Kaadrimuudatused

[mart2]

Erinevad kindralite auastmed peaks olema rohkem seotud juhtimistasanditega kui alluvate arvuga. Suurte riikide kõrgemates staapides on teatavasti osakonna ülem ka mingine kindral, kuigi alluvaid osakonnas vähe ja otseselt ühtegi üksust ei juhi. Alluvaid võib tulla-minna, kuid auaste eeldab haridust ja kogemust.
IMHO: Eesti täiskindral võiks olla samasugune sõjaaja tipp nagu USA 5-tärni kindral. Aga see on poliitikute otsus, mitte tegelik juhtimisevajadus, sest on meie oma Peastaabiski olnud olukord, kui osakonda juhtima määrati major, kelle alluvusse sattusid viis juba olemasoleva kolonelleitnanti auastmega ohvitseri.

[Poti soldat]

Suurriiklik teooria peaks vist olema umbkaudu selline: brigaadikindral - brigaad, kindralmajor - diviis, kindralleitnant - korpus, kindral - armee
Ma arvan et kõik kokku võetult (mõlemad brigaadid, ülejäänud väeosad, õhuvägi, merevägi) annab EKV sõjaajal diviisi suurusjärgu välja küll, nii et kindralmajor täitsa omal kohal, ning eduka teenistuse lõpupoole pole ka KVJ kindralleitnandiks ülendamisel midagi viga. Isiklikult jagan eelpostitaja arvamust et täiskindral võiks olla puhtalt sõjaaja auaste.

[Kriku]

See öeldi ju avalikult välja: 4 tärniga on tal kolleegide ees lääne poolt ausam tunne...

[Kapten Trumm]

Palju õnne meile kõigile!
Viimases Vaba Mõtte Klubis oli üheks teemaks ka KV juhataja uus auaste..

Sel teemal on siin vähemalt kahes teemas kõvasti tääke murtud, kuigi olles ise liigse toretsemise vastane, tuleb öelda, et Kunnas keerab vähe kruva üle. Kui vaatame nõuka-aega, kus kindralitega meil siin (ja laiemalt tegevvägedes) ei priisatud, siis selle aja nappide standardite järgi oleks EKV juhataja ikkagi vähemasti 2 tähte (korpuse komandör, diviisikomandör oli kindralmajor ehk meie mõistes brigaadikindral).

Näiteks Iisraeli KV juhataja (seal on ametikoha nimetus "kindralstaabi ülem" on meie mõistes kolmetärnikindral (kindralleitnant, vene süsteemis kindralpolkovnik) ja neljatärnikindrali auastet seal polegi. Armeede suurust võrrelge ise.

Mis puudutab meid, siis seda olen ka eespool öelnud, et sellised asjad võiks kaasas käia reaalse väega, mul poleks midagi selle vastu, kui brigaadiülem meil brigaadikindral on. Siin kerge vastuolu on, KL on tegelikkuses umbes brigaadiekvivalentne nähtus, seal eesotsas on brigaadikindral, KV-s on brigaadiülem koloneli ametikoht. Õhuväekindral Eestis on aga selge liialdamine, õhuvägi koosneb tegelikkuses ühest lennumasinate lülist (no isegi eskadrilli mõõtu ei venita välja), umbes kompanii suuruses radaritehnika seltskonnast ja tõenäolisest teisest samapaljust lennuväljateeninduse rahvast - ehk siis vanemohvitseri (kol-ltn) ametikoht (vastab pataljoniülemale).

[Kapten Trumm]

Ma arvan et kõik kokku võetult (mõlemad brigaadid, ülejäänud väeosad, õhuvägi, merevägi) annab EKV sõjaajal diviisi suurusjärgu välja küll

Inimeste arvult tuleb pea 2 diviisi, diviisi suurus on 12-15 tuhat meest (nõukas oli vist 14 500).
Küll aga on raskusi selle brigaadi tulejõu kokku saamisega, sest ega lahingujõudu määra üksnes sõdurite arv. Näiteks nõuka aegses motolaskurdiviisi oli ette nähtud üle 200 ja tankidiviisis üle 300 tanki.

