzmin.net/?q=node/84
http://defense-and-freedom.blogspot.com ... craft.html
Selle takistuse kõrvaldamiseks võivad liitlased kasutada oma luurevahendeid ning pika käega relvi (mis on samuti õhutõrje pool haavatatavad). Samas võivad kohalikud VG'de näol panustada vastase õhutõrje ridade õgvendamisega. See on lihtsalt minu väike ettepanek arutlemiseks. Milleks jahtida raskerelvastusega esimesi kolonne, kui saaks oma tagasihodilikke ressursse kasutada ratsionaalsemalt?
Siit ka küsimus:
- kas on mõtet üldse sellist kitsast ülesannet püstitada?
- mis on vastase ÕT süsteemide kõige haavatavamad kohad? Centre of gravity, mille hävitamisel on ülejäänud krempel kasutu?Radarikompleks? Patarei ülem?
- kas jahtida vaid S-300'sid või tuleks susida kõige kallal, mis ette jääbi?
- kuidas seda hävitada? TT-rakett, snaipripüss jne?
jne.
Kaks linki ka otsa lahti tegemiseks.
http://www.ausairpower.net/APA-Engageme ... ocId687041
http://www.ausairpower.net/clamshell.html
Pilte MAKS-2009 messilt.
http://vitalykuzmin.net/?q=node/230
http://vitalykuzmin.net/?q=node/84
Viimati muutis kaur3, 22 Nov, 2009 15:44, muudetud 2 korda kokku.
ÕT süsteemide jätkuks 3 VF ajakirja mahalaadimiseks.
1. Техника и вооружение, июнь / 2003
Содержание:
Зенитные ракетные комплексы ПВО сухопутных войск (часть1): "Круг", "Куб", "Бук", С-300В.
http://rapidshare.com/files/231277385/T ... 3.rar.html
2. Техника и вооружение, июль / 2003
Содержание:
Зенитные ракетные комплексы ПВО сухопутных войск (часть2): "Оса", "Тор", "Тунгуска", "Панцирь", "Сосна", "Стрела-1", "Стрела-10", ПЗРК.
http://rapidshare.com/files/231278904/T ... 3.rar.html
3. Техника и вооружение, июль / 2008
Kus muu hulgas artiklid - XVI военно-научная конференция "Проблемы теории и практики развития войсковой ПВО в современных условиях"; ПВО сухопотных войск: проблемы и перспективы;
http://rapidshare.com/files/231285897/TiV_7-08.rar.html
1. Техника и вооружение, июнь / 2003
Содержание:
Зенитные ракетные комплексы ПВО сухопутных войск (часть1): "Круг", "Куб", "Бук", С-300В.
http://rapidshare.com/files/231277385/T ... 3.rar.html
2. Техника и вооружение, июль / 2003
Содержание:
Зенитные ракетные комплексы ПВО сухопутных войск (часть2): "Оса", "Тор", "Тунгуска", "Панцирь", "Сосна", "Стрела-1", "Стрела-10", ПЗРК.
http://rapidshare.com/files/231278904/T ... 3.rar.html
3. Техника и вооружение, июль / 2008
Kus muu hulgas artiklid - XVI военно-научная конференция "Проблемы теории и практики развития войсковой ПВО в современных условиях"; ПВО сухопотных войск: проблемы и перспективы;
http://rapidshare.com/files/231285897/TiV_7-08.rar.html
Future war: The infantry perspective
Sven Ortmann
2009/06/01
Sven Ortmann
2009/06/01
http://defense-and-freedom.blogspot.com ... ctive.htmlThe infantry should prefer to fight in these three cases only;
a) keeping up its camouflage/concealment
* Snipers can fire without compromising their location.
* Forward observers can call for effects without compromising their location.
* Mines (preferably command-detonated mines) do not (immediately) compromise the location of their users.
* Flanking fire can be undetected for critical seconds.
* Technical means (IR sights for effective fire through smoke) can create one-way vision opportunities.
* Indirect fires (like fibre-optic guided missiles) maintain a concealment or cover between shooter and target.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline