Sissil on külm ja nälg

[Juhani Putkinen]

Tõmmata tünn paksult mitmes kihis üle tõrvaga ja klaasipuruga rottide vastu?

Üks võimalus oleks kasutada glaaskiudmatti ja epot - milledest paate tehakse.

Teine võimalus määrida tavotiga üle ja panna ehitustel kasutatava paks kile peale. Teibiga saumad kinni.

Kui tünni ainult ühekordseks kasutamiseks, nii originaaltihend peaks olema piisavalt hea. Kahtlen, et pärast lahtitegemist seda enam korralikult kinni ei saa.

Igas kohas selline suhteliselt õhukesest plekist tünn ei pea vastu üle talve.

Nüüd "sügaval rahuajal" on hea teha katsetusi erinevate variandidega. Näiteks helbeid annab panna suurtesse plastmassipudelitesse (limonaad). Seal nendel pole häda midagi ka juhul kui tünn ei pea vastu.

[pagan]

Aitäh Manurhin. Lugesin selle kohe ühe soojaga läbi.
Imestasin ainult, et miks peidikusse seepi ja tubakat panna ei tohi? Seep oli mul kujuteldavas "nimekirjas".

Mis oli see ENSV ÜN määrus 380? Googlest see reljeefselt välja ei hüppa.

Ma olen kuulnud, et kui kaua metsaandide-tangainete peal elada siis ihuvajadustest see number kaks ei tule hästi kerest välja. Junn on nagu korralik halg. Ja selleks pidi hoopis kõhulahtisteid või hapukapsast sööma. Hapukapsas teeb ka kõhu lahti.
Ei tea miks ta eraldi kohe ära märgib, et peavad olema kaasas kõhulahtisuse vastased tabletid?

Lisaks tavapärastele asjadele peidikusse panemiseks on poes silma jäänud marineeritud küüslaugu küüned õlis. Ma mõtlesin pingsalt: kuidas saaks varuda küüslauku nii, et see kasvama ei lähe?
Ja see küüslaugu hoidis tundub olevat vist lahendus. Õli annaks ka muu toidu tegemisel ära kasutada.
Ehk ka mett varuda, see vist kah seisab?

C vitamiini organism teatavasti ise toota ei suuda. Kus seda looduses saada? Või kuidas seda panipaika pakkida?

Ilmselt tasub osta kogu nodi hulgikauplusest. Seal on neid kuivainete pakke ja küüslaugu hoidiseid kolme liitristes pakkides - mingite restoranide tarbeks. Saab odavamalt rohkem.

[OnuEnn]

"Ei tea miks ta eraldi kohe ära märgib, et peavad olema kaasas kõhulahtisuse vastased tabletid?"

iial ei tea, mis kvaliteediga vesi võtta on joogiks. kõhulahtisusega metsavend on üsna kerge saak vastasele.

[Juhani Putkinen]

Veepuhastustablette on vaja varuks.

[Madis22]

Veepuhastustablette on vaja varuks.

Või Käärmanni nimetatud joodi. Jood on Eestis kergemini kättesaadav ja odavam, kui veepuhastustabletid.

[pagan]

Siinses teemas kuuendal lehel hr. Unto räägib mingist 0.3 mikroniliste aukudega imefiltrist.
See siis asendaks seda joodi? Kuidas seda joodi üldse kasutatakse? - Segatakse lihtsalt vee sisse?

Käärmani raamatus on kirjas, et kokkupandud automaat peaks peidikusse ära mahtuma. 40 liitrisesse piimanõusse, mis on 54 cm kõrge, see kahjuks ei mahu. Kui just toru lühemaks ei sae.

Minu pakutud, 200 liitrise tünni, mõtte ainuke miinus on see, et seda ei saa teise kohta üle viia.
Samas ma arvan, et selle tünni kaas on lihtsasti korduvalt veekindlalt suletav.

Käärmann põhjendas väga veenvalt ära miks panipaigad on ainult personaalsed. Olen ka nüüd seda usku.

Need konservid maksavad poes päris palju. Miks ei võiks kuskil päevak korraldada kus terve siga ära autoklaavitakse ja purki topitakse - kõigile, sihipäraselt maha matmiseks!