[mart2]

Veel kord - auastmed vastavad juhtimise tasandile, mitte alluvate arvule. Alluvate number oli tore Napoleoni ajal, nüüd on asi laiem. Kõige pealt - kas juhitakse üht väeliiki või mitut?

Sama mõttetu oleks võrrelda mereväge ja maaväge meeste järgi üksustes.
Millega võrdub üks lahingulaev - kiirkaater, miinijahtija, fregatt, emalaev, staabilaev (näit. USN Mount Whitney)? Kompaniiga? Pataljoniga? Brigaadiga?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Läheb teemast veits välja ja vana vaielus on see muidugi ka.

Et see jäik juhtimistasandi jutt sul, Mart, meie Eesti näitel päriselt ikka ei päde. Kui näit meie mikroväeliikide (MeV ja ÕV) reaalne struktuur vaid üksipataljoni tasemega võrdubki, siis mitte krd ükski "militaarstiil" ei käse selliseid pisikomponente omaette väeliigi(-kindrali/admirali) tasemesse upitada (ja mingit "paljutärnilist juhtimistasndit" seal ka muidugi ei ole).. Ning sama kehtib ka põhiosas kahebrigaadisest maaväest koosneva EKV juhatajale õkva rahuajal nelja tärni andmise kohta - tegemist ongi vaid riigisisese (põhjendamatu) upitamisega

Ja selle kindralitärnide arvu // relvajõudude suuruse proportsioonide ainus rusikareegel ongi vana hea "brigaad-brigaadikindral, diviis-diviisikindral jne" võrdlus, mis siin teemas ka eespool juba läbi käis.

[nimetu]

Ja selle kindralitärnide arvu // relvajõudude suuruse proportsioonide ainus rusikareegel ongi vana hea "brigaad-brigaadikindral, diviis-diviisikindral jne" võrdlus, mis siin teemas ka eespool juba läbi käis.

Lingvistiliselt loogiline, kuid mingi kindel üldine reegel ta küll ei ole. Meile sarnaseid nö juhtimisastmeid (kolonel-brigaad) on ka mujal - näiteks Kanadas ja Iisraelis. Selline kasutus tuleneb ehk sellest, et rügemendid pole enam niivõrd levinud ja seetõttu koloneli aste on justkui ripakil

[mart2]

... Et see jäik juhtimistasandi jutt sul, Mart, meie Eesti näitel päriselt ikka ei päde...
... Ja selle kindralitärnide arvu // relvajõudude suuruse proportsioonide ainus rusikareegel ongi vana hea "brigaad-brigaadikindral, diviis-diviisikindral jne" võrdlus, mis siin teemas ka eespool juba läbi käis.

No pole ma väitnud, et jäik ja üks-ühele. Oluline on tasandite suhe. See, kui väeliigil on ülemaks kolonel või brigaadikindral on kokkuleppeline. Kuid see peab kajastuma selles, et PS ülem ja Juhataja on kõrgemal ( ja mõni eriti oluline PS (ühendstaabi!) osakonnaülem samal tasemel või kõrgemal). Võime kõik tasandid viia näiteks kaks astet madalamale - brigaadiülema majoriks ja pataljoniülema kapteniks. So what? Siiski jääb KVJ vähemalt brigaadikindral.

Natuke rahustuseks (või erutuseks?).
Vaata Luxembourg Amy-d - ülemjuhata on suurhertsog (auaste võrdne US 4-tärniga) ja staabiülema auaste võrdsustatud US brigaadikindraliga. Sõjaväe struktuuris neli kompaniid (neist 2 relvaüksused ja teised 2 seotud väljaõppega) ning eriüksustena NATO-le deklareeritud 2 luurerühma.
Luxembourgis registreeritud NATO AWACs-d (asukohaga Saksamaal) ei mängi auastmetes rolli.

