www.militaar.net

Ülekannet ega salvestust paraku ei ole.

Minul sama mure - töökohustused sel päeval. Huvi loengu vastu on suur ja kui see salvestatakse, siis äkki Kriku annab vihjeid kuskohast seda leida võib!
Ette tänades,
M.R

Mina ei ole selle asjaga kuidagi seotud. Nii palju kui ma olen aru saanud, siis loengut ei kanta üle ega salvestata. Tõenäoliselt tuleb sel teemal kunagi artikkel kas siis ÕES aastaraamatus või/ja mujal.

Mis kuradi sajandis nad oma turundusega elavad? See on ikka üsna kohutav, kuidas uuema otsa akadeemiline-populaarteaduslik kraam ei levi ja seda peab tikutulega läbi ussimunni taga ajama. Kurat, terve JuuTuub on huvitavaid ajalookonverentse tuubil täis, ma võin sealt saada kolm päeva vana homo erectuse väljasuremisteema uurimisseisu ülevaate ja meil on seis selle huvitava, kasuliku ja kaasaegse erialase sisu levitamisega ikka selline, et nutifon on ainult helistamiseks.

Võtsin endale vabaduse akf Cyberbeari postituse edasi saata, kuhu vaja, ning tulemus on järgmine:

Tere!

Vältimaks nii uusi akadeemilisi pahameeleavaldusi kui ka rõvedat foorumisõimu, teatan, et Marika Mägi ettekanne toimub hübriidvormis - kohapeal Jakobi 2-224 ja veebivahendusel (eeldatavasti Zoomis). Veebiülekande lingi saadan listi(desse) ja lisan ka postitusele ÕESi kodulehel (vt https://oes.ut.ee/26-04-2023-oes-koosol ... sajandile/) hiljemalt 25. aprillil.

Heade soovidega
Kristo Oks

Aitäh! Kui juba elama õpetamiseks läks, siis ehk saab akf Kriku edasi öelda ka selle väikese, kuid olulise pisiasja, et peale asutuse kodulehe, mida keegi kunagi ei külasta ja kinniste listide on olemas veel valik avalikke ajaloohuviliste FB gruppe, kuhu see link tuleks samuti postitada. Info peab liikuma seal ja sinna, kus sellest huvitatud inimesed päriselt koos käivad. Ja pärast tuleb ettekanne panna täismahus JuuTuubi ja teha samasugune lingilevitusring sotsiaalmeedias. Et see kommunikatsioon ja populariseerimine võiks käia ikka märksa kaasaegsamate meetoditega, kui konkreetsete uurimisperioodide omad rubriigist üks-munk-turuplatsil-rääkis-köösneriemandale. Ja teine häiriv asi on see, kui igasugused huvitavad artiklid jäävad nagu nimme obskuursetesse paberajakirjadesse hästihoitud saladusteks ega jõua netilevisse või jõuavad seda korraliku hilinemisega.

Mis grupid need olla võiksid? Mina olen ainult "Ajalugu oma ilus ja inetuses" liige ja muid ei ole hetkel aega otsida. Akf-id kindlasti oskavad soovitada, kuhu veel võiks postitada.

Kriku kirjutas: ↑18 Apr, 2023 15:18 Mis grupid need olla võiksid? Mina olen ainult "Ajalugu oma ilus ja inetuses" liige ja muid ei ole hetkel aega otsida. Akf-id kindlasti oskavad soovitada, kuhu veel võiks postitada.

ma olen näiteks Eesti ajalugu liige

https://www.facebook.com/groups/2223153108008095/

Neid soovitaksin kindlasti:

https://www.facebook.com/groups/1843459439258470
https://www.facebook.com/groups/810716548965516
https://www.facebook.com/groups/126303184049860
https://www.facebook.com/groups/2223153108008095

Pluss igasugu Tutuluste ja Tunade ja muude taoliste väljaannete FB lehed.
Peamine, et töö jälgijaskonnaga oleks süsteemne ja iga taolise vestlusõhtu või konverentsi pärisosa.

Täitsa tolku oli sellest siin foorumis reljeefsest torisemisest. Sündmus on mitu korda uudisvoost läbi käinud ja juba hommikust on brauseri nurka ka Zoomi tab kinnitatud õiget aega ootama

Nendest tema linnuste dateeringutest ma nüüd küll ei saanud aru, kust 13. sajand pärast esimest veerandit peaks niiväga välja tulema.

Kalmistute osa oli huvitavam. Siin on nüüd küsimus, et kas tegu oli paganlike kalmistute edasikestmisega kristlikul ajal ja peamiselt, kui tõenäoliseks hinnata võimalust, et paganlikule kalmistule püstitati kristlik kirik. Selle kohta ma ei oska midagi öelda.

Tühjade alade tõlgendamine puukirikuteks on mõnel juhul arvatavasti võimalik, aga selleks peaks uurima iga üksiku juhu dokumentatsiooni eraldi. Nagu ta ütles, siis paljudel juhtudel ühest otsast kaevati ja teisest lükkas buldooser kalmet või kalmistut kokku.

Huvitav kuulamine oli. Eriti see pärastine arutelu küla- ja perekalmistute teemadel. Ehk saab selliste ettekannete korralik eelreklaam koos veebiülekandega nüüd heaks tavaks. Netis oli 43 kuulajat vist tipphetkel, palju muidu inimesi kohapeal käis ja kui palju on see number kokku tavapärasest erinev?

Ma sain aru, et see linnuste ristisõja-järgsete ehitusetappide dateerimine käis väljakaevamisel leitud ja dateeritud puidu ja söe järgi. Ja veidi ka loogika pealt, et kui tulid kiviheitemasinad, kaevati kuivmüürile kive kinni pidav savimullast vall külge kahjude minimaliseermiseks. Täitevvõim saarel jäi ju ikkagi kohalike teostada, siis oli kohalikel voli ka linnuseid kaasajastada, et lepingu uuendamisele/täpsustamisele eelneva ülestõusu mahasurumise ajal positsioonid paremad oleks.

Kui ülik hakkas kristlaseks, siis võidi ju mingi kompromissi korras perekonna kalmistu ära pühitseda edaspidiseks tarvitamiseks ja kuna ülik teadis, et mujal maailmas on kalmistud ja kirikud koos, siis lasi endale ja ümbruskonna rahvale väikese puukiriku keset kalmistut püstitada? Või kui ülik oli varem kristlane, siis oli ka erakirik välismaa eeskujul perekalmistul varasemast ajast?

Kiviheitemasinad olid 1222. aastal aktuaalsed ja valli võidigi siis kindlustada IMHO.

See võis olla linnuse katapuldikindlaks tuunimise algus ju küll. Või isegi varem, sest kiviheitemasinate ehitamise tehnoloogia omandati ju 1219ndal varbolaste käest. Kuna see koht läks ka mul veidi kõrvust mööda, mis viitab 13. sajandi keskpaiga tuunimisele, siis oleks loengu järelvaatamine abiks.

Samas Varbola jäi ikka kuivmüüriks edasi, seal ei tuunitud valli savi ja mulla seguga üle?