[Juhani Putkinen]

Minu pakutud, 200 liitrise tünni, mõtte ainuke miinus on see, et seda ei saa teise kohta üle viia.
Samas ma arvan, et selle tünni kaas on lihtsasti korduvalt veekindlalt suletav.

Mina jälle arvan, et see õhukesest plekist tünn ei pea vastu maa alla peitmist - surve pole igalt poolt ühtlane, siis ava ei ole täiesti ümmargune pärast esimest avamist. Vähemalt see kartus on pärast talve - kui pinnas on vahepeal külmunud. Muidugi asi sõltub sellest millisesse pinnasesse tünn on kaevatud.

Ka selle probleemi võib-olla saaks lahendada näiteks tegemal tünni ülemisse otsa kas või torust tugevduse.

Seda 200 liitrist vaati või tünni tasuks igal juhul katsetada. Sinna mahub ka põlve otsas tehtud külgmiine.

[Manurhin]

Seepi ja tubakat ei tohi sellepärast panna, et kui kogu kraam on riidest kottides, siis nad annavad tangainetele maitse ja lõhna juurde. Samas, tänapäevased võimalused on natuke teised ja kui need seep ja tubakas eraldi ja hermeetiliselt pakkida (nt. korralikult suletavatesse keeratava kaanega purkidesse, milliseid tol ajal polnud), siis ei tohiks midagi hullu juhtuda. Mett tasub kindlasti varuda, sest mesi on ainus toiduaine, mis ei rikne! Võib küll käärima minna, kui lahtist purki niiskes kohas hoida, aga kui on kaas korralikult peal, säilib aastakümneid. Egiptuse püramiididest, muideks, leidsid arheoloogid mett, mis oli igati söömiskõlbulik. Samuti oli mõnel vanal mesinikul veel '70-'80 aastatel varuks mõni purk "eestiaegset" mett, mida siis erilistel puhkudel tarvitati. C-vitamiini vedeleb metsas igal pool. Suvel võib lihtsalt jänesekapsaid süüa, talvel saab männikasvudest ja kuuseokastest väga vitamiinirikka tee keeta. Hapukapsas sisaldab samuti C-vitamiini, eriti, kui toorelt süüa. Kui on korralikult tehtud ja kui just meeletult palju korraga ei söö, siis ei löö ka "põhja alt ära". Natuke kuivatatud maitserohelist ja soolatud tilli ei teeks ehk ka paha. Mis aga isetehtud lihakonservidesse puutub, siis nende osas olen natuke skeptiline. Kodus külmkapis nad võivad ju säilida, aga metsas on oh kui halb üllatus, kui ühel hetkel selgub, et on teised sinu toidulaos kaaned kummi ajanud... Pigem siis juba valiks need turistieine-, hautatud loomaliha- ja vürtsisealiha-laadsed tooted. Need peaks vähemalt päris kaua säilima, samuti saab sealt praadimiseks rasva (enamus tänapäevaseid nn. vürtsi nn. sea nn. lihadest 90% ulatuses rasvalaadsest ollusest koosnevadki ).
Tänapäeval on aga olemas veel üks asi, mis peaks metsas tingimata olemas olema: väike raadio, soovitavalt võimalikult paljude lainealadega. Ja eriti hea, kui on "üleskeeratav". Mul endal on selline:

Nii saad infot selle kohta, mis toimub mujal maailmas. Mobiiltelefonid, internetipulgad UNUSTA ÄRA!!! Nende kasutamisel tehakse sinu asukoht KOHE kindlaks!
Seega, sellest lähtuvalt peaks varustuslaos olema ka paar pakki patareisid raadio jaoks (samuti muust kraamist eraldi hermeetiliselt suletuna).