[Kapten Trumm]

Vaata Luxembourg Amy-d - ülemjuhata on suurhertsog (auaste võrdne US 4-tärniga) ja staabiülema auaste võrdsustatud US brigaadikindraliga. Sõjaväe struktuuris neli kompaniid (neist 2 relvaüksused ja teised 2 seotud väljaõppega) ning eriüksustena NATO-le deklareeritud 2 luurerühma.

Aga miks vaadata mingit kasutut Euroopa ohutus kohas asuvat vürstiriiki?
Vaatame ühte "shaped for war" struktuuri, Iisraeli
Juhataja on kindral-leitnant ehk kolmetärnikindral
Väeliigi ülem on kinbral-major (ja väeliigid on Iisraelis vägagi reaalsed jõud, ka peale maaväe) ehk kahetärnikindral.
Diviisikomandör ja kaitseringkonna ülem (KRK-d on seal ikka reaalsed) on brigaadikindral.
Brigaadikomandör on kolonel
Pataljonikomandör on kolonel-leitnant.

Sõja-aja isikkoosseis jagatud kindralite arvuga annab numbri umbes 12 000 meest kindrali peale, mis on ka normaalsena tunduv.
Eriti totter paistabki siin see meie õhuväekindralite värk - juutidel tähendab see väeliik nt ca 750 lennuvahendit, sh 420 lahingulennukit ja 11 lennuväebaasi, lisaks õhu- ja raketitõrje.
Seal omada eraldi staapi, generaliteete osakondade eesotsas jne on igati põhjendatud - sõjajõud on ka tohutu meie mõistes (Saksamaa omast ca 2 korra suurem* näiteks).

* - Saksamaa õhujõudude suurus on täna 467 lennuvahendit, sh 212 lahingulennukit, baase on 14. Lennuväe ülem on kindral-leitnant.

[Martin Herem]

Pikalt mõtlesin, et kas ma hakkan siin midagi kommenteerima. Ei pea vastu.
Üldiselt Borja eksib oma prognoosides ja tegelikult ka olukorra ülevaates. Viga on juba tänaste kindralite ülevaates
Tulevaste KVJ nimekirjas on ka mitu ekvilibristilist nihet. Heremi puhul pole üldse mingeid hinnanguid antud Aga no jumala eest - polegi vaja. Hindamiskriteeriumid ei ole ühtlased ja põhinevad minu arvates hindaja (puudulikule) tunnetusele. Nii on näiteks "vene taak" ka Schvedel - küsitav muidugi, kas see üldse mingi taak on. Jumal teab mida Borja karisma all silmas peab, kuid see ei käi kõikidest nimedest läbi. Jne.
Borja on varemgi väljendanud oma üllatust seoses, arengutega KVs - seega olid tema prognoosid puudustega.

KVPS on viimastel aastetel jõudnud sinnani, et rotatsiooni plaane tehakse ühest aastast pikemaks perspektiiviks. 2017 liikumised on kinnitatud. 2017 suvel peaksid kõik ülemad saama esialgse plaani 2018-19 liikumistest. Neid kasutatakse hindamisvestluste käigus. Umbes nii, et ühele ametikohale pretendeerib J1-e plaanis mitu inimest ja iga ohvitser võib liikuda rohkem kui ühte kohta. Nagu öeldud, räägitakse see hindamisvestlustel inimestega läbi ja saadetakse otsustamiseks väeosa, -liigi või KVJ tasandile otsustamiseks.
Seega peaks KV poolne seisukoht kõikide 2018 jooksul toimuvate liikumiste osas, olema selge 2017 lõpuks ...

Kindralite arvu juures võib vist jäädagi vaidlema. Võiks, kuid mingi muu teema all (Trumm!).
Mõni päev tagasi tehti hoopis selliseid tähelepanekuid:
1918-40 ehk 22 aasta jooksul oli EVs 40 kindralit, 1991-2017 ehk 26 aasta jooksul 18 kindralit, mis teeb poole vähem. Kas see midagi tähendab, ei oska öelda. Lihtsalt huvitav fakt.
Tänapäeva kohta ka. Ja see on pigem lõbusat elevust tekitav, mitte järeldusteks. Kindralite arvestuses juhib Kalevi ÜJP Kuperjanovi ÜJP eest 4:3


Lahe postitus, Martin - et "Borja eksib kõiges" aga ühtegi minu "ekslikku hinnangut" sa ümber ka ei lükka.. ainult irised ebatraditsioonilise sõnakasutuse üle.
Aga pole ka oluline - paari aasta pärast näevad kõik niigi, kes siis kui pallu "eksis"
(by Borja)

Ma ei tea kas Borja eksib kõiges, kuid eelmine sündmus tõi ju üllatusi
Herem - liiga vara
Tarian - ei saanud
Terras rahvusvaheline karjäär - ... no seda peab alles ootama.

Ja mida ma ümber peaksin lükkama?
Et üks nimetatud kindral pole enam teenistuses!?
Või tahad sa, et ma hakkaks kellegi sinu poolt kirjeldatud teenistuskäiku ja omadusi ümber hindama? Siin foorumis? Päris kindlasti mitte.
Minu peamine etteheide seisneb ikkagi selles, et sa ei käsitle erinevaid kandidaate ühtsete kriteeriumite järgi. Sellest siis ka hinnang prognoosi lõpptulemusele.


Et "üks nimetet kindral pole enam teenistuses" - no hüva, ju see on siis nimistu ainus kindralmajor, kelle teenistusest lahkumine on avalikkuse eest täiesti varju osanud jääda.. milline mitteteadmine ei muuda minu väikest prognoosi kuidagi keffemaks
Et ma ei käsitle "erinevaid kandidaate ühtsete kriteeriumide järgi".. aga milleks - ma ei võistlegi sinu personaliosakonnaga ning mind huvitamahakanud küsimuse lahendini jõudmiseks piisas mulle täiesti minu enda suht suvaliselt säetud kriteeriumidest
(Borja again)

[alo]

1918-40 ehk 22 aasta jooksul oli EVs 40 kindralit, 1991-2017 ehk 26 aasta jooksul 18 kindralit, mis teeb poole vähem. Kas see midagi tähendab, ei oska öelda. Lihtsalt huvitav fakt.

Eks olnud 1939 arvestuslik sõjaaja koosseis ka 100 000 meest, mis üle kahe korra praegusest suurem. Sh lahinguliste teenetega ohvitsere oluliselt rohkem, kui praegu.

[Kapten Trumm]

Mitte üle kahe, vaid üle nelja korra suurem (22 tuhat vs 100+ tuhat).

[Poti soldat]

Mis puutub tulevasse KVJ siis puhtalt seniseid ametikohti vaadates on mulle isiklikult siiani tundunud et Sirel liigub kõige selgemalt antud kursil. Aga see muidugi puhtalt kõrvaltvaataja pilguga ametikohti vaadates, karismat, "vene taaka" jms kommenteerida/võrrelda ei oska.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Urmas JAAGANT Eesti Päevalehest sonib jätkuvalt mingist raffusvahelisest karjäärist, mis ootavat pisiriigi 4tärnikindralit..
Eriti humoristlik on tema artiklis see EL-kindrali "ülikõrge" ametikoht(-tähtsus kasvab, sest EL on arendamas oma kaitsevõimet )..

Kindral Terrase karjäärisihikule mahub kaks ülikõrget juhikohta
02. märts 2017
Urmas Jaagant
Eesti Päevaleht

Kaks nelja-tärni-kindralile sobivat rahvusvahelist tippametit, üks NATO, teine EL-i juures, vabanevad just sobival ajal.