[Unto Pulkkinen]

Kuusekasvudest siiruppi sissile

Kevadel maikuus Soomes, Eestis ehk natukene varem, kui kuusis on heled uued kasvused,
neid saaks koguda ja siirup teha.
Kui kasvused on liiga tume rohelised, need sisaldavad rohkem pihka.
See on väga maitsev, palju energia ja palju vitamineid ja terviseaineid sisaldav.
Seda või ka köharohina kasutada.
Ma olen palju valmistanud endale seda ja olen kasutanud seda pudruga ja jäätisega.
Siirupile pandakse palju suhkuri, mis on odav ja siin on palju energia.
Juhend on umbes selline:

1,5 L kuusekasvuseid
1 kg suhkur (või mesi, kui on kasutusel, nt. mesinikuil)
1 supilusikatäis vaniljasuhkur
2 L vett

Kogu kuusekasvuid maikuus .
Uhta (loputa) kasvused hästi, pane katelisse, peita veega napilt ja
keeta kerge soojaga 2-3 tundi.
(Kui on liiga palju vett keetmine kestab pikema aja)
(Ma leotan kasvuseid katelis taldrikiga ja kaaluvihiga öö aja enne keitmist.
Kui on vähe vett, nii terviseainede määra on suurem liitris.)
Lõpuks tõsta kasvused ära ja pressi lõpud mahlad katelisse filtri läbi.
Lisa suhkur ja vaniljasuhkur ja keita veel 1-2 tundi,
kuni keedus muutub tume bruuniliseks ja siirupiks.
(ei liiga jäik ja ei liiga jooksev, külmana see tuleb natukene jäikamaks)
Ma panen veel keidusse säilitusained (Atamon), millal see säilib väga pika aja jahes.
Palav keidus pandakse puhastatud purki (helisalvestamine, konserveerimine).
Kui purgi kaas on hea, nii konserv tuleb vakuumiks.
Siirupi saab kasutada ka maitseainena mitus roogis ja isegi grillibiifsteegiga.
Valmistamine kestab üle kolm tundi.

Kui on võimalik kasutada mesi suhkuri asemel, niin veelki parem.
Mesi suhkur on peamiselt puuviljasuhkur ja viinamarjasuhkur (paremad kui sakkarin)
Lisaks medes on umbes 3 % terviseaineid.

Kui kasutatakse säilitusained, niin siirup säilib mitu aastad jahes.
Sügaval maa all on temperatuur umbes +4 graadi.
See on ligikaudu ideaalne temperatuur.
Külmkappis on soojem, ehk 5-10 graadi.
Kuused ei saa palju kahju kuusekasvuste kogumisest.
Neid on väga palju kuuses ja metsas.

Siirup on odav, säilib pika aja jahes, lihtne valmistada kodus, annab energia,
on maitsev, on tervislik ja ka meditsiin.
Ideaalne lisa sissile koos muu toidumoonaga.

Muidu, liivakarriääri sein on hea koht peidikule: lihtne kaevata, vesiprobleem on väiksem ja
liiva on lihtne jooksutada lõpuks maskeerimises. Eestis on palju karriääreid ja liivaküngaid.
Kui peidiku peale pantakse veel ehitusplasti, nii see kattab ülevalt vee vastu.

[Juhani Putkinen]

Neid helerohelisi kuuseoksatippusid võib süüa kevadel ka nii sama, ning nendest võib keeta teed.

[pagan]

Mobiiltelefonid, internetipulgad UNUSTA ÄRA!!! Nende kasutamisel tehakse sinu asukoht KOHE kindlaks!
Seega, sellest lähtuvalt peaks varustuslaos olema ka paar pakki patareisid raadio jaoks (samuti muust kraamist eraldi hermeetiliselt suletuna).

Me peaks kah vaatama, et me ei valmistuks ette eelmiseks sõjaks.
Igasugu mehitamata luurelennukid infrapuna radaritega ja muu selline. Varsti hakkame enda punkrile soojajälge peitvat korstent arendama?