Varsti alles 50-aastaseks saavat kindral Riho Terrast nähtaks hea meelega karjääri jätkamas NATO või Euroopa Liidu tasandil, kus vabanevad peagi mõned nelja-tärni-kindralitele sobivad ametikohad. Eesti Päevaleht kirjutas möödunud nädalal, et veidi vähem kui kahe aasta pärast pole kindrali auastme saanud kaitseväe juhatajale Terrasele Eestis enam rahuldavaid teenistusvõimalusi ja tema karjääri lagi kodumaal on saavutatud. NATO või EL-i tippametis olev Eesti kindral suurendaks Eesti nähtavust ja oleks ka riigile tunnustuseks, seda enam, et Eesti on võtnud sihiks saada koht ÜRO julgeolekunõukogus.
Kõrgete ametikohtade jagamine on keeruline pusle ja diplomaatiline mäng, milles peale auastmete, CV ja saavutuste on olulised ka lugematud poliitilised nüansid ja kirjutamata reeglid. Seega on keeruline ennustada, kuidas mingid positsioonid jaotatakse. Ent kogu riigi poliitiline ladvik saab tulemust hea ja järjekindla lobitööga ning kokkulepetega mõjutada.
Kuna Terras on saanud nelja-tärni-kindraliks ja tema ametiaeg lõpeb 2018. aasta detsembris, siis võib spekuleerida kohtade üle, mis võiksid talle sobida ja mille praegused juhid just sobival ajal ametist lahkuvad.

NATO sõjalise komitee esimees
See on ülitähtis ametikoht, komitee esimees juhib kõigi NATO liikmesriikide kaitsevägede juhatajatest koosnevat kogu. Sõjaline komitee (MC) on üks NATO vanemaid osi, loodud mõni kuu pärast alliansi enda asutamist koos Põhja-Atlandi Nõukoguga. MC on nõukogu põhiline sõjaline nõuandja ja sõjalise komitee esimees seega ka Põhja-Atlandi Nõukogu esimehe ehk NATO peasekretäri peamine nõuandja.
MC on NATO poliitilise ja sõjalise tasandi ühenduslüli, mille kaudu 28 liikmesriigi kaitsevägede juhatajate ühised ettepanekud poliitilisele tasandile jõuavad. Sõjalisele komiteele allub ka SACEUR ehk NATO Euroopa vägede kõrgem ülemjuhataja.
NATO sõjalise komitee esimehe teenistusaeg lõpeb 2018. aasta juunis. Terrasel on siis ametis olla veel pool aastat – peaaegu ideaalne ajastus.
Selle ameti täitjale on seatud mitu ametlikku tingimust. Otse loomulikult peab kandidaat olema olnud ühe liikmesriigi kaitseväe juhataja ja seega ka MC liige, kuid peale selle on vaja nelja-tärni-kindrali auastet. Samuti antakse koht traditsiooniliselt mõnele mitte-USA kindralile, sest nende käes on pidevalt SACEUR-i ametikoht.
NATO sõjalise komitee praegune esimees on Tšehhi kindral Petr Pavel. Ta valiti ametisse 26. juunil 2015 ja tema ametiaeg kestab kolm aastat. Kui seda aasta võrra ei pikendata, saab Paveli teenistus läbi 2018. aasta juunis. Terrasel on siis Eesti kaitseväe juhatajana ametis olla veel pool aastat – peaaegu ideaalne ajastus.
Tasub veel märkida, et kindral Terras valiti eelmise aasta septembris MC vanemaks, mis tähendab, et ta täidab Paveli ja tema asetäitja puudumise korral sõjalise komitee esimehe kohustusi.

NATO sõjalise komitee esimees
Praegu ametis kindral Petr Pavel, ametiaeg lõppeb 2018. aasta juunis
Komitee koosneb kõikide NATO liikmesriikide kaitsevägede juhatajatest
Põhiline sõjaline nõuandja Põhja-Atlandi Nõukogule ja selle juhile NATO peasekretärile
Ühenduslüli NATO poliitilise ja sõjalise tasandi vahel
Komiteele allub ka NATO Euroopa vägede kõrgem ülemjuhataja
Ametiaeg kestab kolm aastat
Vaja nelja-tärni kindrali auastet

Euroopa Liidu sõjalise komitee esimees
NATO kõrval on oma sõjaline struktuur ka Euroopa Liidul, kuigi see ei ole avalikkusele nii silmapaistev. Euroopa Liidu nõukogu asutas EL-i sõjalise komitee (EUMC) 2001. aastal ja see on EL-i kõrgeim sõjaline organisatsioon. Eesti Päevalehele on öeldud, et just Terrase sellele kohale määramise nimel tasuks vaeva näha.
EUMC-i ülesanne on anda sõjalist nõu EL-i poliitika- ja julgeolekukomiteele (seda juhib EL-i välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, praegu Federica Mogherini), mis aitab kujundada EL-i ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. EUMC koosneb EL-i liikmesriikide kaitsevägede juhatajatest, keda esindavad sinna saadetud esindajad. Eesti esindaja on praegu kommodoor Igor Schvede, endine Eesti mereväe ülem.
Eesti Päevalehele on öeldud, et just Terrase EL-i sõjalise komitee juhiks määramise nimel tasuks vaeva näha.
EUMC-i positsiooni tähtsus suureneb sedamööda, mida rohkem Euroopa Liit arendab omaenda kaitsetegevust. EUMC-i tugevnemisele avaldab kindlasti mõju ka see, et USA uus administratsioon eesotsas president Donald Trumpiga teeb NATO Euroopa-osa kohta kriitilisi avaldusi.
EUMC-i esimehe valivad EL-i liikmesriikide kaitsevägede juhatajad kolmeks aastaks ja selles ametis on praegu Kreeka kindral Mikhail Kostarakos. Üks ameti olulisi eeldusi on just nelja-tärni-kindrali auaste.

Euroopa Liidu sõjalise komitee esimees
Praegu ametis kindral Mikhail Kostarakos, ametiaeg lõppeb 2018. aasta sügisel
Komitee koosneb EL-i liikmesriikide kaitseväejuhatajatest
Annab sõjalist nõu EL-i poliitika- ja julgeolekukomiteele
Tähtsus kasvab, sest EL on arendamas oma kaitsevõimet
Ametiaeg on kolm aastat
Vaja nelja-tärni kindrali auastet
Kostarakos astus ametisse 2015. aasta novembris, mis tähendab, et aastase pikendamiseta lõpeb tema ametiaeg 2018. aasta sügisel. Uus esimees peaks ametisse astuma kõigest mõni kuu enne seda, kui lõpeb Riho Terrase ametiaeg Eesti kaitseväe juhatajana. Ajastus on ideaalne.
Kui Terras läheks rahvusvahelist karjääri tegema, tuleks uus kaitseväe juhataja ametisse panna pool aastat varem. Selleks ajaks võiks uue kaitseväe juhataja nimi juba niikuinii teada olla.
„Sinna on veel üle pooleteise aasta aega,” vastas Terras ise eelmisel nädalal Eesti Päevalehe küsimusele, millisena näeb ta oma karjääri pärast 2018. aastat. „Liiga vara on spekuleerida. Elu annab oma valikud, eks siis teen otsuse. Praegu keskendun siiski eelkõige Eesti kaitseväe arendamisele.”

CV
Riho Terras
Riho Terras (49) õppis 1989–1993 Tartu ülikooli ajalooteaduskonnas ja 1994–1998 Müncheni Bundeswehri ülikoolis, kus omandas magistrikraadi riigi- ja ühiskonnateaduse erialal. On läbi teinud veel mitu sõjaväelist kursust.
Teenistuskäik. 1992. aastal sai Terrasest Kalevi üksik-jalaväepataljoni kompaniiülem, seejärel staabiülem. Aastail 1998–2000 oli ta vahipataljoni ülem. 2000–2004 teenis Eesti kaitseatašeena Saksamaal ja Poolas. 2005–2007 teenis kaitsejõudude peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonnas.
2007. aastal osales Terras staabiülema asetäitjana NATO Iraagi treeningmissioonil, pärast seda jätkas teenistust peastaabis esmalt analüüsi- ja planeerimisosakonna ülemana, seejärel ülema asetäitjana operatiivalal.
Aastail 2008–2010 oli Terras kaitseministeeriumi kantsler. 2011. aasta veebruaris sai temast kaitseväe peastaabi ülem, sama aasta detsembris kaitseväe juhataja.