Samuti ma arvan, et side on oluline koordineerimaks tegevust, luuret, varustamiseks, haavatute evakuatsiooniks jne. Ei saa lihtsalt öelda, et "ära kasuta".
Pigem tuleb mõelda, et kuidas ikkagi uut tehnoloogiat turvaliselt kasutada ja kuidas olla ikkagi kättesaamatus kauguses. Ja kuidas kindlustada see, et ühe venna sisse kukkudes ahelreaktsiooni ei tekitaks? Kuidas tagada andmeside krüpteeritus ja anonüümsus? Kuidas tagada sõnumite saatmine ja kätte saamine?
Kuidas tagada süsteemi töökindlus ja haavamatus? Üldsõnalisest polemiseerimisest siinkohal kaugemale ei läheks, kuid on mõtteid.
Dudajev olla surma saanud raketist mis sihitud tema sat-telefoni signaali peale. Meie peame siis seda vältima. Peale raadiolainete ma rohkem kanaleid ei tea mis läbi ruumi nii vahetult nii kaugele leviks. Tavapärane raadiojaama pidev signaal pidavat ka olema peilitav. Ilmselt ei tohi me siis pidevat signaali saata? Peame vaatama mis tehnikat me kasutame. Peame raadiolainetega olema nagu allveelaevad ise nähtamatud ja samas jälgima.
Ma kujutan ette, et nii nagu Toyota war-is kasutatakse sõjapidamiseks igapäevaseid liikureid. Nii kasutatakse varsti sissinduses muudki käepärast kaasaegsemat (kodu)tehnikat vaenlasele kahju tegemiseks. Hakkad näiteks lehepuhuriga oma jälgi lume sees peitma või muud sellist.
Tehnika areneb nii kiiresti, et see metsavennaks olemine on varsti päris kõrgtehnoloogiline kunst. Aga, ellu jäämiseks peab olema sammukese ees.

[Juhani Putkinen]

Varsti hakkame enda punkrile soojajälge peitvat korstent arendama?

Selline oleks väga vajalik - aga sugugi mitte lihtne teha. Peaks näiteks veejahutus olema, nagu auto mootoris.

Trangia reguleeritava leegiga, põletustabletid (näiteks Esbit), soojad riided, jne. on midagi mõistlikku.

Aga kui on tõeline suur vihmasadu või lumetorm, siis saa punkri ahju kütta, pesta oma sokke puhtaks ja kuivatada riideid - miks mitte ka pankooke küpsetada.

-----

Kahju aga, et nimelt selline ilm on sissiilm - peaks vaenlaste kallale minema, mitte pankooke küpsetama.

[Juhani Putkinen]

Soome jalavägi muudab praegu oma struktuuri ja taktikat. Jagu koosneb kolme mehe patrullidest ja vaenlase kallale minnakse väga väikeste paindlike üksustega, iga patrull tegutseb iseseisvalt ja patrulli ülem otsustab kuidas tegutsetakse.

Äkki punkri oleks kolmele mehele.

Kaks meest - see vana lahingpaar läheks vaenlasele ora persse lükkama ja kolmas mees peseks kõikide sokid puhtaks ja küpsetaks pannkooke?

[pagan]

Tegelikult taoline soojavahetaja on ventilatsioonis juba kasutusel.
Sissetulevat külma õhku soojendatakse väljuva läpnud õhuga. Kantakse väljuvalt õhult temperatuur sisenevale üle.
Näiteks alloleval pildil on kuubik kus kaks õhuvoolu omavahel kokku ei puutu. Nad kasutavad vaheldumisi pilusid. Soojavahetuspind on suur. Taolise kuubikuga saaks korstnast väljuva gaasi temperatuuri heal juhul poole võrra madalamaks küttes samal ajal sisse tulevat külma õhku. - Ka energiasääst.
Ja seda poole jahedamat suitsu peaks siis omakorda kuidagi hajutama.



Ma olen mõelnud, et sellele punkriahjule peaks veel stirlingmootori külge aretama (allveelaevade teema valguses). Oleks elekter ka omast käest võtta akude laadimiseks. Alguses ma fantaseerisin sõdurikateloki külge käivast auruturbiinist elektri tootmiseks, aga kui ma nägin kui suure vilega see mikro-auru-turbiin töötab siis ma loobusin sellest mõttes. Pealegi veeaur punkris ei ole vist hea.

Huvitav mis oleks kui antennina kasutada raudtee rööbast? On see tehniliselt võimalik? On see peilitav?

[oleeg]

Huvitav mis oleks kui antennina kasutada raudtee rööbast?

Khm... ja erakorralises olukorras asukohta vahetades tassid kaasa?

terv
o